Atos 15
Maslyarw (SLU) vs AAI
1 Sekwe it bonyo iry matohak Yesuske dum a rosy propinsi Yudeake ma rbai nus Antiokhiake o propinsi Siriake, ma rajar iry a lema Yahudi matohakare ma rbohe, “Kolnye lema ratosa tenamire ma ktyoha tnyetak Musake, desikemo ana Hulasokwe lema yaorif e.”
1 Orot afa Judea’ane hire hina Antioch hitit baitumatumayah nati’imaim hima’am hi’obaibiyih hio, “Kwa i Moses ana ofafar eo na’atube a’ar mo’oh hina’afuw kwa boro yawas kwanab.”
2 Keskye Paulus yor Barnabas rkeyer, ma rataur nunw ror iry desikre ti tunke khatu ratanuk desy. Lemadendye iry matohak Yesus mamin ti Antiokhiake rilik iry dum ma rtabal Paulus yor Barnabas ma rsusu sir ma ana rbai Yerusalem, ti rait Yesuske wasi nyasoare rtabal kerkeratare ma rahes tunke khatu desy.
2 Paul, Barnabas hairi iti bai’obaiyen isan nati orot bairi higam tur manin maiyow hio, basit Paul Barnabas hairi naatu Antioch orot afa na Jerusalem tur abarayah naatu regaregah ai’in bairi iti tur yamutufurin isan hirubinih.
3 Dendye iry matohak Yesus mamin ti Antiokhia desikre rlakut ror Paulus wait lui desy ma ti rait wait hnuke kserike bonyo, rulak sir ode Paulus wait lui desike rlakut ma rbai Yerusalem. Kyoat Paulus ralakut ti lasmyer Fenisiake ode propinsi Samariake, desikeo rahes ti iry matohak Yesus mamin ti lasmyer o propinsi desy ohe, iry a lema Yahudi-nare dakun o rtunik wait lim o sal desikre ma rtohak Yesuske de. Kyoat iry mamin ti desy ratomolu ktela desy bonyo, ramukmuka ramarmara sir.
3 Ekaleisia ana kou’ay wanawananamaim iti sabuw hiyafarih hin. Naatu hiremor hina Fonisia naatu Samaria’amaim hi’afuwabon hirabon. Ufun Sabuw mi’itube God hibai hibitumatum isan hai tur hi’owen, naatu baitumatumayah nati’imaim hima’am iti tur hinowar yasisir dogoroh awan karatan.
4 Kyoat Paulus wait luike ranait Yerusalem bonyo, iry ribun matohak Yesuske ti nus desy ror kerkeratare, rtabal Yesuske wasi nyasoare rakita ma ral sir. Lemade Paulus yor Barnabas rahes ti sir, ti ktela ribun Hulasokwe iala desikre mumu kyoat deruke rabrita Brit Eraske ti iry a lema Yahudi-nare ne.
4 Hina Jerusalem hititit ana veya’amaim, God ana ekaleisia, Tur Abarayah, naatu regaregah ai’in etei nati’imaim hima’am hai merar hiyi. Naatu Paul Barnabas hairi hibinanawan ana veya God isah mi’itube sisinaf hai tur hio’owen.
5 Keskyede iry matohak Yesuske dum ma rosy lui Farisike neke, ramdiry ma rtanuk ma rbohe, “Iry a lema Yahudi-nare musti mo ratosa tenatare, ode musti mo rtoha tnyetak Musa nekre dakun.”
5 Baise baitumatumayah afa Pharisee hai kou’ayane himisir hio, “Nati sabuw i boro hai ar kanabih hina’afuw naatu tana’uwih Moses ana ofafar hini’ufunun.”
6 Lemade Yesuske wasi nyasoare ode kerkeratare rawahuk sir ma rtenuk tun desy.
6 Tur Abarayah regaregah bairi hina hiku’ay iti baibat nutitiyin isan
7 Kyoat iry desikre it de yal it o, klenke soso dakun ti tun ratenuk desy, lemade Petrus imdiry ma tyanuk ti sir de byohe, “Hei waikw e! Mhye ohe ti ity ne mumu neke, kyalake Hulasokwe yilik yaw ma kabrita Brit Eraske ti iry a lema Yahudi-nare, ma rtomolu ode rtohak Yesuske dakun.
7 Manin maiyow hibas inan ufunamaim Peter misir eo, “Taitu baitumatumayah kwa kwaso’ob marasika God ayu kwa wanawanamaim rubinu iti Tur Gewasin Ufun Sabuw isah binan isan, saise i auman iti tur hitanowar naatu hititumatum.”
8 Ode Hulasokwe myesan a hye irkye ralake, ma I neke lyosu ohe yilik iry a lema Yahudi desikre, kali yal Memeanke ti sir, kola ne inal ma iry a Yahudi ity ne dakun.
8 God orot etei dogoroh i so’ob, imih Anun Kakafiyin it bitit na’atube Ufun Sabuw auman itih, nati’imaim ebi’obaiyit God nati sabuw auman ibasit ebowabow.
9 Ode Hulasokwe lema ikea ma byohe ity ne tsalik a ity ode sir neke rsalik a sir, kali Hulasokwe yala ralat a kralanare ma nelnyely, kali rtohak Yesuske dakun.
9 God it isat esisinaf na’atube i auman isah ef ta’imon esisinaf, anayabin i hai baitumatumamaim dogoroh eyayafur.
10 Koldyesikemo, kyanmwane mbyuma miba eta Hulasokwe ti nam iala desikre ma minal harhar a mdedanare ti iry a lema Yahudi matohak Yesus nekre ma lema rahar a ral ne de? Kete mhyury a iry a lema Yahudi-nare ma musti mo rtoha snurat o tnyetak Musake, kali ity ebnwo matrumat ode ity dakun o lema thar a tal harhar desy.
10 Naatu boun aisim bit gagamin it uwatanah naatu it men karam tata’abar i kwabai bai’ufununayah tuwabuh kwayara’ah God routobon kwabitin.
11 Hulasokwe lema yaorif ity kali ttoha tnyetak Musake, de ttohak ohe Hulasokwe yaorif ity khyali eras manosy ity Ebut Yesuske, kola dene Hulasokwe yaorif iry a lema Yahudi-nare dakun ne.”
11 En! Baise, manaw kabeber ata Regah Jesu’umaim nan it ta’ita’imon taitumatum tabai biyawasit na’atube ibo hitumatum hibai yawas itih.”
12 Petrus itanuk maktei o, iry ribun mawahuk i desikre mamwaw sir, ma rtomolu Barnabas yor Paulus ma rahes nyatos o ktela masalsyalik a Hulasokwe ialanare, ti kyoat deruke rabrita Brit Eraske ti iry a lema Yahudi-nare ne.
12 Kou’ay nati etei awah fot hima Paul Barnabas hairi God ina’inan fokarih naatu baifofofor mi’itube i wanawanahimaim Ufun Sabuw isah sisinaf i hai tur hiowen hima hinowar.
13 Ode kyoat Barnabas yor Paulus rahes tun desikre maktei, desikeo Yakobus tyanuk ma byohe, “Waikw e, mtyomolu ma ktwanuk ti e!
13 Hio in sasawar ufunamaim, James misir eo, “Taitu naatu tuwai’inah anao kwananowar!
14 Simon Petrus dai nenmo tyanuk ohe, khyehyeike Hulasokwe syusu wasi loblobakke ti iry a lema Yahudi-nare, ma yilik iry desikre dum ma wasi iry a sir dakun.
14 Simon iti boun mi’itube God ana naniyan wantoro’ot Ufun Sabuw wanawanahimaim bow i ana sabuw nowan himatar kakaifih isan iti kubuna tanowar.
15 Ktela neke kdi ti ma ktyoha tun heitlulswo iry manety Hulasokwe wasi nyanoare ratanukare, ma rkesy kolnye,
15 Dinab oro’orot hai tur etei iti tur isan i tibasit. Bukamaim iti na’atube eo.
16 ‘Ity Ebut Hulasokwe tyanuk ma byohe, “Maktei bonyo Yaw ne ana kmwa huruk,
16 ‘Iti ufunamaim ayu boro ana matabir, Regah eo,
17 Kala koldyesy, mamode iry a Yahudi-nare ror iry a lema Yahudi-nare dakun,
17 Saise sabuw afa boro ayu hinanuwuhu hinan,
18 heitlulswoke klwosu ti irire de.”’”
18 Imih Regah eo, iti i marasika eo hinowaraka.’
19 Lemade Yakobus syaur tunanare ma byohe, “Kali koldyesike mane krwekan ma kete thury ma iry a lema Yahudi matohak Hulasow desikre musti mo rtoha tnyetak Musake mumu.
19 “Iti i ayu au not,” James ikofan eo maiye, “Ufun Sabuw God isan temamatabir men tana’otanih.
20 De lemamo tkesy atyahkye ma tosa ti sir ma tbu ti sir ohe, kete ra heal a raabar ti adarare ne, ode kete ra heal rakokar telatare ma ramaty ne, ode kete ra heal kisi lar o wahar nekre, ode kete ra o renw larke dakun. Ode tsurat sir dakun, ma kete wamfwetare ror wamwanire it de yala tot atyat ti it.
20 Baise nati efanin fef tanakirum hai tur tana’owen, bay sibor hiya’ay biyah eregubagub auman men hinaa, men hina’in tabitabir hiniwa’an kwanekwan, masanuw sikah birabir naatu wanawanah rara auman men hinaa.
21 Kali tnyetak Musa nekre kyala kyosy heitlulswo ma kyait senweke, irire rtomolu de. Kali kyalamo ti sew Inamreske, tnyetak Musake rbaca ode rabrita ti Yahudi-nare sey rasambayan tiare ti hnu kabei ta kabei bo.”
21 Anayabin Moses ana ofafar i kwamur moumurin maiyow Kou’ay Baremaim Baiyarir Ana Veya mar etei hibiyab hibinan hinonowar.”
22 Lemade Yesuske wasi nyasoare, ror kerkeratare, rtabal iry ribun matohak Yesus mamin ti Yerusalem desy mumu, raktemtem a rohut ma rilik irire dum, ma raso sir ma ror Paulus ode Barnabas ma rbai nus Antiokhiake ti propinsi Siriake. Iry nekre neke Yudas (ani Barsabas dakun) ode Silas. Iry deru neke iry raalan ti iry ribun matohak Yesuske ti Yerusalem ne.
22 Imaibo tur abarayah, Regaregah ai’in naatu kirisiyan sabuw bairi hita’imon hai not hibogaigiwas orot afa kou’ayomaim roubinih Paul Barnabas bairi au Antioch baiyafarih isan hio. Basit Judas wabin ta Barsabas, Silas hairi hirubinih, iti orot rou’ab i baitumatumayah hai bonawiyenayah orot gagamih.
23 Lemade Yesuske wasi nyasoare rkesy atyahkye, ma ral ti Silas yor Yudas ma iry deru desy ana rety bai nus Antiokhiake. Atyahy a rakesy desy krelake kolnye:
23 Naatu fef i iti na’atube hikirum hitih hibai hin.
24 Aramy mtyomolu ohe ara waimy matohak Yesus mamin ti Yerusalem nekre dum a rbai desy ma rajar e ti ktelanare ma khyury ma ralamire lema ktyeka i ode lema eras, keskyede lema aramy myaso sir.
24 “Aki tur anowar orot afa aki ai kou’ayane hitit hina hai turamaim abisa hio i kwa anot hikwaris. Naatu nati orot i men kafai aki biyai’ine fair aitih nati tur hibai hinamih.
25 Lemadendye aramy miwahuk aramy ma aramy myety ral sasamke, ode aramy myilik irkye enaru ma aramy myaso sir ma rba ti rait a e. Rba o ror Barnabas ode Paulus, iry deru aramy milobak sir ne.
25 Isan imih aki aru’ay ao aibasit tur abarayah afa arubinih kwa isa abiyafarih. Iti orot i boro ata ofonah Barnabas Paul bairi hinan.
26 Iry deru neke sir ne raketa tenatare khyali ity Ebut Yesus Kristuske.
26 Iti orot rou’ab ata Regah Jesu Keriso wabin isan hai yawas etei hikwahir tebowabow.
27 Lemade aramy myaso Yudas yor Silas ma rba ti rait a e, mamode deruke bisa ma rlosu nyano aramy mikesy ti atyahkye krala ne ti e.
27 Imih Judas Silas hairi kwa isa abiyafarih, i boro hinao kwanowar sawar ta’imon iti fefemaim akikirum na’atube.
28 Lemadendye Hulasokwe Memeanke kyou ode aramy myou dakun, ma kete aramy myal harhar mdedanke ti e ohe musti mo mtyoha Musa wasi tnyetakke mumu, de aramy myal tnyetak deru ta nam ne ti e bo:
28 Aki Anun Kakafiyin bairi aibasit men bit gagamin atit kwatab, ofafar iti bai’ufnunin isan aibasit abit sisibinamaim.
29 Ei neke kete mi heal a raabar ti adarare ne,
29 Bay wagaburisah hisisibor men kwanaa, for rara auman men kwanaaf for sikah hibir himomorob men kwanaa, naatu in baisesebar kwanekwan i kwanahaiw. Sawar iti ao na’atube kwanasisinaf kwa a ef etei boro namutufor. Gewasinamaim aotuturi, kwanama.”
30 Lemadendye iry matohak Yesus a mamin ti Yerusalem nekre raso Yudas yor Silas rtabal a Paulus yor Barnabas ma rety atyahy rakesy desike ba. Dendye iry deat desy ramdiry ma rtuly a sir, maktei o rbai nus Antiokhiake o a propinsi Siriake. Kyoat ranait so bonyo, rabuk iry ribun matohak Yesuske ma rawahuk sir mumu, ode reta atyahy rakesy desike ti sir.
30 Orot hiyafarih tur hibai hin Antioch hitit, nati’imaim ekaleisia tutufin etei hi’af ayuwih rou’ay gagamin hibai naatu fef hitih.
31 Ode kyoat iry desikre rabaca atyahy rakesy desy bonyo, iry ribun matohak Yesuske ne ramukmuka ramarmara sir, kali atyahy ne krelake kyaluka ralatare.
31 Fef hibai hibiyab ana maramaim dogor wanawanan yasisir awan karatan koufair tur hinonowar isan.
32 Ode Yudas yor Silas neke iry manety Hulasokwe wasi nyano sir dakun, lemade rsurat iry matohak Yesus mamin ti desikre, desyo soso dakun, ma ralkyaw ralat a kralanare ode wait tohtohakare.
32 Judas Silas hairi i God ana dinab oro’orot, imih i tur manih maiyow hima hidudur, baitumatumayah koufair hitih naatu tafah fair hiyai.
33 Ode Yudas yor Silas ramin ti hnu desy klenke soso dakun. Maktei o kyoat deruke rala ma rulak sir bai Yerusalem bonyo, iry matohak mamin ti Antiokhia desikre rtanuk ti sir ma rbohe, “Mbya mamak! Ode mlyosu ti iry maaso e desikre ohe, aramy miten eraske ti sir dakun.” [
33 Fur bai’ab na’atube hima’am ufunamaim himisir taih tuwah tufuwamaim hio tuturih naatu sabuw iyab hibiyafarih isah himatabir maiye hin.
34 Keskyede Silas yohut ma imin ti Antiokhia bo.]
34 Baise Silas nati’imaim ana not bogaigiwas iban ma maiye.
35 Klala Paulus yor Barnabas ramin ti Antiokhia soso dakun, ma ror iry ribun salik nekre ma rajar ode rabrita ity Ebut Hulasokwe tunanare.
35 Naatu Paul Barnabas hairi Antioch imaim mar kafai hima, naatu baitumatumayah afa nati’imaim bairi sabuw afa hi’obaibiyih naatu Regah ana tur gewasin hibinan hiremor.
36 Lemade sekwe it bonyo Paulus byu ti Barnabas de byohe, “Mmwa ma tbaa toli huruk a ity wait matohak Yesuske ti nus nekre mumu, neke hnu liah o heit a tabrita Hulasokwe tunanare ti sir ne. Tba ma tseak sir ti wait mormyorifare o eras ta atyat.”
36 Veya bai’ab na’atube sasawar ufunamaim Paul ana not bogaigiwas Barnabas isan eo, “It boro tanamatabir maiye bar merar etei taituwat tema’ama’amaim tanarun tanatit taninanawanih, Regah ana tur nati’imaim tabibinan tana’itin sabuw basit tema’am.
37 Lemade Barnabas you ma rba, keskye byuma Yohanes, kyalamo rahaly anike ti Markus, ma tyoha sir dakun,
37 Nati ana veya Barnabas i kok John Mark tab bairi hitan.
38 keskyede Paulus lema you ma ror i, kali kyoat ramin ti propinsi Pamfiliake, desyo Markus neke tyutuk sir ti desy, kali ibrai ma kyarya a yor deruke de.
38 Baise Paul i men kok boro John Mark hitab bairi hitan, anayabin i men bairi hima hai bowabow hibow in yomanin hisawarimih, baise i Pamfilia imaim ihamiyih matabir maiye.
39 Lemade khyury ma Paulus yor Barnabas railir, ma rasali sir. Lemadendye Barnabas yabuk Markus ma deruke rbity lar ti ma rbai Siprus.
39 Nati’imaim Barnabas Paul hairi higam tur fokarih hio, naatu hairi hikusib Barnabas Mark bai hairi wa hibai au Cyprus hin.
40 Klala Paulus yilik Silas ma yor i. Ma lenla raba bonyo, iry matohak mamin ti Antiokhia desikre raten Hulasokwe ma hyarak mamak Paulus yor Silas ode yal eraske ti sir ti wait babake.
40 Paul Silas rubin bai naatu tafaram bihamiy ana veya, baitumatumayah orot rou’ab hibuwih higegewasinih Regah ana manaw ana kabeber wanawanan hiyari’iyih takaifih isan.
41 Lemade deruke rbaa rlola hnuare ti propinsi Siriake ode propinsi Kilikiake, ma ti hnu desikre, neke ralkyaw iry ribun matohak Yesuske ti wait tohtohakare ma malkyakaw.
41 Basit Paul misir Syria naatu Silisia wanawanahimaim run remor ekaleisia koufair itih.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.