Mateus 23
Yaubada wasana: Buka Hauhauna tupwana (SBE) vs NTLH
1 Na kabo Yesu ye hededelau boda yo yona hekahekatao wa udiyedi ye wane,
1 Então Jesus falou à multidão e aos seus discípulos.
2 “Laugagayo taulauhekataena yo Paliseya bodana, siya meta Mose yona kulikuli tabudiyao taukitahekasanamwanamwaedi yo taulauhekataedi.
2 Ele disse:
3 Unai saha se hedededi ne bena kwa miyawatanidi, na laulau saha se ginaulidi meta tabu kwa laulauyeidi, matawuwuna ede saha se laulauhekataeidi meta nige se miyamiyawatanidi.
3 Por isso vocês devem obedecer e seguir tudo o que eles dizem. Porém não imitem as suas ações, pois eles não fazem o que ensinam.
4 Laugagayo bayabayaodi se ginaulidi bena taba tamowai se miyawatanidi, siya meta doha bahebahe polopolohedi se tolesaedi tamowai kewadiyena na se baheidi, iyamo siya nige gonowana nimadi se helelelaedi bena se saguidi.
4 Amarram fardos pesados e os põem nas costas dos outros, mas eles mesmos não os ajudam, nem ao menos com um dedo, a carregar esses fardos.
5 Ginauli maudoidi se ginaulidi meta bena kabo unai tamowai se kitahenamwadi. Laugagayo hedehededediyao kulikulidi kabaꞌusaidi ne se helakigaibuidi na se paihepatudi debadi yo nimadi udiyedi, yo kadi kwama sinosinodi|lemma="kwama sinosinona" se helohagaibuidi,
5 Tudo o que eles fazem é para serem vistos pelos outros. Vejam como são grandes os trechos das das suas
6 yo kaikaigogo lakilakidiyao yo sunago udiyedi meta se henuwa bena kabatuli namwanamwadi udiyedi se tuli.
6 Eles preferem os melhores lugares nos banquetes e os lugares de honra nas
7 Na ena se lau kabalokulokune bakubakudi udiyedi meta se henuwa bena tamowai se laoma ma hekasisidi se lautokiyeidi na se kawayauwedo yo se kawatanuwaga udiyedi.
7 Gostam de ser cumprimentados com respeito nas praças e de ser chamados de “mestre”.
8 Na komiu tabu se kawatanuwaga kalimiuyena, matawuwuna kami tanuwaga kesega ede yau, na komiu meta doha boga kesega.
8 Porém vocês não devem ser chamados de “mestre”, pois todos vocês são membros de uma mesma família e têm somente um Mestre.
9 Tabu tanoubu ta tamowaina hesau kwa katai meta iya tamamiu, matawuwuna tamamiu kesega ede galewa ne unai.
9 E aqui na terra não chamem ninguém de pai porque vocês têm somente um Pai, que está no céu.
10 Yo hinage komiu tabu hesamiu se katai meta taulauhekata, matawuwuna tauhekatagomiu kesega ede Keliso.
10 Vocês não devem também ser chamados de “líderes” porque vocês têm um líder, o
11 Kaiteya luwamiuyena ye saekalili meta iya bena ye hemala yomi heyayai tauhaina.
11 Entre vocês, o mais importante é aquele que serve os outros.
12 Kaiteya ye bom ye hesaeꞌuyoi meta Yaubada kabo ye toledobiyei, na kaiteya ye nuwadobidobi meta Yaubada kabo iya ye toleisini.”
12 Quem se engrandece será humilhado, mas quem se humilha será engrandecido.
13 — ausente —
13 — Ai de vocês,
14 — ausente —
14 [— Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês exploram as viúvas e roubam os seus bens e, para disfarçarem, fazem longas orações! Por isso o castigo de vocês será pior!]
15 Ahani mo komiu, Mose yona laugagayo taulauhekataena bodana yo Paliseya bodana, komiu meta taukailupolupo tamowaidiyao! Kabo kamkamna lakilakina kwa hekalo! Kwa lau teha maudoina kwa tauhetakikilidi bena tamowai kwa nuwakoidi, na ena hesau ye nuwabui na ye hemala kami kaha hesau, yona laulau kabo se yababakalili na kabo komiu, na iya kabo ye lau kaiwa kalakalasina doha komiu.
15 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês atravessam os mares e viajam por todas as terras a fim de procurar converter uma pessoa para a sua religião. E, quando conseguem, tornam essa pessoa duas vezes mais merecedora do inferno do que vocês mesmos.
16 Ahani mo komiu, tauwoyawoya matagibugibudi! Kwa hedede kwa wane, ‘Ena tamowai hesau ye kaigwala Numa Tabuna ne unai meta yona kaigwala ne nige mamohoina, na ena tamowai hesau ye kaigwala Numa Tabuna golena ne unai meta nige gonowana ye buiꞌuyoi.’
16 — Ai de vocês, guias cegos! Pois vocês ensinam assim: “Se alguém jurar pelo Templo, não é obrigado a cumprir o juramento. Mas, se alguém jurar pelo ouro do Templo, então é obrigado a cumprir o que jurou.”
17 Komiu taumatagibugibu yo tamowai yauyaulediyao! Ginauli saha meta ye saekalili, gole ne o Numa Tabuna? Matawuwuna Numa Tabuna debanaena ede gole ne ye aꞌa.
17 Tolos e cegos! Qual é mais importante: o ouro ou o Templo que
18 Yo hinage kwa hedede kwa wane, ‘Ena tamowai hesau ye kaigwala kaitalasam kabagabuna ne unai meta nige mamohoi, na ena tamowai hesau ye kaigwala kaitalasam udiyedi meta yona kaigwala ne nige gonowana ye buiꞌuyoi.’
18 Vocês também ensinam isto: “Se alguém jurar pelo altar, não é obrigado a cumprir o juramento. Mas, se jurar pela oferta que está no altar, então é obrigado a cumprir o que jurou.”
19 Komiu tamowai matagibugibudiyao! Kaitalasam gogodiyao kabahetabudi ede kaitalasam kabagabuna. Unai kaitalasam kabagabuna ye saekalili na kabo kaitalasam gogodiyao.
19 Cegos! Qual é mais importante: a oferta ou o altar que santifica a oferta?
20 Unai ede ena tamowai hesau ye kaigwala kaitalasam kabagabuna ne unai, meta hinage ye kaigwala ginauli maudoidi kewana ne unai se toledi wa udiyedi.
20 Por isso, quando alguém jura pelo altar, está jurando pelo altar e por todas as ofertas que estão em cima dele.
21 Na ena kaiteya ye kaigwala Numa Tabuna ne unai, meta hinage ye kaigwala Yaubada unai, iya meta Numa Tabuna ne unai taumiya.
21 Quando alguém jura pelo Templo, está jurando pelo Templo e por Deus, que mora ali.
22 Yo ena kaiteya ye kaigwalasae galewa ne unai meta ye kaigwala Yaubada yona telona unai, yo hinage telona ne unai tautuli ne.
22 E, quando alguém jura pelo céu, está jurando pelo trono de Deus e pelo próprio Deus, que está sentado nele.
23 Ahani mo komiu, Mose yona laugagayo taulauhekataena bodana yo Paliseya bodana, komiu meta taukailupolupo tamowaidiyao! Laugagayo lakilakidi kwa tolehesuwaladi, na laugagayo gagigagilidi kwa toleisinidi. Doha yomi koya uwaꞌuwadi gagilidiyao udiyedi yomi taiti kwa toledi, na laugagayo nuwanuwatudi lakilakidi nige kwa lauwatanidi, siya ede laulaududulai, katekamkamna, yo sunuma. Taba laugagayo gagilidi ne tabu kwa nuwaluluhiyeidi na hinage laugagayo lakilakidi ta bena kwa miyawatanidi.
23 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês dão a Deus a décima parte até mesmo da hortelã, da erva-doce e do
24 Komiu tauwoyawoya matagibugibudiyao! Kami waila udiyedi nabugala kwa hekonagabaeidi na iyamo kamela meta kwa tonoli.
24 Guias cegos! Coam um mosquito, mas engolem um camelo!
25 Ahani mo komiu, Mose yona laugagayo taulauhekataena bodana yo Paliseya bodana, komiu meta taukailupolupo tamowaidiyao! Kami keyaka yo gaeba dageladiyao kwa deulinamwanamwaedi, na kalodiyao ne udiyedi meta mahimahihi yo nuwatuꞌuyo se mwayau.
25 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês lavam o copo e o prato por fora, mas por dentro estes estão cheios de coisas que vocês conseguiram pela violência e pela ganância.
26 Komiu Paliseya matagibugibudiyao! Kami keyaka yo gaeba kalodiyao ne kwa deulibagunaeidi na dageladiyao ne kabo hinage se aꞌa.
26 Fariseu cego! Lave primeiro o copo por dentro, e então a parte de fora também ficará limpa!
27 Ahani mo komiu, Mose yona laugagayo taulauhekataena bodana yo Paliseya bodana, komiu meta taukailupolupo tamowaidiyao! Matawuwuna ede kami kao meta doha bwayabwaya dagelana se deuliheꞌaꞌa na se pokahuheposiposi na iyamo kalona ne unai meta boha yo tauboiboita siliyadi yo ginauli bikibikidi udoiꞌudoi ye mwayau.
27 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês são como túmulos pintados de branco, que por fora parecem bonitos, mas por dentro estão cheios de ossos de mortos e de podridão.
28 Unai, komiu kami kao ede doha bwayabwaya ne: Tamowai se kitagomiu meta bena komiu miyamiya dudulaidi tamowaidiyao, na iyamo nuwakalomiuyena meta laulaulupolupo yo nuwatu yabayababadiyao se mwayau.
28 Por fora vocês parecem boas pessoas, mas por dentro estão cheios de mentiras e pecados.
29 Ahani mo komiu, Mose yona laugagayo taulauhekataena bodana yo Paliseya bodana, komiu meta taukailupolupo tamowaidiyao! Peloweta bwayabwayadi kwa kabinamwanamwaeidi yo hekihekinoidiyao kwa hetolodi, yo laulaududulai tamowaidiyao bwayabwayadi kwa hepasanamwanamwaeidi.
29 — Ai de vocês,
30 Na kwa wane, ‘Taba kama kulutubu maidamaiyao ka miya meta peloweta yodi hekamkamnadi ne unai taba nige ka kabisagusaguidi.’
30 E dizem: “Se tivéssemos vivido no tempo dos nossos antepassados, não teríamos feito o que eles fizeram, não teríamos matado os profetas.”
31 Yomi hedehedede ta unai kwa bom kwa hededehemasalahaꞌuyoigomiu meta komiu peloweta taukoihemwaloidi wa kadi isimulitao ede.
31 Assim vocês confirmam que são descendentes daqueles que mataram os profetas.
32 Kulutubumiyao laulau yababadi saha se ginaulitoledi wa, taba kwa laedi kwa hegehemolosiyeidi!
32 Portanto, vão e terminem o que eles começaram!
33 Komiu mwata yo mwata yabayababadi natudiyao! Idohagi kabo [Yaubada yona] hekamkamna magaina kwa wasabugabaei?
33 Cobras venenosas, ninhada de cobras! Como esperam escapar da condenação do inferno?
34 Unai kabo peloweta yo tamowai sibasibadiyao yo taulauhekata ya hetamalidiwa kalimiuwai. Hekadi kabo kwa koihemwaloidi yo kwa hesataulodi, na hekadi kabo sunago kalodiyena kwa sapidi yo kwa henakuhepesadi se lau teha udoiꞌudoi udiyedi.
34 Pois eu lhes mandarei profetas, homens sábios e mestres. Vocês vão matar alguns, crucificar outros, chicotear ainda outros nas
35 Teina laulau ta debanaena laulaududulai tamowaidiyao kaiyaulina ta unai se unuidi wa kwasinadi giludi kabo se dobima kewamiuyena, laulaududulai tamowaina Abela kwasinana unai ye hetubu ye dobima ee Belakiya natuna Sakaliya unai, iya ede kabakaitalasam yo Numa Tabuna duwaduwalidiyena kwa koihemwaloiꞌusei wa.
35 Por isso Deus castigará vocês pela morte de todas as pessoas inocentes que os antepassados de vocês mataram, desde a morte do inocente Abel até a de Zacarias, filho de Baraquias, que vocês mataram entre o Templo e o altar.
36 Ya hededemamohoi kalimiuyena: Ginauli maudoidi ta giludi kabo se dobima kewamiuyena na kamkamna lakilakina kabo kwa lobai.”
36 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: o castigo por tudo isso cairá sobre o povo de hoje.
37 [Kabo Yesu ye wane,] “Ae Yelusalema! Yelusalema ee! Kowa peloweta taukoihemwaloidi yo tamowai Yaubada ye hetamalidi kalimyena meta ku hekalawekudi. Huya maudoina meta ya henuwa bena natumwao ya kabigogoidima doha kamkam sinadi natunao ye kabigogoidi pepenao gunidiyena, na iyamo komiu nige kwa henuwa.
37 Jesus terminou, dizendo:
38 Unai sola kwa kita, ‘Yaubada kabo yomi magai ye nuwagabaei na nige tamowaina.’ (Yelemaiya 22:5, Same 69:26)
38 Agora a casa de vocês ficará completamente abandonada.
39 Na ya hededelaowa kalimiuwai ta, nige gonowana kwa kitaꞌuyoigau kana sigana ee kwa wane, ‘Ka hedebasaego, kowa Guiyau hesanaena ku laoma!’ ”
39 Eu afirmo que vocês não me verão mais, até chegar o tempo em que dirão: “Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor!”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.