João 13
Yaubada wasana: Buka Hauhauna tupwana (SBE) vs NTLH
1 Mayadai kesega mo na kabo Taukiuli Henuwaisinina mayadaina, na Yesu kabina ye kata meta yona huya ye lagemako kabo tanoubu ta ye laugabaei na ye seuyo Tamana unai. Yesu yona hekahekatao siya tanoubu ta unai, meta huya maudoina ye gadosisiyeidi, na tenem huyana ne unai meta yona gadosisi lakilakikalilina ye hekitadi.
1 Faltava somente um dia para a Festa da Páscoa . Jesus sabia que tinha chegado a hora de deixar este mundo e ir para o Pai. Ele sempre havia amado os seus que estavam neste mundo e os amou até o fim.
2 Meimeilahi kaina se kabinonohaiyako, na diyabolo yona nuwatu meta ye toleyako Yudasi Isakaliyota, Simona natuna unai, iya kabo Yesu kana ye walohai.
2 Jesus e os seus discípulos estavam jantando. O Diabo já havia posto na cabeça de Judas, filho de Simão Iscariotes, a ideia de trair Jesus.
3 Na Yesu kabina ye kata meta ginauli maudoidi Tamana ye tolediko iya yona gigibwali unai, yo iya Yaubada unai ye laoma na kabo ye seuyo Yaubada unai.
3 Jesus sabia que o Pai lhe tinha dado todo o poder. E sabia também que tinha vindo de Deus e ia para Deus.
4 Ede kabakaikai hatahatana wa ye tologabaei, na yona likwakewa kwamana ye haigabaei, na sauwela ye hai ede duwaduwalina wa unai ye pai.
4 Então se levantou, tirou a sua capa , pegou uma toalha e amarrou na cintura.
5 Na kabo waila ye ini disi hesau unai, na ye hetubu yona hekahekatao wa kaediyao ye deulidi, na duwaduwalina unai sauwela ye pai wa unai ye saudi.
5 Em seguida pôs água numa bacia e começou a lavar os pés dos discípulos e a enxugá-los com a toalha.
6 Huyana ye laoma Simona Petelo unai, ede Petelo ye hededelau unai ye wane, “Guiyau, kabo kaegu ta hinage ku deulidi?”
6 Quando chegou perto de Simão Pedro, este lhe perguntou: — Vai lavar os meus pés, Senhor?
7 Yesu ye hededebui ye wane, “Saha ya ginaginauli ta sola nige ku nuwatulobai, na mulinawai kabo ku nuwatulobai.”
7 Jesus respondeu:
8 Petelo ye wane, “Tabu kaegu ta ku deudeulidi!” Petelo Yesu ye hekaiyawasi tabu kaena ye deulidi.|alt="Peter stops Jesus from washing his feet" src="cn01800.jpg" size="col" copy="© 1996 David C. Cook" ref="13:6"
8 — O senhor nunca lavará os meus pés! — disse Pedro.
9 Kabo Simona Petelo ye wane, “Guiyau, besi, nige kaegu ta se bom, na nimagu yo kulugu hinage ku deulidi.”
9 — Então, Senhor, não lave somente os meus pés; lave também as minhas mãos e a minha cabeça! — pediu Simão Pedro.
10 Yesu ye hededebui ye wane, “Kaiteya ye duiko meta tauna maudoina ne se aꞌako, unai taba nige ye duiꞌuyo, na kaena se bom mo taba ye deulidi. Komiu maudoimiu ne kwa aꞌako, na kesega mo meta nigele.”
10 Aí Jesus disse:
11 Yesu kabina ye kata meta kaiteya kabo kana ye walohai, ede ye hedede ye wane, “Komiu maudoimiu ne kwa aꞌako, na kesega mo meta nigele.”
11 Jesus sabia quem era o traidor. Foi por isso que disse: “Todos menos um.”
12 Yesu kaediyao wa ye deulidi ye gehe, ede yona kwama wa ye luwuiꞌuyoi na ye uyo yona kabakaikai wa unai, na ye henamaiyeidi ye wane, “Saha ya ginauli ta kwa nuwatulobai e nige?
12 Depois de lavar os pés dos seus discípulos, Jesus vestiu de novo a capa, sentou-se outra vez à mesa e perguntou:
13 Komiu hesagu kwa katai Taulauhekata yo Guiyau. Meta ye dudulaikalili. Temeta kagu kao ede.
13 Vocês me chamam de “Mestre” e de “Senhor” e têm razão, pois eu sou mesmo.
14 Na ena yau, yomi Guiyau yo Taulauhekata, kaemiyao ta ya deulidi, bena komiu hinage kami kahao kaedi kwa deulidi yo siya hinage kaemiu se deulidi.
14 Se eu, o Senhor e o Mestre, lavei os pés de vocês, então vocês devem lavar os pés uns dos outros.
15 Saha ya ginauli ta meta yomi kabakitahai. Unai saha ya ginauli kalimiuwai ta, hinage bena kwa ginauliwatani.
15 Pois eu dei o exemplo para que vocês façam o que eu fiz.
16 Ya hededemamohoi kalimiuwai: Heyayai tauhaina nige ye saekalili na kabo kana tanuwaga. Yo wasa taulaena nige ye saekalili na kabo tauhetamalina.
16 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: o empregado não é mais importante do que o patrão, e o mensageiro não é mais importante do que aquele que o enviou.
17 Na komiu teina nuwatu ta kabidi kwa katako, na ena kwa ginaulidi, meta kabo gonowana kwa gwauyala|lemma="gonowana ye gwauyala".
17 Já que vocês conhecem esta verdade, serão felizes se a praticarem.
18 Yau nige komiu maudoimiu ta ya hetahetalagomiu. Kaiteyadi ya kaisunuwaidi meta kabimiu ya kata. Na teina ta meta bena kulikuli tabuna ye hemamohoiyei, doha ye wane, ‘Na kaiteya maiyagu pwalawa kesega ka kai, meta kabo ye hemala kagu waiunu.’ (Same 41:9)
18 — Não estou falando de vocês todos; eu conheço aqueles que escolhi. Pois tem de se cumprir o que as
19 Teina ta ya hededenonohaidi, na kabo se tubu. Na huyana se tubu, unai kabo kwa kawamamohoi meta Yau ede Iya.
19 Digo isso a vocês agora, antes que aconteça, para que, quando acontecer, vocês creiam que “
20 Ya hededemamohoi kalimiuwai: Ena tamowai hesau ya hetamali na se yogaisini meta yau se yogaisinigau. Yo kaiteya ye yogaisinigau meta iya tauhetamaligau wa ye yogaisini.”
20 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem receber aquele que eu enviar estará também me recebendo; e quem me recebe recebe aquele que me enviou.
21 Yesu teina ye hedede na mulinawai nuwana ye pilipili, ede ye hedede ye wane, “Ya hededemamohoi kalimiuwai: Luwamiu ta unai hesau kabo kagu ye walohai.”
21 Depois de dizer isso, Jesus ficou muito aflito e declarou abertamente aos discípulos:
22 Yona hekahekatao wa se haibaibaiwaꞌuyoidi yo nuwadi se dagugu teina meta kaiteya hedehededena.
22 Então eles olharam uns para os outros, sem saber de quem ele estava falando.
23 Yesu yona hekahekata hesau iya ye gadosisikaliliyei wa meta dedekanawai ye kenokeno.
23 Ao lado de Jesus estava sentado um deles, a quem Jesus amava.
24 Ede Simona Petelo nimana unai hekahekata wa ye sikwatagu na ye hededelau unai ye wane, “Ku henamaiyei, kaiteya hedehededena.”
24 Simão Pedro fez um sinal para ele e disse: — Pergunte de quem o Mestre está falando.
25 Kabo ye duihasalilau Yesu unai na ye henamaiyei ye wane, “Guiyau, kabo kaiteya?”
25 Então aquele discípulo chegou mais perto de Jesus e perguntou: — Senhor, quem é ele?
26 Yesu ye hededebui ye wane, “Teina pwalawa ta kabo ya hedakwa disi ne unai na ya mosei tamowai hesau unai meta iya tamowaina ede.” Na kabo pwalawa tehana wa ye hedakwa na ye mosei Yudasi Isakaliyota unai, iya Simona natuna.
26 — É aquele a quem vou dar um pedaço de pão passado no molho! — respondeu Jesus. Em seguida pegou um pedaço de pão, passou no molho e deu a Judas, filho de Simão Iscariotes.
27 Huyana Yudasi pwalawa wa ye hai meta Satani ye luwu kalinawai. Ede Yesu ye hededelau unai ye wane, “Saha bena ku ginauli ne ku ginaulimwamwayauyei.”
27 E assim que Judas recebeu o pão, Satanás entrou nele. Então Jesus disse a Judas:
28 Taututuli yodi kabakaikai wa unai nige hesau kabina ye kata idohagi to Yesu doha tenem ye hedede kalinawai.
28 Nenhum dos que estavam à mesa entendeu por que Jesus disse isso.
29 Na hekadi yodi nuwatu bena Yesu yona hedehedede ta kaniyona ede, “Ku lau na saha gwauyala ta unai ta henuwadi kabo ku hemaisadi.” Na hekadi yodi nuwatu bena ye lau taudehadeha yodi ye kainauya. Matawuwuna Yudasi meta iya yodi moni tobwana taukitahetetena ede.
29 Como era Judas que tomava conta da bolsa do dinheiro, alguns pensaram que Jesus tinha mandado que ele comprasse alguma coisa para a festa ou desse alguma ajuda aos pobres.
30 Yudasi pwalawa wa ye kai na mulinawai ede ye pesa ye lau. Na tenem mahanana ne meta ye tauhemasigiliyako.
30 Judas recebeu o pão e saiu logo. E era noite.
31 Yudasi ye laoko, na Yesu ye wane, “Yaubada Tau Natuna kana kao saesaena mamohoina bena ye hemasalaha, yo saha kabo ye tubu Tau Natuna kalinawai ne, meta unai kabo Yaubada kana kao saesaena mamohoina ye hemasalaha.
31 Quando Judas saiu, Jesus disse:
32 Natuna Yaubada kana kao saesaena mamohoina ye hemasalahahegehe, kabo Yaubada yona kabikabi unai hinage Natuna kana kao saesaena mamohoina ye hemasalaha, na taba nige ye pahili.
32 E, se por meio dele a natureza gloriosa de Deus for revelada, então Deus revelará em si mesmo a natureza divina do Filho do Homem. E Deus fará isso agora mesmo.
33 Natuguwao, huyakubwakubwa mo yau maiyamiu kabo ta miya. Na komiu kabo kwa wasewaseneigau. Na Dius tauwoyaidi meta yodi ya hedehededeko, na komiu hinage teina yomiu ya hedehedede: Yau yogu kabalau ne meta komiu taba nige gonowana unai kwa lau.
33 Meus filhos, não vou ficar com vocês por muito tempo. Vocês vão me procurar, mas eu digo agora o que já disse aos líderes judeus: vocês não podem ir para onde eu vou.
34 Teina ta laugagayo hauhauna ya leyawa: Bena kwa haigadogadosisiꞌuyoigomiu, doha yau ya gadosisiyeigomiu ne. Unai komiu bena kwa haigadogadosisiꞌuyoigomiu.
34 Eu lhes dou este novo mandamento: amem uns aos outros. Assim como eu os amei, amem também uns aos outros.
35 Ena komiu kwa haigadogadosisiꞌuyoigomiu, kabo tamowai maudoidi kabina se kata meta komiu yau yogu hekahekatao.”
35 Se tiverem amor uns pelos outros, todos saberão que vocês são meus discípulos.
36 Simona Petelo Yesu ye henamaiyei ye wane, “Guiyau, kowa kabo haedi ku lau?” Yesu ye hededebui ye wane, “Yogu kabalau ne meta teina mahana ta unai nige gonowana ku hemuliwatanigau, na muliwai kabo ku hemuliwatanigau.”
36 Simão Pedro perguntou a Jesus: — Senhor, para onde é que o senhor vai? Jesus respondeu:
37 Petelo ye henamaiyei ye wane, “Guiyau, idohagi to teina mahana ta unai taba nige gonowana ya hemuliwatanigo? Yau meta ya nonohako kabo ya boita kowa hesabam.”
37 Pedro tornou a perguntar: — Senhor, por que eu não posso segui-lo agora? Eu estou pronto para morrer pelo senhor!
38 Na kabo Yesu ye hededebui ye wane, “Mamohoi, kabo ku boita yau hesabagu? Ya hededemamohoi kalimwai: Teina boniyai ta unai pwaole hakiyana sola nige ye dou, na kabo ku uhalaeigau ma haiyona.”
38 — Está mesmo? — perguntou Jesus. — Pois eu afirmo a você que isto é verdade: antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.