João 9

Yaubada wasana: Buka Hauhauna tupwana (SBE) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Huyana Yesu kedawai ye laulau meta tamowai hesau matagibugibuna ye kita. Tamowai ta huyalabasina unai meta matagibugibuna.
1 Enquanto Jesus caminhava, viu um homem cego de nascença.
2 Yona hekahekatao se henamaiyei se wane, “Labi, kaiteya yona baꞌaya debanawai na tamowai ta matana se gibu? Iya o tamana yo sinana yodi baꞌaya debadiwai?”
2 E os seus discípulos perguntaram: — Mestre, quem pecou para que este homem nascesse cego? Ele ou os pais dele?
3 Yesu ye hededebui ye wane, “Teina tamowai ta o tamana yo sinana siya nige yodi baꞌaya debadiwai. Na huyalabasina unai meta matagibugibuna, bena unai kabo Yaubada yona kabikabi ye hemasalaha.
3 Jesus respondeu:
4 Tauhetamaligau yona paisowa mayadaiyena bena ta ginaulidi. Nige bayaona kabo ye masigili, na masigili ne unai nige gonowana tamowai hesau ye paisowa.
4 É necessário que façamos as obras daquele que me enviou enquanto é dia; a noite vem, quando ninguém pode trabalhar.
5 Tanoubu ta unai yogu miya ta unai meta yau tanoubu ta malana ede.”
5 Enquanto estou no mundo, sou a luz do mundo.
6 Yesu ye hedehededegehe ede ye kaisodobi bwatano ne unai na bwatano gagilina ye hebigabiga, na kabo ye hai na ye sausae taumatagibugibu wa matana wa udiyedi.
6 Depois de dizer isso, Jesus cuspiu na terra, fez lama com a saliva e com a lama untou os olhos do cego.
7 Kabo ye hededelau unai ye wane, “Ku lau Silowama wailana kipuna unai matam ne ku deulidi.” (Silowama kaniyona ede hetamali.) Kabo tamowai wa ye lau matana wa ye deulidi, na ye uyoma meta matana wa se lalako.
7 Então disse ao cego: Siloé quer dizer “Enviado”. O cego foi, lavou-se e voltou vendo.
8 Tamowai wa dedekanaena taumiya tamowaidiyao yo tamowai hekadi, huyabagubagunawai se kitayako meta iya taukaikaibwada, ede se henahenamaiꞌuyoidi se wane, “Tamowai ta, iya lahinaidi ye tutuli na ye kaikaibwadaꞌusi wa, o udoi?”
8 Então os vizinhos e os que antes o conheciam de vista, como mendigo, perguntavam: — Não é este o que ficava sentado pedindo esmolas?
9 Na hekadi se wane, “Iya tamowaina ede.” Na hekadi se wane, “Nige! Kana kao ne meta doha iya.” Na iya ye bom mo ye hedehededehemasalahaꞌuyoi ye wane, “Yau tamowaina ede.”
9 Uns diziam: — É ele. Outros: — Não, mas se parece com ele. O homem dizia: — Sou eu.
10 Ede iya se henamaiyei, se wane, “Idohagi na matam ne se lala?”
10 Então lhe perguntaram: — Como foram abertos os seus olhos?
11 Na ye hededelau udiyedi ye wane, “Tamowai hesau hesana ede Yesu ye kaiso bwatano ne unai, ye hebigabiga, ye hai na ye sausae matagu ta udiyedi, na ye hededelaoma ede ya lau Silowama wailana kipuna unai ya deulidi. Unai ya lau matagu ta ya deulidi ede se lala.”
11 Ele respondeu: — O homem chamado Jesus fez lama, passou nos meus olhos e disse: “Vá ao tanque de Siloé e lave-se.” Então fui, lavei-me e estou vendo.
12 Kabo se henamaiyei se wane, “Tamowaina ede haedi?” Na ye wane, “Nige kabina ya kata.”
12 Eles perguntaram: — Onde está ele? Respondeu: — Não sei.
13 Kabo huyabagubaguna unai tamowai matana se gibuꞌusi wa se woyalae Paliseya tamowaidiyao udiyedi.
13 Levaram aos fariseus aquele que antes era cego.
14 Mayadaina Yesu bwatano ye hebigabiga na ye sausae tamowai matana udiyedi na se lala wa meta Sabati unai.
14 E era sábado o dia em que Jesus fez a lama e lhe abriu os olhos.
15 Na Paliseya tamowaidiyao se henamaiyei se wane, “Idohagi na matam ne se lala?” Tamowai wa ye hededebui ye wane, “Bwatano ye hai ye hesau matagu ta udiyedi na ya deulidi, ede se lala.”
15 Então os fariseus lhe perguntaram outra vez como podia ver. Ele respondeu: — Ele pôs lama sobre os meus olhos, lavei-me e estou vendo.
16 Paliseya tamowaidi hekadi se wane, “Tamowai ne nige Yaubada unai ye laoma, matawuwuna iya mayadai Sabati nige ye hekasisiyei.” Na hekadi se wane, “Idohagi to baꞌaya tamowaina laulau gigigigibwalidi doha teina ye ginaulidi?” Ede menai Paliseya wa se hekasalabuiyedi, hekadi yodi nuwanuwatu udoi, yo hekadi yodi nuwanuwatu udoi.
16 Por isso, alguns dos fariseus diziam: — Esse homem não é de Deus, porque não guarda o sábado. Mas outros diziam: — Como pode um homem pecador fazer sinais como estes? E houve divisão entre eles.
17 Kabo Paliseya tamowaidiyao wa tamowai wa se henamaiyeiꞌuyoi se wane, “Tamowai kowa matam ne ye helaladi wa, ku hededehemasalaha kalimaiyena meta iya kaiteya! Hage, yom nuwanuwatu saha?” Tamowai wa ye wane, “Iya meta peloweta hesau.”
17 De novo perguntaram ao cego: — O que você diz a respeito dele, uma vez que lhe abriu os olhos? Ele respondeu: — É um profeta.
18 Na mahana ne unai Dius tauwoyaidi wa sola nige se kawamamohoi bena huya bagubagunana unai tamowai ne matana se gibu na muliyena kabo se lala, ede tamana yo sinana se tauwasaidima
18 Os judeus não acreditaram que ele tinha sido cego e que agora podia ver, enquanto não chamaram os pais dele
19 na se henamaiyeidi se wane, “Mamohoina teina tamowai ta iya natumiu? Na komiu kwa hedede bena huyalabasina unai meta matagibugibuna. Na idohagi to matana se lala?”
19 e lhes perguntaram: — É este o filho de vocês, que vocês dizem que nasceu cego? Como é que agora ele está vendo?
20 Tamana yo sinana wa se hededebui se wane, “Kabina ka kata meta iya kai natumai, yo hinage huyalabasina unai meta iya matagibugibuna.
20 Então os pais responderam: — Sabemos que este é o nosso filho e que nasceu cego,
21 Na idohagi na matana se lala yo kaiteya matana ne ye helaladi meta nige kabina ka kata. Na iya tamowai lakilakina, unai kwa henamaiyei kabo yomiu ye hedehedede.”
21 mas não sabemos como agora está vendo. E também não sabemos quem lhe abriu os olhos. Perguntem a ele, pois já tem idade e poderá falar por si mesmo.
22 Tamana yo sinana doha teina se hedehedede matawuwuna ede Dius tauwoyaidi se matausiyeidi. Matawuwuna tauwoyawoya wa se hededeyako meta kaiteya Yesu ye hededehemasalaha iya Keliso, kabo sunago unai se hepesa.
22 Os pais dele disseram isso porque estavam com medo dos judeus, pois estes já tinham combinado que, se alguém confessasse que Jesus era o Cristo, seria expulso da sinagoga.
23 Teina debanawai ede tamana yo sinana se wane, “Iya tamowai lakilakina, unai gonowana kwa henamaiyei!”
23 Foi por isso que os pais dele disseram: “Ele já tem idade e poderá falar por si mesmo.”
24 Ede tamowai matana se lalako wa se yogaꞌuyoiyama na se hededelau unai se wane, “Bena Yaubada ku hekasisiyei na ku hededemamohoi! Kai kabina ka kata meta tamowai wa iya baꞌaya tamowaina.”
24 Então chamaram, pela segunda vez, o homem que tinha sido cego e lhe disseram: — Diga a verdade diante de Deus; nós sabemos que esse homem é pecador.
25 Na ye wane, “Yau nige kabina ya kata meta iya baꞌaya tamowaina o nige. Na saha kabina ya kata ede huyabagubaguna unai matagu se gibu, na teina huya ta meta matagu se lalako.”
25 Ele respondeu: — Se é pecador, não sei. Uma coisa sei: eu era cego e agora vejo.
26 Ede se henamaiyei se wane, “Saha ye ginauli kalimwai? Idohagi na matam ne ye henamwanamwadi?”
26 Perguntaram-lhe outra vez: — O que ele fez a você? Como lhe abriu os olhos?
27 Na ye hededebui ye wane, “Teina ta ya hededeyako kalimiuwai, na nige kwa lapulau yogu hedehedede wa udiyedi. Matawuwuna saha to bena kwa lapuꞌuyoidi? Kwa henuwa bena kwa hemala iya yona hekahekatao?”
27 Ele respondeu: — Já lhes disse, mas vocês não ouviram. Por que querem ouvir outra vez? Por acaso vocês também querem se tornar discípulos dele?
28 Kabo se hededeheyaheyababa se wane, “Kowa teina tamowai ta yona hekahekata, na kai meta Mose yona hekahekatao.
28 Então o insultaram e lhe disseram: — Discípulo dele é você! Nós somos discípulos de Moisés.
29 Kai kabina ka kata meta Yaubada ye hedehededelau Mose unai, na teina tamowai ta yona kabalaoma nige kabina ka kata.”
29 Sabemos que Deus falou a Moisés, mas este nem sabemos de onde é.
30 Kabo tamowai wa ye hededelau udiyedi ye wane, “Idohagi to komiu kwa nuwapwanopwano? Iya matagu ye helaladi, na iyamo nige kabina kwa kata meta haedi ye laoma.
30 O homem respondeu: — É estranho que vocês não saibam de onde ele é, mas ele me abriu os olhos.
31 Kita kabina ta kata meta Yaubada nige ye lapulapulau baꞌaya tamowaidiyao udiyedi, na ye lapulapulau tautabaꞌohuina yo yona nuwatu tauginaulidi udiyedi.
31 Sabemos que Deus não atende a pecadores. Pelo contrário, se alguém teme a Deus e pratica a sua vontade, a este atende.
32 Huyabagubaguna unai ye laoma ee teina sola nige wasa hesau ta lapui meta tamowai hesau se labasi matagibugibuna na gonowana matana ne tamowai hesau ye kabihelalaꞌuyoidi.
32 Desde que o mundo existe, jamais se ouviu que alguém tenha aberto os olhos a um cego de nascença.
33 Ena taba teina tamowai ta nige Yaubada unai ye laoma, taba nige gonowana laulau gigigigibwalidi doha teina ye ginaulidi.”
33 Se este homem não fosse de Deus, não poderia ter feito nada.
34 Yona hedehedede wa udiyedi ede se wane, “Huyana se labasigo ye laoma ee teina meta kowa yababa tamowaina, na idohagi to bena ku hekatagai?” Ede iya sunago unai se hepesa.
34 Mas eles disseram: — Você nasceu cheio de pecado e quer nos ensinar? E o expulsaram.
35 Yesu wasa ye lapui meta tamowai wa sunago unai se hepesa, ede ye lau ye kita na ye henamaiyei ye wane, “Tau Natuna ku sunumaei?”
35 Jesus ouviu que eles tinham expulsado o homem. Ao encontrá-lo, perguntou:
36 Tamowai wa ye henamai ye wane, “Guiyau, Tau Natuna ede kaiteya? Taba ku hekitagau, kabo ya sunumaei.”
36 Ele respondeu: — Quem é, Senhor, para que eu creia nele?
37 Yesu ye hededelau unai ye wane, “Tamowaina ede ku kitayako. Iya ede teina maidam kwa hedehedede ta.”
37 E Jesus lhe disse:
38 Tamowai wa ye hedede ye wane, “Guiyau, ya sunuma!”, na Yesu ye tabaꞌohui.
38 Então ele afirmou: — Eu creio, Senhor! E o adorou.
39 Na kabo Yesu ye wane, “Hekasa hesabana ya laoma tanoubu ta unai, bena kaiteyadi matadi se gibu, kabo matadi se lala, na kaiteyadi matadi se lala, kabo matadi se gibu.”
39 Jesus continuou: —
40 Paliseya tamowaidi hekadi siya Yesu dedekanawai na yona hedehedede ta se lapui, ede se henamaiyei se wane, “Idohagi? Saha ku hedede? Kai matamai ta nige se gibu.”
40 Alguns dos fariseus que estavam perto dele perguntaram-lhe: — Por acaso também nós somos cegos?
41 Yesu ye hededebui ye wane, “Taba ena komiu matamiu se gibu, kabo nige yomi baꞌaya. Na komiu kwa hedede kwa wane, ‘Matamai se lala,’ unai yomi baꞌaya meta sola kalimiuwai.”
41 Jesus respondeu:

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.