Mateus 19

Yaubada wasana: Buka Hauhauna tupwana (SBE) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Yesu yona hedehedede ta se gehe, kabo Galili ye laugabaei na ye lau Yudeya ye lage Yolidani sagasagana hali sanakawasina unai.
1 Depois de dizer isso, Jesus saiu da Galileia e foi para a região da Judeia que fica no lado leste do rio Jordão.
2 Na bodalakilaki se hemuliwatani, na menai ye henamwanamwadi.
2 Uma grande multidão o seguiu, e ali ele curou os doentes.
3 Na Paliseya tamowaidiyao hekadi se laoma bena Yesu se lautonogi, na se henamaiyei se wane, “Gonowana taba tamowai hesau mwanena nuwatu saha hesau debanaena ye inawasei, o ye inawasegaibuimoei?”
3 Alguns fariseus chegaram perto dele e, querendo conseguir alguma prova contra ele, perguntaram: — Será que pela nossa
4 Yesu ye hededebui ye wane, “Buka Tabuna unai kwa hasili meta tanoubu huyahetubuna unai Tauginaulida ‘tau yo sine ye ginaulidi’ (Genese 1:26), o nige kwa hasili?
4 Jesus respondeu:
5 Na ye hedede ye wane, ‘Teina debanaena kabo tau tamana yo sinana ye laugabaeidi na ye lau mwanena maidana se miyakesega. Na kabo taudi labui se hemala buluma yo kwasina kesega.’ (Genese 2:24)
5 E Deus disse: “Por isso o homem deixa o seu pai e a sua mãe para se unir com a sua mulher, e os dois se tornam uma só pessoa.”
6 Unai siya nige tamowai labui, na se hemalako tamowai kesega. Unai, Yaubada saha ye tubeikesegai meta tabu tamowai hesau ye hetatagwaligwali.”
6 Assim já não são duas pessoas, mas uma só. Portanto, que ninguém separe o que Deus uniu.
7 Kabo Paliseya wa se wane, “Matawuwuna saha to Mose ye hedede meta gonowana tau hesau inawase pepwana ye kuli na ye mosei mwanena unai na ye hetamali ye lau?”
7 Os fariseus perguntaram: — Nesse caso, por que é que Moisés permitiu ao homem mandar a sua esposa embora se der a ela um documento de divórcio?
8 Yesu ye wane, “Mose ye talamyeigomiu bena kwa inawase matawuwuna ede kwa nuwakwailolokalili. Na iyamo tanoubu yona huyatubu unai meta nige doha teina.
8 Jesus respondeu:
9 Ya hededelaowa kalimiuyena: Ena tau hesau mwanena yona tawasola miyana ye kabinamwanamwaei na nige ye ganawali, na iyamo ye inawasegaibui na waihiu hesau ye tawasolai, meta tau ne ye ganawali.”
9 Portanto, eu afirmo a vocês o seguinte: o homem que mandar a sua esposa embora, a não ser em caso de adultério, se tornará adúltero se casar com outra mulher.
10 Ede yona hekahekatao wa se hededelau unai se wane, “Ena teina ta tawasola miyamiyana ede, ye namwa mo taba tabu ta tawatawasola.”
10 Os discípulos de Jesus disseram: — Se é esta a situação entre o homem e a sua esposa, então é melhor não casar.
11 Yesu ye hededebuiꞌuyo ye wane, “Teina hedehedede ta meta nige gonowana tamowai maudoidi se miyawatani, na siya kaiteyadi Yaubada ye hebayaodi meta kabo hedehedede ta se miyawatani.
11 Jesus respondeu:
12 Tatao hekadi nige se tawasola matawuwuna se labasidi meta kobokobosidi, na hekadiyo meta tamowai siya se hekobosidi, na hekadiyo meta yodi talam se ginaulidi Yaubada yona paisowa unai, debanaena ede nige gonowana se tawasola. Unai kaiteyadi gonowana hedehedede ta se hai meta bena se hai.”
12 Pois há razões diferentes que tornam alguns homens incapazes para o casamento: uns, porque nasceram assim; outros, porque foram castrados; e outros ainda não casam por causa do
13 Tamowai hekadi wawayao se laedima Yesu unai bena nimana ye tolesae kewadiyena yo yodi ye tapwalolo. Na yona hekahekatao tamowai wa se hededehekaiyawasidi bena tabu Yesu se hemohemode.
13 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças para Jesus pôr as mãos sobre elas e orar, mas os discípulos repreenderam as pessoas que fizeram isso.
14 Na Yesu ye wane, “Wawayao me bena se laoma kaliguyena, na tabu kwa hededeguduguduidi. Matawuwuna ede tamowai yodi sunuma kadi kao doha teina wawayao ta meta galewa basileiyana siya yodi.”
14 Aí ele disse:
15 Ede nimana ye tolesaedi wawayao wa kewadiyena yo ye hededehenamwadi. Kabo magai ne ye laugabaei ye lau.
15 Então Jesus pôs as mãos sobre elas e foi embora.
16 Kabo tamowai hesau ye laoma Yesu unai ye henamai ye wane, “Taulauhekata, taba laulau saha namwanamwana ya ginauli kabo mauli nige kana siga ya lobai?”
16 Certa vez um homem chegou perto de Jesus e perguntou: — Mestre, o que devo fazer de bom para conseguir a vida eterna?
17 Na Yesu ye hededelau tamowai wa unai ye wane, “Idohagi to laulau namwanamwadiyao hesabadi ku henamaiyeigau? Yaubada ye bom mo ye namwa. Ena ku henuwa bena mauli nige kana siga ku hai, meta laugagayo ku miyawatanidi.”
17 Jesus respondeu:
18 Na hewali wa ye henamai ye wane, “Laugagayo sahasahadiyao?” Ede Yesu ye wane, “Tabu ku kaiunu, tabu ku ganawali, tabu ku kaiwahali, tabu tamowai hesau ku hegilugaibui
18 — Que mandamentos? — perguntou ele. Jesus respondeu:
19 yo tamam yo sinam ku hekasisiyeidi, hinage kam kaha hesau ku gadosisiyei doha kowa ku bom ku gadosisiyeiꞌuyoigo.”
19 respeite o seu pai e a sua mãe e ame os outros como você ama a você mesmo.”
20 Hewali wa ye hededebui ye wane, “Laugagayo maudoidi ta meta ya miyawatanidiko, na saha hesau bena nige sola ya miyawatani?”
20 — Eu tenho obedecido a todos esses mandamentos! — respondeu o moço. — O que mais me falta fazer?
21 Ede Yesu ye wane, “Ena ku henuwa bena ku dudulai meta ku lau yom gogo maudoidi ku lokunegabaeidi na monidiyao ku moseidi taudehadeha udiyedi, na galewa ne unai kabo yom wasawasa gogodiyao ku lobaidi. Na kabo ku laoma ku hemuliwatanigau.”
21 Jesus respondeu:
22 Na hewali wa hedehedede ta ye lapui ede ye nuwayababa na ye dalahai, matawuwuna yona gogo meta se badokalili.
22 Quando o moço ouviu isso, foi embora triste, pois era muito rico.
23 Unai kabo Yesu ye hededelau yona hekahekatao wa udiyedi ye wane, “Ya hededemamohoi kalimiuyena meta tamowai gogogogodiyao yodi lusolalau galewa basileiyana unai meta ye pilipilikalili.
23 Jesus então disse aos discípulos:
24 Na ya hededeꞌuyo kalimiuyena: [Ye masalahakalili meta] kamela nige gonowana ye lusola diu duhana unai. Gonogonowana doha, tamowai gogogogona hinage nige gonowana ye lusolalau Yaubada yona basileiya unai.”
24 E digo ainda que é mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
25 Yesu yona hekahekatao wa hedehedede wa se lapui meta se siliyata ede se henamai se wane, “Kaiteya kabo gonowana mauli nige kana siga ye hai?”
25 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram muito admirados e perguntavam: — Então, quem é que pode se salvar?
26 Yesu ye kitadudulailau kalidiyena na ye wane, “Tamowai se bom mo nige gonowana mauli se lobai, na Yaubada unai ginauli maudoidi meta gonowana.”
26 Jesus olhou para eles e respondeu:
27 Kabo Petelo ye hededelau unai ye wane, “Kai meta hemuliwatanigo ta unai ede yoma ginauli maudoidi ka laugabaeidiko. Na saha meta kabo iya yomai?”
27 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos tudo e seguimos o senhor. O que é que nós vamos ganhar?
28 Yesu ye hededelau udiyedi ye wane, “Ya hededemamohoi kalimiuyena: Ginauli maudoidi huyahehauhauꞌuyoidi mayadaina ne unai kabo Tau Natuna yona telona saesaena unai ye tuli, meta komiu tauhemuliwatanigau ta kabo hinage telona badodi saudoudoi-labui udiyedi kwa tuli na Isalaela tamowaidiyao boga saudoudoi-labui ta kwa kitahetetedi.
28 Jesus respondeu:
29 Yo kaiteyadi siya yodi numa, kadi kahao, loudiyao, tamadiyao, sinadiyao, natudiyao yo yodi tano se laugabaeidi yau debaguyena, meta kabo se haiꞌuyoidi se laki yo se badokalili, yo hinage mauli nige kana siga meta kabo siya yodi.
29 E todos os que, por minha causa, deixarem casas, irmãos, irmãs, pai, mãe, filhos ou terras receberão cem vezes mais e também a vida eterna.
30 Na tamowai se bado ta kitahesaeꞌuseidi wa meta kabo se laoma se dobi, na tamowai se bado ta kitadobidobiyeiꞌuseidi wa meta kabo se laoma se sae.”
30 Muitos que agora são os primeiros serão os últimos, e muitos que agora são os últimos serão os primeiros.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.