Mateus 25

Yaubada wasana: Buka Hauhauna tupwana (SBE) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 [Yesu yona hedehedede wa ye tubei ye wane,] “Galewa basileiyana heyaheyasonina hesau ede doha teina: Hasahasalao saudoudoi yodi lampa se haidi na se lau tautawasola tamowaina se launayanayai bena se hailobai.
1 “Então o reino dos céus será como as dez virgens que pegaram suas lamparinas e saíram para encontrar-se com o noivo.
2 Taudi haligigi meta naganagadi na hinage taudi haligigi meta se sibasiba.
2 Cinco delas eram insensatas, e cinco, prudentes.
3 Naganagadiyao wa yodi lampa se baheidi na nige yodi kelesini hetulanidi se baheidi.
3 As cinco insensatas não levaram óleo suficiente para as lamparinas,
4 Na sibasibadiyao wa yodi lampa se baheidi yo yodi kelesini initoledi hinage.
4 mas as outras cinco tiveram o bom senso de levar óleo de reserva.
5 Tautawasola tamowaina wa yona laoma ye pahili ede hasahasalao maudoidi wa kamnadi se yababa yo matadi se kenokeno ede se keno.
5 Como o noivo demorou a chegar, todas ficaram sonolentas e adormeceram.
6 Boniyai duwaduwalina unai tamowai hesau ye heyoheyoga ye wane, ‘Tautawasola tamowaina wa ye lagemako, kwa laoma kwa hailobai!’
6 “À meia-noite, foram acordadas pelo grito: ‘Vejam, o noivo está chegando! Saiam para recebê-lo!’.
7 Hasahasalao saudoudoi wa se kenotolo ede yodi lampa se nukutonogidi.
7 “Todas as virgens se levantaram e prepararam suas lamparinas.
8 Kabo naganagadiyao wa se hededelau sibasibadiyao wa udiyedi se wane, ‘Kelesini teuna unai kwa saguigai! Yoma lampa ta bena se boso.’
8 Então as cinco insensatas pediram às outras: ‘Por favor, deem-nos um pouco de óleo, pois nossas lamparinas estão se apagando’.
9 Na sibasibadiyao wa se wane, ‘Nigele, yoma kelesini ta gonogonowamai, nige gonowana ka saguigomiu. Na kwa lau kabalokulokune unai yomi kelesini kwa hemaisadi.’
9 “As outras, porém, responderam: ‘Não temos o suficiente para todas. Vão e comprem óleo para vocês’.
10 Naganagadiyao haligigi wa se lauko bena yodi kelesini se hemaisadi, na kabo tautawasola tamowaina wa ye lage. Ede sibasibadiyao haligigi se nonohako wa maidanao se lau hetahetawasola kaikaigogona unai. Se lusae, na kabo keda taukitahetetena keda wa ye gudui.
10 “Quando estavam fora comprando óleo, o noivo chegou. Então as cinco que estavam preparadas entraram com ele no banquete de casamento, e a porta foi trancada.
11 Muliyena kabo hasahasalao hekadi wa se lage ede se yogalau tautawasola tamowaina wa unai se wane, ‘Taubada, taubada, keda ku soke na ka mwalaewa!’
11 Mais tarde, quando as outras cinco voltaram, ficaram do lado de fora, chamando: ‘Senhor! Senhor! Abra-nos a porta!’.
12 Na ye hededelau udiyedi ye wane, ‘Ya hededemamohoi: Nige kabimiu ya kata.’”
12 “Mas ele respondeu: ‘A verdade é que não as conheço’.
13 [Na Yesu ye hededehasahasaidi ye wane,] “Unai bena kwa silasilawa, matawuwuna ede Tau Natuna yona laoma mayadaina yo mahanana meta nige kabina kwa kata.”
13 “Portanto, vigiem, pois não sabem o dia nem a hora da volta.”
14 — ausente —
14 “O reino dos céus também pode ser ilustrado com a história de um homem que estava para fazer uma longa viagem. Ele reuniu seus servos e lhes confiou seu dinheiro,
15 — ausente —
15 dividindo-o de forma proporcional à capacidade deles: ao primeiro entregou cinco talentos; ao segundo, dois talentos; e ao último, um talento. Então foi viajar.
16 Heyayai tauhaina bagubagunana wa yona moni baikidi haligigi wa ye hepaisowa na ye helakiꞌuyoi ede baikidi haligigi ye lobaiꞌuyoi.
16 “O servo que recebeu cinco talentos começou a investir o dinheiro e ganhou outros cinco.
17 Na taupaisowa hesau yona moni baikidi labui ye hai wa ye lau ye hepaisowa na ye helakiꞌuyoi ede baikidi labui ye lobaiꞌuyoi.
17 O servo que recebeu dois talentos também se pôs a trabalhar e ganhou outros dois.
18 Na heyayai tauhaina hesau wa yona moni baikidi kesega wa ye hai na ye lau, bwatano unai duha ye sala na kana tanuwaga yona moni wa ye tolewadam.
18 Mas o servo que recebeu um talento cavou um buraco no chão e ali escondeu o dinheiro de seu senhor.
19 Huyalohaloha mulinaena heyayai tauhaidi kadi tanuwaga wa ye uyoma na ye yogagogoidima na ye henamaiyeidi idohagi yona moni wa yodi hepahepaisowadi.
19 “Depois de muito tempo, o senhor voltou de viagem e os chamou para prestarem contas de como haviam usado o dinheiro.
20 Kabo moni baikidi haligigi tauhaina wa ye laoma ye wane, ‘Guiyau, moni baikidi haligigi ku haidima wa ya hepaisowadi ede hinage hagahagana baikidi haligigi ya lobai.’
20 O servo ao qual ele havia confiado cinco talentos se apresentou com mais cinco: ‘O senhor me deu cinco talentos para investir, e eu ganhei mais cinco’.
21 Kana tanuwaga wa ye wane, ‘Kowa heyayai tauhaina namwanamwana, ya sunumaego matawuwuna moni gagilina gonowana ku kitahetete. Unai kabo ya tolego ginauli lakilakidi ku kitahetetedi. Ku laoma yo yogu gwauyala ta unai ta gwauyalakesega.’
21 “O senhor disse: ‘Muito bem, meu servo bom e fiel. Você foi fiel na administração dessa quantia pequena, e agora lhe darei muitas outras responsabilidades. Venha celebrar comigo’.
22 Kabo moni lakina baikidi labui tauhaina wa hinage ye laoma ede ye wane, ‘Guiyau, moni baikidi labui ku haidima wa ya hepaisowadi ede hinage hagahagana baikidi labui ya lobai.’
22 “O servo que havia recebido dois talentos se apresentou e disse: ‘O senhor me deu dois talentos para investir, e eu ganhei mais dois’.
23 Kana tanuwaga ye wane, ‘Kowa heyayai tauhaina namwanamwana, ya sunumaego, matawuwuna moni gagilina gonowana ku kitahetete. Unai kabo ya tolego ginauli lakilakidi ku kitahetetedi. Ku laoma yo yogu gwauyala ta unai ta gwauyalakesega.’
23 “O senhor disse: ‘Muito bem, meu servo bom e fiel. Você foi fiel na administração dessa quantia pequena, e agora lhe darei muitas outras responsabilidades. Venha celebrar comigo’.
24 Na kabo moni lakina baikidi kesega tauhaina wa ye laoma ede ye wane, ‘Guiyau, kabim ya kata meta kowa tamowai yona laulau yabayababana, matawuwuna ede haedi nige saha hesau ku kumai meta kabo unai ku kelikeli, yo haedi nige witi likena ku hesulu meta kabo unai kaniyona ku tanogogo.
24 “Por último, o servo que havia recebido um talento veio e disse: ‘Eu sabia que o senhor é homem severo, que colhe onde não plantou e ajunta onde não semeou.
25 Unai ya matausi ede ya lau bwatanoyena yom moni wa ya puluhiwadam, unai saha kowa yom wa meta iya ede teina.’
25 Tive medo de perder seu dinheiro, por isso o escondi na terra. Aqui está ele’.
26 Ede kana tanuwaga wa ye hededelau unai ye wane, ‘Kowa tamowai yababana yo miyamiyagaibuna! Ku hedede meta kabigu ku kata ena haedi nige saha hesau ya kumai meta unai ya kelikeli, yo haedi nige witi likena ya hesulu meta udiyedi kaniyodi ya tanotanogogo?
26 “O senhor, porém, respondeu: ‘Servo mau e preguiçoso! Se você sabia que eu colho onde não plantei e ajunto onde não semeei,
27 Idohagi to yogu moni ne nige ku lau ku tole moni taukitakitahetetedi udiyedi na yogu uyoma ta unai kabo ya haiꞌuyoi yo hagahagana hinage?’
27 por que não depositou meu dinheiro? Pelo menos eu teria recebido os juros.
28 [Kabo ye hededelau yona heyayai tauhaidi hekadiyo udiyedi ye wane,] ‘Moni ne kalinawai kwa haigabaei na kwa moselaei moni baikidi saudoudoi tauhaina ne unai.
28 “Em seguida, ordenou: ‘Tirem o dinheiro deste servo e deem ao que tem os dez talentos.
29 Kaiteyadi saha kalidiyena meta kabo se koihepwataꞌuyoidi na ginauli saha kalidiyena wa kabo ye lakikalili. Na kaiteyadi nige saha kalidiyena meta kabo ginauli saha gagilina kalidiyena ne se haigabaei.’
29 Pois ao que tem, mais lhe será dado, e terá em grande quantia; mas do que nada tem, mesmo o que não tem lhe será tomado.
30 Na ye wane, ‘Teina tamowai ta, iya heyayai tauhaina yababakalilina, kwa gabahepesadobiyei masigili ne unai! Menai kabo ye doudou yo gadigadina ye kapuyahisidi.’”
30 Agora lancem este servo inútil para fora, na escuridão, onde haverá choro e ranger de dentes’.”
31 “Huyana Tau Natuna kabo ye uyoma ma didigana|lemma="Didiga" yo ma namanamalina, yo yona anelu maudoidi maidanao, meta kabo yona telona wasawasana yo saesaekalilina unai ye tuli yo ye hemala wasawasa.
31 “Quando o Filho do Homem vier em sua glória, acompanhado de todos os anjos, ele se sentará em seu trono glorioso.
32 Na basileiya maudoidi tamowaidiyao kabo se laomagogoi kalinawai na tamowai wa ye hekasadi, doha suisui taukitahetetedi yona suisui ye hekasadi, mamoe teha hesau unai ye toledi yo gouti teha hesau unai.
32 Todas as nações serão reunidas em sua presença, e ele separará as pessoas como um pastor separa as ovelhas dos bodes.
33 Mamoe kabo ye toledi tehatutuna unai, yo gouti ye toledi tehaseuseulina unai.
33 Colocará as ovelhas à sua direita e os bodes à sua esquerda.
34 Na kabo wasawasa wa ye hededelau nimatutuna tamowaidiyao wa udiyedi ye wane, ‘Kwa laoma, komiu tamagu yona hededehenamwa tamowaidiyao! Huyana sola nige tanoubu ye tubu meta tamagu galewa basileiyana ye ginaulinonohaiyako komiu hesabamiu. Kwa laoma na unai kwa miya.
34 “Então o Rei dirá aos que estiverem à sua direita: ‘Venham, vocês que são abençoados por meu Pai. Recebam como herança o reino que ele lhes preparou desde a criação do mundo.
35 Huyana ya hasali meta kai kwa haiyama ya kai, yo gadogu ye magu meta waila kwa haiyama ya numa, na yau laolaoma, iyamo kwa yogaisinigau yomi numaena.
35 Pois tive fome e vocês me deram de comer. Tive sede e me deram de beber. Era estrangeiro e me convidaram para a sua casa.
36 Huyana nige yogu kaleko meta kaleko yogu kwa haidima, ya kasiyebwa meta kwa kitahetetegau, yo hinage numatutuguduyena se tolegau meta kwa laoma kwa kaitaumanaigau.’
36 Estava nu e me vestiram. Estava doente e cuidaram de mim. Estava na prisão e me visitaram’.
37 Kabo miyamiyadudulai tamowaidiyao wa se hededelau unai se wane, ‘Guiyau, kaiuyana ka kitago ku hasali na kai ka haiyawa, gadom ye magu na waila ka haiyawa ku numa?
37 “Então os justos responderão: ‘Senhor, quando foi que o vimos faminto e lhe demos de comer? Ou sedento e lhe demos de beber?
38 Yo kaiuyana ka kitago kowa laolaoma na ka yogaisinigo, yo nige yom kaleko na kaleko yom ka haidiwa?
38 Ou como estrangeiro e o convidamos para a nossa casa? Ou nu e o vestimos?
39 Hinage kaiuyana ka kitago ku kasiyebwa o numatutuguduyena na ka laowa ka kaitaumanaigo?’
39 Quando foi que o vimos doente ou na prisão e o visitamos?’.
40 Wasawasa wa kabo ye hededebui kalidiyena ye wane, ‘Mamohoi, na ya hededeꞌuyo kalimiuyena: Ena teina laulau ta hesau kwa ginauli kagu kahao dobidobidi ta hesau unai meta kwa ginauli yau kaliguwai.’
40 “E o Rei dirá: ‘Eu lhes digo a verdade: quando fizeram isso ao menor destes meus irmãos, foi a mim que o fizeram’.
41 Kabo ye hededelau tehaseuseulina unai tautolo wa udiyedi ye wane, ‘Kwa tausuwala kaliguwai, komiu tamagu yona hededeheyababa tamowaidiyao. Kwa lau kaiwa kalakalasina nige yona kababoso ne unai, tamagu ye kabinonohai diyabolo yo yona anelu hesabadi.
41 “Em seguida, o Rei se voltará para os que estiverem à sua esquerda e dirá: ‘Fora daqui, malditos, para o fogo eterno preparado para o diabo e seus anjos.
42 Matawuwuna ede ya hasali na nige kai kwa haiyama ya kai, gadogu ye magu na nige waila kwa haiyama ya numa.
42 Pois tive fome, e vocês não me deram de comer. Tive sede, e não me deram de beber.
43 Yau laolaoma na nige kwa yogaisinigau, nige yogu kaleko, na nige kwa hekalekogau, ya kasiyebwa yo numatutuguduyena se tolegau na nige kwa laoma kwa kaitaumanaigau.’
43 Era estrangeiro, e não me convidaram para a sua casa. Estava nu, e não me vestiram. Estava doente e na prisão, e não me visitaram’.
44 Na kabo se wane, ‘Guiyau, kaiuyana ka kitago ku hasali, gadom ye magu, kowa laolaoma, nige yom kaleko, ku kasiyebwa, yo se tolego numatutuguduyena, na nige ka saguigo?’
44 “Então eles dirão: ‘Senhor, quando o vimos faminto, sedento, como estrangeiro, nu, doente ou na prisão, e não o ajudamos?’.
45 Ede ye hededelau udiyedi ye wane, ‘Ya hededemamohoi kalimiuyena: Ena nige laulau ta hesau kwa ginauli tamowai dobidobidi ta hesau unai meta hinage nige saha hesau kwa ginauli yau kaliguwai.’
45 “Ele responderá: ‘Eu lhes digo a verdade: quando se recusaram a ajudar o menor destes meus irmãos e irmãs, foi a mim que se recusaram a ajudar’.
46 Kabo se lau kamkamna nige yona kabagehe unai, na miyamiyadudulai tamowaidiyao wa kabo se lau mauli nige kana siga unai.”
46 “E estes irão para o castigo eterno, mas os justos irão para a vida eterna”.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 25, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.