Lucas 22

Buglere NT (SAB_WBT) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Pan me dodadre levadura ole gute chuia chiu kodi, chui e kada Pascua.
1 Estava próxima a Festa dos Pães sem Fermento, chamada Páscoa.
2 E suiale kwian gerunga Chube ole daba alin chugagwalla ulita kaire kwian daba tkanga tangle Moisés chadalla giti ulita, kwian e ulita kle tañachuge age mine gire ama ñage Jesu gai gwangeda. Agwa ama kennga kwian ngleadi kle chage Jesu bale malen ama me takalin age Jesu ole kwian ulita gwa giti.
2 Os principais sacerdotes e os escribas procuravam uma forma de matar Jesus; porque temiam o povo.
3 Kwian gerunga Chube ole daba alin chugagwalla ulita kaire kwian daba tkanga tangle Moisés chadalla giti ulita kle tañachuge ene Jesudi gire dolla Satanás chku Judas-Iscariote tale, Judas-Iscariote ama kwian geru jwannga Jesuge gdaite ule kwian gdataboko giti gdaite na ole.
3 Ora, Satanás entrou em Judas, chamado Iscariotes, que era um dos doze.
4 Dolla Satanás chku Judas-Iscariote e tale gire Judas-Iscariote jo kwian gerunga Chube ole daba alin chugagwalla ulita kle ngwadige, kaire guardia u gerungwa Chube ole mananga ngle kle ne ngwadi, Judas-Iscariote chku kwian e ulita kle ngwadi gire Judas-Iscariote gerudu ama ulita ole be age giti, ama gerudu: —Cha ta ba ulita chudaboakalin Jesu gai gwangeda, cha ñage ba ulita dbe Jesu kle ngwadi ene ba ulita ñage ama gai.
4 Judas foi entender-se com os principais sacerdotes e os capitães sobre como lhes entregaria Jesus.
5 Judas-Iscariote gerudu ene kwian chugagwalla e ulita ole gire ama ulitadi nga jo chke suga noare, ama gerudu Judas-Iscariote ole: —Ba be cha chudaboi giti cha be igi ngle kete bage ba Jesu kete chage ñanale.
5 Eles se alegraram e combinaram em lhe dar dinheiro.
6 Judas-Iscariote gerudu ama ulita ole: —Nobi cha alin, cha be ba chudaboi. Judas-Iscariote gerudu ene gire chui ege gwangerugu ama kledu kote Jesu ole Jesu gdea tke baini Jesu be kle gballa sugekare kwian nglege gire ama joge kwian Jesu dollale ole Jesu gai.
6 Judas concordou e buscava uma boa ocasião para lhes entregar Jesus, longe da multidão.
7 Pan me dodadre levadura ole gute chuia chku, chui ege kwian israelita ulita bda cordero gweda gutadale Pascua chuia ollade.
7 Chegou o dia da Festa dos Pães sem Fermento, em que era necessário fazer o sacrifício do cordeiro pascal.
8 Chui e chku gire Jesu gerudu Pedro ole Juan ole: —Joga bligda dodade che ulita alin gutadale Pascua chuia ollade ule.
8 Então Jesus enviou Pedro e João, dizendo:
9 Pedro, Juan geru kadu Jesuge: —¿Baini ba takalin cha joge bligda dodade? ¿Che be blire baini?
9 Eles lhe perguntaram: — Onde o senhor quer que a preparemos?
10 Jesu jaindunga: —Ba joge una Jerusalénge, una ege kwian onbre gdaite be skwen bage chi dbe lle chi tkangwage, ba joge kwian onbre e nate baini ama be joge chke gude ngwadi,
10 Jesus lhes explicou:
11 gire ba gerule kwian u mauña ole: “Cha tkanga tangle geruge cha kagu aini geru kade bage nga giti blingwa, ¿baini nga kle biale cha tkanga tangle alin blire ule geru jwannga amage ulita ole Pascua chuia ollade?”
11 e digam ao dono da casa: “O Mestre pergunta: ‘Onde fica o aposento no qual comerei a Páscoa com os meus discípulos?’”
12 Ba gerule ene u mauña ole gire ama be nga kweri dodabale ngaña gwa u amanuge kaite bage, nga e be kle litaba trate ulita gbaba biale. Ne ngwadi ba bligda dodade che ulita alin gutadale.
12 Ele lhes mostrará um espaçoso cenáculo mobiliado; ali façam os preparativos.
13 Jesu Pedro kaire Juan ta gbu ene gire Pedro, Juan jo una Jerusalénge. Ama boke jo chke una ege gire lle ulita skwendu boabale Jesu gerudu kare ama ole. Ne ngwadi Pedro, Juan bligda dodadu gutadale Pascua chuiage Jesu ama kagu kare.
13 E, indo, acharam tudo como Jesus lhes tinha dito e prepararam a Páscoa.
14 Bligda kle biale gire Jesu jo u bligda dodadre ngwadige, Jesu toidu dba blire ule kwian geru jwannga amage gdataboko giti gdaboke ole.
14 Chegada a hora, Jesus se pôs à mesa, e os apóstolos estavam com ele.
15 Gire Jesu gerudu kwian geru jwannga ulita ole: —Cha tadu tanre Pascua chuia ai ollade ule ba ulita ole ngeru cha be jogedage.
15 Então Jesus lhes disse:
16 Cha gerule ba ole, nege cha kle blire bdagli ba ole Pascua chuia ollade, cha mi Pascua chuia ollade dare ule ba ole nga dba ai giti nege gwangerugu. Chui bdagli be chke gire Chube be cha gbe gerule kwian ulita giti kwian Chugagwallale, chui ege che be kle ule ulita nakwaite.
16 Pois eu lhes digo que nunca mais a comerei, até que ela se cumpra no Reino de Deus.
17 Jesu gerudu ene kwian geru jwannga ulita ole gire Jesu chi jangwa gau kote uva chia ole, Jesu gerudu Chube ole uva chia giti: “Cha Ñenua, noare ba uva chia ai ketu cha ulitage jadale.” Jesu gerudu ene Chube ole uva chia giti gire ama chi jangwa uva chia ole ketu kwian geru jwanngage jadale, Jesu gerudu: —Ba uva chia ai girabate modi ulita.
17 E, pegando um cálice, depois de ter dado graças, disse:
18 Cha geru kete bage, nege alin cha kle uva chia jai ba ole ule, agwa nege gwangerugu cha mi kle ba ole dare ba gatedi uva chia jai ule nga dba ai giti. Chui bdagli be chke gire Chube be cha gbe gerule kwian ulita giti kwian Chugagwallale, gire chui ege cha be uva chia jai nakwaite ule ba ole.
18 Pois eu digo a vocês que, de agora em diante, não mais beberei do fruto da videira, até que venha o Reino de Deus.
19 Jesu gerudu ene geru jwannga ulita ole gire Jesu pan gau kote gerudu Chube ole pan giti: “Cha Ñenua, noare ba pan ai ketu cha ulitage gutadale.” Jesu gerudu ene Chube ole pan giti gire Jesu pan skutunga ketu kwian geru jwannga kaire kairege gutale, Jesu gerudu: —Pan ai cha uda kare, cha ketabe gwaleda ba ulita giti, ba blire ai kare cha talla ole diali, ene ba tachke chage, ene ba mi ta jogengwa cha agedu giti ba alin.
19 E, pegando um pão, tendo dado graças, o partiu e lhes deu, dizendo:
20 Jesu blidu ulita kwian geru jwannga ulita ole, gire Jesu gerudu kaire uva chia giti: —Uva chia ai cha be kare, ba uva chia jai cha talla ole diali, ene ba ulita be tachke cha bege cha jogeda giti ba ulita alin, cha jogeda giti be suge trate ba ulitage Chube kle geru jagere gbe ba ulita alin.
20 Do mesmo modo, depois da ceia, pegou o cálice, dizendo:
21 Jesu gerudu ene gire gerudu dare: —Cha gerule ba ulita ole, onbre gdaite be cha kete gwaleda, ama kle aini ule toiba dba blire cha ole.
21 — Mas eis que a mão do traidor está comigo à mesa.
22 Cha chiu nga dba ai giti kwian kare, ulia cha ketabe boadale daga ngwale gwaleda Chube nu geruba kare unsuialin. Agwa onbre bai be cha kete boadalenga daga ngwale gwaleda, onbre e be boi dageare daga ngwale tanre, ama be cha jia chuge kweri.
22 Pois o Filho do Homem vai segundo o que está determinado, mas ai daquele por quem ele está sendo traído!
23 Jesu gerudu ene gire kwian geru jwannga geru kadu modi ulita: —Che ulita gdataboko giti gdaboke kle aini Jesu ole, ¿che ulitage bai be age ene Jesu dollale? ¿Bai be Jesu kete gwaleda?
23 Então começaram a perguntar entre si qual deles seria o que estava para fazer isso.
24 Kwian geru jwannga geru kadu modi ene, gire ama ulita mo ka dodaduda ongoru ongoru, ama gerudu modi: —Che ulita kle chage diali Jesu ole, ¿bai chege ma no ma kweri kwian na ulita gwa giti?
24 Houve também entre eles uma discussão sobre qual deles parecia ser o maior.
25 Jesu kwian geru jwannga ulita keruchugu gerule ene modi gire Jesu gerudu: —Bage uñale nga ulita nga dba ai giti kwian chugagwalla ulita kle kwian kage age chugagwalla takalin kare, kwian agedale ulita chugagwalla kle gerule kare, kwian chugagwalla kle kwian kage age chugagwalla takalin kare, ene chugagwalla suge moge kweri, ama mo ka gbe: “Cha kwian ulita chudaboanga noare.”
25 Mas Jesus lhes disse:
26 Agwa ba ulita me ñage tañachuge kwian chugagwalla nga dba ai giti ulita kle tañachuge kare, ba tañachugadale nganake. Kwian bai ma kweri ba ulitaske, kwian e mo gbadale ma soli, kaire kwian bai daba kaganga ama mo ta gbadale daba chudaboi no.
26 Mas vocês não são assim; pelo contrário, o maior entre vocês seja como o menor; e aquele que dirige seja como o que serve.
27 Kwian ulita tañachuge kwian toiba dba blingwage kwian e ma kweri kwian bligda ketangage. Ba me ñage tañachuge ene, ba ulita tañachugadale cha kle tañachuge kare, cha kle chage nga dba ai giti age no kwian ulita alin kwian ulita chudaboi, cha me kle kwian kage age no cha alin cha chudaboi, agwa cha ta agekalin mo tale no kwian ulita chudaboi.
27 Pois qual é maior: aquele que está à mesa ou aquele que serve? Não é verdade que é aquele que está à mesa? Pois, no meio de vocês, eu sou como quem serve.
28 Kwian tanre agedu me no cha ole, agwa ba ulita chagedu ule cha ole ba me cha chugu ngwadi gballa,
28 Vocês são os que têm permanecido comigo nas minhas tentações.
29 malen chui bdaglige cha be ba ulita gbe kweri daba chugagwallale. Chui ege cha Ñenua Chube be cha gbe gerule nga ulita giti kwian ulita Chugagwallale, chui ege Chube gwa giti cha be gerule kwian nga ulitamu giti bai jiske Chube gwage bai me jiske Chube gwage. Ene kaire chui ege ba ulita be kle ule cha ole cha be ba ulita gbe daba chugagwallale ule cha ole gerule kwian ulita giti, cha be ba ulita gbe ba bitalla ulita israelita mne gdataboko giti gdaboke chugagwallale gerunga kwian e ulita giti bai jiske bai me jiske Chube gwage.
29 E eu confio a vocês um reino, assim como o meu Pai confiou a mim,
30 — ausente —
30 para que comam e bebam à minha mesa no meu Reino; e vocês se assentarão em tronos para julgar as doze tribos de Israel.
31 Jesu gerudu ene kwian geru jwannga amage gdataboko giti gdaboke ole gire gerudu Simón alin ole allabi sugekare: —Simón, ba cha keruchuge, cha gerule ba ole. Satanás ta ba ta gbakalin joge siere cha geruage salengwli kwian trigo kwara batenga batekwa giti kare ene trigo kwara joge siere trigo taglage. Satanás gerudu Chube ole: “Cha ta mo chugakalin Simón ole kaire kwian geru jwannga na ulita ole, ene ama ulita be mo ta blite joge siere ba geruage.” Chube be Satanás chuge ngwadi mo chuge ba ole.
31 — Simão, Simão, eis que Satanás pediu para peneirar vocês como trigo!
32 Gire cha gerudu tanre ba giti Chube ole: “Cha Ñenua, cha takalin ba Simón ta gbe chage no cha alin ole diali me mo ta blite Satanás ole. Ba kira kete amage, ene ama mi joge siere cha geruage.” Cha gerudu ene Chube ole ba giti. Uñale chage ba be mo ta blite sugeti Satanás ole, gire bigwa ba be tachkeni chage, ba be mo ta bliteni cha ole naskuni gire ba geru jwannga na ulita chudaboadale chage no kiraske diali cha geruage.
32 Eu, porém, orei por você, para que a sua fé não desfaleça. E você, quando voltar para mim, fortaleça os seus irmãos.
33 Simón gerudu Jesu ole: —Cha Chugagwalla, cha mi ba chuge ngwadi dale, cha kle biale joge ule ba ole skage, me joge skage alin allabi ba ole llagli agwa kaire cha mo ta gbe jogeda ule ba ole.
33 Porém Pedro respondeu: — Estou pronto para ir com o Senhor, tanto para a prisão como para a morte.
34 Jesu gerudu: —Pedro, cha gerule ba ole, nege ngajrege ngakamalin bdugu antalan bebi ngwane gire ba agali be gerule bitamai kwian na ole ba me cha uñe.
34 Mas Jesus lhe disse:
35 Jesu gerudu ene Simón ole gire Jesu gerudu kwian geru jwannga gdataboko giti gdaboke ulita ole: —Bitaite cha ba kagu Chube gerua trage kwian ulita ole kaire kwian oga dodade. E suiale ba me jo gde dbe ba me jo igi dbe ba me jo zapato giti, ¿ba chagedu no o ba me chagedu no? Kwian geru jwannga ulita gerudu: —Cha chagedu no.
35 A seguir, Jesus perguntou aos discípulos: Eles responderam: — Não faltou nada!
36 Jesu gerudu: —Nege ba age nganake, ba bai gde molen ba gde dbe, ba bai igi molen ba igi dbe, ba bai me sbadi molen ba camisa chbade camisa ñanalla giti ba sbadi gige dogda.
36 Então Jesus lhes disse:
37 Chube gerua degaba unsuialin gerule cha giti, chada e gerule:Cha boabe ene ulia, cha be boi ene chuia kle kodi chada degaba unsuialin gerule kare.
37 Pois eu lhes digo que é preciso que se cumpra em mim o que está escrito: “Ele foi contado com os malfeitores.” Pois o que a mim se refere está sendo cumprido.
38 Kwian geru jwannga ulita gerudu: —Cha Chugagwalla, sbadi dogda gaboke kle ai biale. Jesu gerudu: —E nobi, che mi gerule dare e giti.
38 Então lhe disseram: — Senhor, aqui estão duas espadas! Jesus lhes respondeu:
39 Jesu gerudu ene kwian geru jwannga amage ulita ole gire Jesu jo siere ama kledu ngwadige jo Ngwiskinro Jwichugallage ule kwian geru jwannga ulita ole, jwichuga ege Jesu kle joge diali gerule Chube ole.
39 E, saindo, Jesus foi, como de costume, para o monte das Oliveiras; e os discípulos o acompanharam.
40 Jesu jo chke jwichuga ege nga e Jesu kle joge kare ngwadi, gire Jesu gerudu kwian geru jwannga ulita ole: —Ba ulita gerudale Chube ole mo chudaboi kade amage, ene ba me ta jwlite joge siere chage age me no.
40 Chegando ao lugar escolhido, Jesus lhes disse:
41 Jesu gerudu ene gire Jesu jo sugekare kwian geru jwanngage bateno ke mlie ke jange mangire batre ngwadi, eni Jesu jo chke dba jongnagwa giti gerule Chube ole.
41 Ele, por sua vez, se afastou um pouco, e, de joelhos, orava,
42 Jesu gerudu: “Cha Ñenua, cha me ta boikalin daga ngwale, cha me takalin ba kwian me no chuge ngwadi cha gweda, ba takalin ba ñage cha jwen siere cha be boi tirarege. Agwa ba age cha alin mo tale ba takalin kare, me cha takalinge kare.”
42 dizendo:
43 Jesu kledu gerule ene Chube ole gire lle boanga Chube alin nga ngaña giti chku Jesudi Jesu kira gbe.
43 Então lhe apareceu um anjo do céu que o confortava.
44 Jesu kle tañachuge tanre ama be boi giti, ta olire tanre ole Jesu gerudu ma no mno dare Chube ole mo kira gbe ama be boi giti gire Jesu gwingwa jritedu salengwli be kle chie be kle joge dba dbiske kare.
44 E, estando em agonia, orava mais intensamente. E aconteceu que o suor dele se tornou como gotas de sangue caindo sobre a terra.
45 Jesu gerudubi Chube ole, Jesu chku gdate, Jesu joni kwian geru jwannga kle manade ngwadi. Jesuge kwian geru jwannga skwendu gbe, kwian geru jwannga ta olire ole ama skwatigu ama gbedu.
45 Levantando-se da oração, Jesus foi até onde os discípulos estavam, e os encontrou dormindo de tristeza.
46 Jesu gerudu: —¿Mineade ba ulita kle gbe? Chke bduge gerule Chube ole, ene ba me ta jwlite joge siere chage age me no.
46 E disse:
47 Jesu kle gerule ene kwian geru jwannga amage ole gire kwian geru jwannga Jesuge na gdaite kada Judas-Iscariote chku kwian ngle dbe ule Jesu kle ngwadi. Judas-Iscariote jo chke Jesudige Jesu sobadadale, ene chke uñale kwian Jesu dollage Judas-Iscariote giti e Jesu, ene Jesu dolla ñage Jesu gai.
47 Enquanto Jesus ainda falava, eis que chegou uma multidão. E um dos doze, que se chamava Judas, vinha à frente deles e se aproximou de Jesus para o beijar.
48 Jesu gerudu Judas-Iscariotege: —Judas-Iscariote, cha gerule ba ole, Chube cha kagu nga dba ai giti kwian kare, ¿nege ba kle mo ta gbe cha sobade ketadale gwaleda kwian agenga me noge?
48 Jesus, porém, lhe disse:
49 Kwian geru jwannga ulita kle chage Jesu ole gwagedu Judas-Iscariotedi age ene Jesu ole gire sugedu ama ulitage Jesu be boi daga ngwale, ama ulita tadu Jesu chudaboakalin malen ama ulita geru kadu Jesuge: —Cha Chugagwalla, ¿ba takalin cha kira bate ba dolla ai ulita ole sbadi giti?
49 Os que estavam ao redor de Jesus, vendo o que estava por acontecer, perguntaram: — Senhor, devemos atacar com as espadas?
50 Kwian geru jwannga ulita geru kadu ene Jesuge gire blike ama gdaite kwian gdaite ologa taingwli tkunga ulita sbadi giti, kwian ologa jo tkabanga kwian e lle boanga kwian gerunga Chube ole chugagwalla ma kweri alin.
50 Um deles golpeou o servo do sumo sacerdote e cortou-lhe a orelha direita.
51 Jesu gerudu kwian geru jwannga ole: —¡Ba me age dare ene kwian ole! Jesu gerudu ene gire Jesu kwian ologa gatuda kodi, ene kwian ologa jo chkeni noni.
51 Mas Jesus interveio, dizendo: E, tocando na orelha do homem, o curou.
52 Kwian gerunga Chube ole daba alin chugagwalla ngle, kwian u gerungwa Chube ole mananga ngle, kwian israelita chugagwalla juma ngle, kwian e ulita kaire kle chage Jesu jwen dbale skadi, Jesu gerudu ama ulita ole: —¿Mineade ba ulita kle chage sbadi ole glita ole cha gai nate kwian jiskenga kare? Ba kle age cha ole salengwli ba age kwian agenga me no me no ole kare.
52 Então Jesus disse aos principais sacerdotes, capitães do templo e anciãos que vieram prendê-lo:
53 Chui ulitage diali cha kledu ba ulita ole u gerungwa Chube olege, ni bitaite ba cha gau dbale skadi. Agwa nege chui chku ba alin age cha ole Chube kle ba chuge ngwadi age kare, malen nege ba ñage age cha ole ba takalin kare Satanás kiralla giti, Satanás kwian me no ulita chugagwalla, ba ulita kle age ama takalin kare.
53 Todos os dias, estando eu com vocês no templo, vocês não tentaram me prender. Esta, porém, é a hora de vocês e a hora do poder das trevas.
54 Jesu gerudu ene gire kwian ngle ulita Jesu gau Jesu du skadi kwian gerunga Chube ole daba alin chugagwalla ma kweri ullage. Pedro jo chage gwage bate Jesu nate.
54 Então, prendendo Jesus, levaram-no e o introduziram na casa do sumo sacerdote. Pedro seguia de longe.
55 Kwian Jesu ganga jo chke Jesu dbe kwian gerunga Chube ole chugagwalla ma kweri ullage, kwian ulita jo chke llani gire kwian jita teun goga kwian ulita toidu dba jita ngwachuge. Pedro kaire chegu jita ngwachuge ule kwian nglea ole.
55 Quando acenderam um fogo no meio do pátio e se assentaram juntos, Pedro tomou lugar entre eles.
56 Muinga gdaite lle boanga gwagedu Pedrodi toiba dba jitadi, muinga e chegu gwage tanre Pedrodi, muinga gerudu kwian ulita ole: —Onbre e kledu chage ule Jesu ole.
56 Uma empregada, vendo-o sentado perto do fogo, fixou os olhos nele e disse: — Este também estava com ele.
57 Pedro gerudu muinga ole: —Cha me chagedu ama ole, cha me ama uñe.
57 Mas Pedro negou, dizendo: — Mulher, não o conheço.
58 Bigwa kwian na gwagedu Pedrodi, gerudu Pedro ole: —Kwian mneite chagedu Jesu ole diali, suge chage ba kwian ene gdaite, ulia ba ama chagemanalla. Pedro gerudu kwian ole: —Me dale, cha me ama chagemanalla.
58 Pouco depois, outro homem, ao ver Pedro, disse: — Você também é um deles. Mas Pedro disse: — Homem, eu não sou um deles.
59 Hora gdaite jo tangle gire kwian na gerudu Pedro giti: —Uñale chage onbre e nga Galileamu, ama kledu chage Jesu ole.
59 E, tendo passado cerca de uma hora, outro afirmou, dizendo: — Com certeza este também estava com ele, porque também é galileu.
60 Pedro gerudu: —Cha me ama uñe dale, me uñale chage ba kle llema geruade cha ole. Pedro kle gerule ene kwian ole, Pedro bebi keru tiendba ulita gire antalan ngwanedu.
60 Mas Pedro insistiu: — Homem, não sei do que você está falando. E logo, enquanto Pedro ainda falava, o galo cantou.
61 Jesu jwliteduda gwagedu Pedrodige, Pedro tendu Jesudi gire Pedro tachku Jesu gerudu giti ama ole ngeru: “Nege ngajrege ngakamalin bdugu antalan bebi ngwane gire ba agali be gerule bitamai kwian na ole ba me cha uñe.”
61 Então, o Senhor voltou-se e fixou os olhos em Pedro. E Pedro se lembrou da palavra do Senhor, como lhe tinha dito: “Hoje, antes que o galo cante, você me negará três vezes.”
62 Pedro tachku Jesu gerudu ene giti gire Pedro jo sugekare, ama olidu tanre tanre ama gerudu Jesu dollale giti.
62 E Pedro, saindo dali, chorou amargamente.
63 Kwian israelita chugagwalla ulita Jesu gbanga jiske ama ulita agedu tanre me no Jesu ole, ama Jesu gbu gidagda, ama Jesu batu, ama Jesu gwagwa gatuda ñomedrega giti ene Jesu me chegu ten kwiandi, ama Jesu batu obere gire geru kadu Jesuge: —Gerule cha ole, ¿chema kle ba bate? Ama ulita gerudu tanre me no me no Jesu dollale kidere Jesudi.
63 Os homens que detinham Jesus zombavam dele, davam-lhe pancadas e,
64 — ausente —
64 colocando uma venda sobre os olhos dele, diziam: — Profetize! Quem foi que bateu em você?
65 — ausente —
65 E muitas outras coisas diziam contra ele, blasfemando.
66 Nga chku ju gire kwian israelita chugagwalla juma ulita, kwian gerunga Chube ole daba alin chugagwalla ulita kaire kwian daba tkanga tangle Moisés chadalla giti, kwian e ulita mo litu jennga Jesu giti, ama ulita Jesu dbangu ama ulita gwa giti, gire chugagwalla e ulita geru kadu Jesuge:
66 Logo que amanheceu, reuniu-se a assembleia dos anciãos do povo, tanto os principais sacerdotes como os escribas, e o conduziram ao Sinédrio, onde lhe disseram:
67 —Gerule cha ole, ¿ulia ba Cristo? ¿Chube nu ba kagaba ulia nga dba ai giti kwian alin o me? Jesu jaindunga: —Cha jainnga ima ba mi cha gerua gai ulia.
67 — Se você é o Cristo, diga-nos. Então Jesus lhes respondeu:
68 Cha geru kade bage ba tale ba tañachuge cha chema ba mi jainnga, ba mi gerule ulia cha ole cha chema.
68 E, se eu perguntar, vocês não me darão resposta.
69 Cha gerule ulia ba ulita ole, Chube kira molen ulita, ama cha kagu nga dba ai giti kwian kare, nege gwangerugu cha mi chege aini, cha be jogeni nga ngaña giti Chube ngwadi gire cha be toi dba diali Chube ko taingwli giti kwian ulita Chugagwallale.
69 Desde agora, o Filho do Homem estará sentado à direita do Deus Todo-Poderoso.
70 Jesu gerudu ene gire kwian ulita geru kadu Jesuge: —¿Ba kle gerule ba Chube Kirolla? Jesu jaindunga: —Ima, cha amaña ba ulita kle gerule kare, cha Chube Kirolla.
70 Todos perguntaram: — Então você é o Filho de Deus? Jesus respondeu:
71 Kwian ulita gerudu modi: —¿Lledale che kwian na kade gerule ama giti ama gbale jiske? Ama kle mo gbe jiske agali ama kle gerule giti, ama agali gerudu ama Chube Kirolla, che ulita ama keruchugu ama me ñage gerule ene, e me ulia.
71 Eles disseram: — Que necessidade ainda temos de testemunho? Porque nós mesmos ouvimos o que ele falou.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.