João 7

Yaubada wasana: Buka Hauhauna tupwana (SBE) vs ARC

Sair da comparação
ARC Almeida Revista e Corrigida 2009
1 Saha se tubu ta mulidiwai kabo Yesu ye tautakikili Galili magaidiyao udoiꞌudoi udiyedi. Yona nuwatu bena tabu ye laulau Yudeya, matawuwuna temenai Dius tauwoyaidi iya se nayanayaei bena kabo se unui.
1 E, depois disso, Jesus andava pela Galileia e já não queria andar pela Judeia, pois os judeus procuravam matá-lo.
2 Na Dius yodi Gwau Miyaidi Henuwaisinina huyana ye hanahanauma,
2 E estava próxima a festa dos judeus chamada de Festa dos Tabernáculos.
3 ede Yesu kana kahao se hededelau unai se wane, “Kowa taba ku lau Yudeya, na temenai laulau gigigigibwalidi kabo ku ginaulidi na yom hekahekatao se kitadi.
3 Disseram-lhe, pois, seus irmãos: Sai daqui e vai para a Judeia, para que também os teus discípulos vejam as obras que fazes.
4 Ena tamowai hesau ye henuwa bena tamowai maudoidi iya kabina se kata, meta saha ye ginaginaulidi ne taba nige ye ginauli wadawadamyena. Ena kowa laulau gigigigibwalidi ku ginaginaulidi, bena ku hemasalahaꞌuyoigo na tamowai maudoidi se kitago.”
4 Porque não há ninguém que procure ser conhecido que faça coisa alguma em oculto. Se fazes essas coisas, manifesta-te ao mundo.
5 Yodi hedehedede wa kaniyona ede iya nige se kawamamohoiyei.
5 Porque nem mesmo seus irmãos criam nele.
6 Na Yesu ye hededelau udiyedi ye wane, “Yau yogu huya sola nige ye lage bena taba ya lau. Na komiu meta huya maudoina udiyedi gonowana kwa lau.
6 Disse-lhes, pois, Jesus: Ainda não é chegado o meu tempo, mas o vosso tempo sempre está pronto.
7 Tanoubu ta tamowaidiyao taba nige gonowana se subugomiu, na yau meta se subugau, matawuwuna laulau saha se ginaulidi wa, ya hededehemasalahadi meta laulau ta se yababa.
7 O mundo não vos pode odiar, mas ele me odeia a mim, porquanto dele testifico que as suas obras são más.
8 Komiu kwa lau gwauyala ne unai, na yau taba nige ya lau, matawuwuna yogu huya dudulaina sola nige ye lage.”
8 Subi vós a esta festa; eu não subo ainda a esta festa, porque ainda o meu tempo não está cumprido.
9 Teina doha ye hedehedede na ye miyamiya teha Galili unai.
9 E, havendo-lhes dito isso, ficou na Galileia.
10 Iyamo huyana kana kahao wa se laoko gwauyala ne hesabana, kabo iya hinage ye lau, na yona lau ne unai meta tamowai nige kabina se kata.
10 Mas, quando seus irmãos já tinham subido à festa, então, subiu ele também não manifestamente, mas como em oculto.
11 Na gwauyala ne unai Dius tauwoyaidi Yesu se wasewasenei na se henahenamai se wane, “Tamowai wa, iya ede haedi?”
11 Ora, os judeus procuravam-no na festa e diziam: Onde está ele?
12 Boda maudoidi iya se hetahetalagadigadiguguyei. Hekadi se wane, “Iya tamowai namwanamwana.” Na hekadi se wane, “Nigele! Iya boda taulupolupoidi.”
12 E havia grande murmuração entre a multidão a respeito dele. Diziam alguns: Ele é bom. E outros diziam: Não; antes, engana o povo.
13 Na iyamo nige tamowai hesau ye bom yona nuwanuwatu ye hededehemasalahadi boda kalidiwai, matawuwuna ede siya Dius tauwoyaidi wa se matausiyeidi.
13 Todavia, ninguém falava dele abertamente, por medo dos judeus.
14 [Yesu ye miyamiya wadawadamyena ye lau ee] gwauyala mayadaidi duwaduwalidi unai, na kabo Yesu ye mwalaesae Numa Tabuna bakubakuna unai na ye hetubu ye lauhekata.
14 Mas, no meio da festa, subiu Jesus ao templo e ensinava.
15 Ede Dius tauwoyaidi se noko na se wane, “Teina tamowai ta kulikuli tabudi nige se hekata. Na idohagi to kabidi ye katakalili?”
15 E os judeus maravilhavam-se, dizendo: Como sabe este letras, não as tendo aprendido?
16 Yesu ye hededebui ye wane, “Yogu lauhekata ta nige yau ya bom yogu nuwatu, na tauhetamaligau yona nuwatu.
16 Jesus respondeu e disse-lhes: A minha doutrina não é minha, mas daquele que me enviou.
17 Ena tamowai hesau ye henuwa bena Yaubada yona nuwatu ye miyawatani, kabo gonowana yogu hedehedede ta ye nuwatulobaidi meta ya bom yogu lauhekata o Yaubada yona lauhekata.
17 Se alguém quiser fazer a vontade dele, pela mesma doutrina, conhecerá se ela é de Deus ou
18 Ena tamowai hesau ye bom yona nuwanuwatu unai ye hedehedede, meta ye henuwa bena taba tamowai iya se hededetausaei. Na yau yogu nuwatu ede bena tauhetamaligau wa tamowai se hededetausaei. Unai ya hedehededemamohoi, na nige ya kaikailupolupo.
18 Quem fala de si mesmo busca a sua própria glória, mas o que busca a glória daquele que o enviou, esse é verdadeiro, e não há nele injustiça.
19 Mose laugagayo ye leyawa, na nige tamowai hesau luwamiuyena laugagayo ta maudoidi ye miyawatanidi. Na ye saha to kwa henuwa bena kwa unuhemwaloigau?”
19 Não vos deu Moisés a lei? E nenhum de vós observa a lei. Por que procurais matar-me?
20 Boda wa se hededebui se wane, “Yaluwa yabayababana ye luwuigo. Kaiteya ye henuwa bena ye unuhemwaloigo?”
20 A multidão respondeu e disse: Tens demônio; quem procura matar-te?
21 Yesu ye hededelau udiyedi ye wane, “Laulau gigigigibwalina kesega ya ginauli [Sabati mayadaina unai] na maudoimiu kwa siliyata.
21 Respondeu Jesus e disse-lhes: Fiz uma obra, e todos vos maravilhais.
22 [Sola \+w pelitome\+w* kabikabina kwa nuwatui:] Mose pelitome kabikabina ye hekatagomiu, na kabina kwa kata meta nige Mose unai ye laoma, na kada mumugao udiyedi ye laoma. Na komiu Mose yona lauhekata wa kwa ginauliwatani meta huya hekadi mayadai Sabati unai kwa hepehepelitome.
22 Pelo motivo de que Moisés vos deu a circuncisão (não que fosse de Moisés, mas dos pais), no sábado circuncidais um homem.
23 Mayadai Sabati unai tamowai kwa hepelitomedi, na yomi nuwatu bena tabu Mose yona laugagayo kesega kwa utusi. Na yau meta mayadai Sabati unai tamowai hesau yaluwana yo tauna ya henamwanamwadi. Na ye saha to kwa koipiliyeigau?
23 Se o homem recebe a circuncisão no sábado, para que a lei de Moisés não seja quebrantada, indignais-vos contra mim, porque, no sábado, curei de todo um homem?
24 Tabu ginauli kadi kao mo udiyedi kwa kitadi na yomi hekasa kwa ginaginaulidi, na yomi hekasa bena se dudulai.”
24 Não julgueis segundo a aparência, mas julgai segundo a reta justiça.
25 Na Yelusalema tamowaidiyao hekadi se hedede se wane, “Teina tamowai ta meta se wasewasenei bena taba se unuhemwaloi.
25 Então, alguns dos de Jerusalém diziam: Não é este o que procuram matar?
26 Na ye laoma ede boda matadiwai ye hedehedede, na idohagi to tauwoyaeda nige saha hesau se ginauli kalinawai? Nuwana kabina se kata meta iya Keliso?
26 E ei-lo aí está falando abertamente, e nada lhe dizem. Porventura, sabem, verdadeiramente, os príncipes, que este é o Cristo?
27 Na teina tamowai ta yona kabalaoma meta kabina ka katako. Taba iya Keliso meta yona kabalaoma nige gonowana tamowai hesau kabina ye kata.”
27 Todavia, bem sabemos de onde este é; mas, quando vier o Cristo, ninguém saberá de onde ele é.
28 Yesu sola Numa Tabuna bakubakuna wa unai ye laulauhekata na ye kalinalakilaki ye wane, “Kabigu kwa katako yo yogu kabalaoma hinage kabina kwa katako. Iyamo ya laoma ta meta nige yau ya bom yogu nuwatuwai, na tauhetamaligau ne meta iya mamohoina. Na iya nige kabina kwa kata,
28 Clamava, pois, Jesus no templo, ensinando e dizendo: Vós me conheceis e sabeis de onde sou; e eu não vim de mim mesmo, mas aquele que me enviou é verdadeiro, o qual vós não conheceis.
29 na yau meta kabina ya kata, matawuwuna ede iya unai ya laoma yo iya hinage ye hetamaligau.”
29 Mas eu conheço-o, porque dele sou, e ele me enviou.
30 Kabo Yesu bena se kabihekahini, na iyamo nige tamowai hesau ye kabilau unai, matawuwuna yona huya sola nige ye lage.
30 Procuravam, pois, prendê-lo, mas ninguém lançou mão dele, porque ainda não era chegada a sua hora.
31 Na boda wa luwadi ne unai meta tamowai gwaudi Yesu se sunumaei na se wane, “Huyana Keliso ye lagema meta yona laulau gigigigibwalidi ne se bado na kabo teina tamowai ta? Nigele! [Nuwana teina iya Keliso ye lagemako ede.]”
31 E muitos da multidão creram nele e diziam: Quando o Cristo vier, fará ainda mais sinais do que os que este tem feito?
32 Bodalakilaki wa Yesu yona gigibwali wa se hetahetala, na Paliseya tamowaidiyao yodi hedehedede wa se lapui ede maiyadiyao taukaitalasam tauwoyaidi kabo Numa Tabuna yona polisi hekadi se hetamalidi se lau bena Yesu se hai na se laeyama kalidiwai.
32 Os fariseus ouviram que a multidão murmurava dele essas coisas; e os fariseus e os principais dos sacerdotes mandaram servidores para o prenderem.
33 Yesu yona lauhekata ye tubei ye wane, “Huyakubwakubwa mo yau kabo maiyamiu na kabo ya uyo tauhetamaligau wa unai.
33 Disse-lhes, pois, Jesus: Ainda um pouco de tempo estou convosco e, depois, vou para aquele que me enviou.
34 Komiu kabo kwa waseneigau, na taba nige kwa lobaigau, yo komiu nige gonowana kwa laoma yogu kabamiya ne unai.”
34 Vós me buscareis e não
35 Dius tauwoyaidi se bom se henahenamaiꞌuyoidi se wane, “Teina tamowai ta kabo haedi ye laulau, unai taba nige ta lobai? Nuwana kabo ye lau kehadao se haimiyamiyaidi Giliki tamowaidiyao luwadiyena wa udiyedi, na menai kabo Giliki tamowaidiyao ye hekatadi?
35 Disseram, pois, os judeus uns para os outros: Para onde irá este, que o não acharemos? Irá, porventura, para os dispersos entre os gregos e ensinará os gregos?
36 Yona hedehedede ta kaniyodi ede saha? Doha ye wane, ‘Komiu kabo kwa waseneigau, na taba nige kwa lobaigau. Yo komiu nige gonowana kwa laoma yogu kabamiya ne unai.’”
36 Que palavra é esta que disse: Buscar-me-eis e não me achareis; e: Aonde eu estou, vós não podeis ir?
37 Gwau Miyaidi Henuwaisinina mayadaina gehegehena yo saesaena unai kabo Yesu ye tolo na kalinana lakilakina unai ye wane, “Ena tamowai hesau gadona ye magu, meta bena ye laoma kaliguwai kabo waila ye numa.
37 E, no último dia, o grande dia da festa, Jesus pôs-se em pé e clamou, dizendo: Se alguém tem sede, que venha a mim e beba.
38 Doha peloweta hesau kulikuli tabuna unai ye kuliyako ye wane, ‘[Ena kaiteya ye sunuma kaliguwai,] kabo iya unai waila maumaulina ye bonobonowasima.’”
38 Quem crê em mim, como diz a Escritura, rios de água viva correrão do seu ventre.
39 Teina hedehedede ta, “waila maumaulina”, meta Yesu Yaluwa Tabuna hedehededena ye hedehededei. Na kaiteyadi Yesu se sunumaei kabo Yaluwa ne se hai. Huyana ne unai meta Yaluwa wa sola nige se hai, matawuwuna ede Yesu kana kao saesaena mamohoina Yaubada sola nige ye hemasalaha.
39 E isso disse ele do Espírito, que haviam de receber os que nele cressem; porque o Espírito Santo ainda não fora dado, por ainda Jesus não ter sido glorificado.
40 Boda wa teina hedehedede ta se lapui, ede hekadi se wane, “Mamohoi, teina tamowai ta meta iya Peloweta wa.”
40 Então, muitos da multidão, ouvindo essa palavra, diziam: Verdadeiramente, este é o Profeta.
41 Hekadi se wane, “Teina Keliso wa”, na hekadi se wane, “Nige! Kabina ka katako meta Keliso taba nige Galili unai ye laoma.
41 Outros diziam: Este é o Cristo; mas diziam outros: Vem, pois, o Cristo da Galileia?
42 Na kulikuli tabuna unai ye hemasalaha meta Keliso ne, iya wasawasa Dawida kana isimulita hesau na Dawida yona magai Betelehema unai kabo ye laoma.”
42 Não diz a Escritura que o Cristo vem da descendência de Davi e de Belém, da aldeia de onde era Davi?
43 Unai tamowai wa se hebodalabuiyedi Yesu debanaena.
43 Assim, entre o povo havia dissensão por causa dele.
44 Na hekadi se henuwa bena se kabihekahini, na iyamo nige tamowai hesau ye kabilau Yesu unai.
44 E alguns deles queriam prendê-lo, mas ninguém lançou mão dele.
45 Numa Tabuna yona polisi wa [Yesu yona hedehedede wa se lapuidi] ede se uyo taukaitalasam tauwoyaidi yo Paliseya tamowaidiyao wa udiyedi. Kabo tauwoyawoya wa se henamailau udiyedi se wane, “Matawuwuna saha to iya nige kwa hai na kwa woyaiyama?”
45 E os servidores foram ter com os principais dos sacerdotes e fariseus; e eles lhes perguntaram: Por que o não trouxestes?
46 Numa Tabuna yona polisi wa se hededelau udiyedi se wane, “Sola nige tamowai hesau yona hedehedede ka lapui doha iya.”
46 Responderam os servidores: Nunca homem algum falou assim como este homem.
47 Paliseya tamowaidiyao wa se hededelau udiyedi se wane, “Nuwana komiu hinage ye lupohaigomiu?
47 Responderam-lhes, pois, os fariseus: Também vós fostes enganados?
48 Tauwoyawoya maudoidi yo hinage kai Paliseya meta nige hesau tamowai me ye sunumaei.
48 Creu nele, porventura, algum dos principais ou dos fariseus?
49 Nigekalikalili! Na teina boda ta meta Mose yona laugagayo nige kabina se kata, unai Yaubada yona hededeheyababa kabo ye talu kalidiwai.”
49 Mas esta multidão, que não sabe a lei, é maldita.
50 Na Nikodemo, iya nabada wa unai ye lau Yesu ye kita wa yo iya tauwoyawoya ne kadi kaha hesau, iya ye hededelau udiyedi ye wane,
50 Nicodemos, que era um deles (o que de noite fora ter com Jesus ), disse-lhes:
51 “Yoda laugagayo ye hedede meta taba nige tamowai hesau ta hegilugaibui, na bena ta lapulau unai yo saha ye ginauli wa wasana ye hedede ta lapubagunaei, na kabo ta nuwatuhekasa.”
51 Porventura, condena a nossa lei um homem sem primeiro o ouvir e ter conhecimento do que faz?
52 Ede se hededebui se wane, “Nuwana kowa hinage Galili unai ku laoma? Kulikuli tabuna bena ku hasilinamwanamwaei, na kabo unai ku lobai meta taba nige peloweta hesau Galili unai ye laoma.”
52 Responderam eles e disseram-lhe: És tu também da Galileia? Examina e verás que da Galileia nenhum profeta surgiu.
53 Na kabo maudoidi wa se dalahaigwaligwali se lau yodi numa.
53 E cada um foi para sua casa.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.