João 6
Buglere NT (SAB_WBT) vs NVT
1 Chui gweale na Jesu kledu chibita kweri kada Galilea kagda giti, chibita amaña kada Tiberias, eni Jesu lle daga ngwale no tanre dodadu kwian ulita gwa giti, Jesu kwian oga tanre dodadu. Jesu agedu ene gire ama jo tanglegu chibita kweri ege ule kwian geru jwannga amage ulita ole, kwian ngle chagedu Jesu nate, kwian e ulita gwageba Jesudi kwian tanre oga dodade malen kwian e chagedu Jesu nate.
1 Depois disso, Jesus atravessou o mar da Galileia, conhecido também como mar de Tiberíades.
2 — ausente —
2 Uma grande multidão o seguia por toda parte, pois tinham visto os sinais que ele havia realizado ao curar os enfermos.
3 Jesu jo chke chibita kagda giti ongoru gire Jesu jo jwichuga giti toidu dba geru jwannga amage ulita ole.
3 Então Jesus subiu a um monte e sentou-se com seus discípulos.
4 E suiale Chube kwian israelita ulita enusulian unsuialin jun siere nga kweri Egiptoge chuia ollade chegu kodi, e Pascua chuia.
4 Era quase tempo da festa judaica da Páscoa.
5 Jesu kledu jwichuga giti ule geru jwannga amage ole gire Jesu gwagedu kwian ngledi chie jwichuga ama kle giti ngnagu, Jesu jo dbige jwichugage ten kwian ngle ngwange ule geru jwannga amage ulita ole, Jesu gerudu Felipe ole: —¿Che be joge bligda ngle gige baini kwian e ulita alin?
5 Jesus logo viu uma grande multidão que vinha a seu encontro. Voltando-se para Filipe, perguntou: “Onde podemos comprar pão para alimentar toda essa gente?”.
6 Jesuge uñale ulita trate Jesu be age mine no kwian ngle alin, agwa Jesu geru kadu Felipege bligda giti, ene chke uñale nate Felipe Jesu gai ulia mo tale Jesu ñage age no kwian ngle ulita alin o ulia ama bligda gigadale kwian ulita alin.
6 Disse isso para pôr Filipe à prova, pois já sabia o que ia fazer.
7 Felipe jaindunga Jesu kalen: —Igi kwangle giti che bligda gige kwian e ulita alin gutadale, ni bligda e ulita ñage kwian ulitage jalin jalin gutadale.
7 Filipe respondeu: “Mesmo que trabalhássemos vários meses, não teríamos dinheiro suficiente para dar alimento a todos!”.
8 Gire kwian geru jwannga Jesuge na kada Andrés, Simón-Pedro daballa, gerudu Jesu ole:
8 Então um de seus discípulos, André, irmão de Simão Pedro, falou:
9 —Kirogwa gdaite kle aini, ama cebada panlla gdatiga molen ngwe gdaboke agwa bligda e me ña kwian ulita alin gutadale.
9 “Aqui está um rapaz com cinco pães de cevada e dois peixes. Mas que adianta isso para tanta gente?”.
10 Jesu gerudu kwian geru jwannga amage ulita ole: —Gerule kwian ulita ole toi dba ulita. Nga Jesu kle ngwadi ngauda tanre kledu, kwian ulita toidu dba ngauda giti, kwian e ulitaske kwian onbre ngle cinco mil kledu, kaire muinga ngle kirogwa ngle kledu ule kwian onbre ngle eske agwa muinga, kirogwa me jo teanba.
10 Jesus respondeu: “Digam ao povo que se sente”. Todos se sentaram na grama que cobria o monte. Só os homens eram cerca de cinco mil.
11 Kwian ngle ulita toidu dba ngauda giti gire Jesu pan gdatiga ngwe gdaboke gau kote, Jesu gerudu Chube ole bligda giti: “Cha Ñenua, noare ba bligda ai ketu kwian ai ulita alin gutadale.” Jesu gerudu ene Chube ole gire Jesu bligda girabatangu kwian ulita toiba dba ole, Jesu bligda ulita ketangu kwian ngle ulitage unchkegda kwian takalin kare, Jesu bligda gbu jriennga kwian ngle ulita alin gutadale.
11 Então Jesus tomou os pães, agradeceu a Deus e os repartiu entre o povo. Em seguida, fez o mesmo com os peixes. E todos comeram à vontade.
12 Kwian ulita blidu kwian ulita unchku no bligdadi gire bligda bita ngle cheguda, kwian me ñadu bligda gute ulita. Gire Jesu gerudu kwian geru jwannga amage ulita ole bligda cheguda giti: —Ba bligda bita cheguda lite ole, ba oge, ba me bligda e kagenga ngwale.
12 Depois que todos estavam satisfeitos, Jesus disse a seus discípulos: “Agora juntem os pedaços que sobraram, para que nada se desperdice”.
13 Jesu gerudu ene gire kwian geru jwannga Jesuge bligda bita ulita litu ole ski kweri gbataboko giti gbaboke, ski e ulita chku ete bligda cheguda ole.
13 Eles juntaram o que restou e encheram doze cestos com as sobras.
14 Jesu lle daga ngwale no ene dodadu kwian ngle e gwa giti, gire kwian e ulita gerudu modi Jesu giti: —Ulia ama kwian Chube gerua ketanga dabage be chie cheske aini, Chube gerudu ama giti unsuialin, ama e.
14 Quando o povo viu Jesus fazer esse sinal, exclamou: “Sem dúvida ele é o profeta que haveria de vir ao mundo!”.
15 Jesuge kwian ulita talla chku uñale, kwian ulita tañachugu Jesu gbe mo chugagwallale, malen kwian ulita tadu kira batakalin Jesuge una ngnagu, gire Jesu jo siere kwian ulitage, Jesu joni nabitaite jwichuga giti.
15 Jesus sabia que pretendiam obrigá-lo a ser rei deles, de modo que se retirou, sozinho, para o monte.
16 Nga jeredu gire kwian geru jwannga Jesuge ulita joni chibita ngnagu, jo chke chi kagda giti dudi.
16 Ao entardecer, os discípulos de Jesus desceram à praia,
17 Gire Jesu nate nga chegu ta, me chieni uñale kwian geru jwannga amage nate, nga jeredu ulita, nga train giti geru jwannga Jesuge ulita jo duge chiga giti chage una Capernaum ngnagu.
17 entraram no barco e atravessaram o mar em direção a Cafarnaum. Quando escureceu, porém, Jesus ainda não tinha vindo se encontrar com eles.
18 Geru jwannga Jesuge ulita kledu chage duge chiga giti gire mle kweri chku dudi chiga giti, chi jo chite juga juga mle kwerige.
18 Logo, um vento forte veio sobre eles, e o mar ficou muito agitado.
19 Gire kwian geru jwannga Jesuge ulita kledu duge me chegu ta chuge chi bage duge chiga giti mleske, ama jo bate chiga giti duge, kle chage chi bage duge mleske gire ama ulita kle chage duge gwagedu kwian gdaitedi chage seradi chiga giti du ngnagu, ama ulita kendunga tanre, ama me nu gwagebale bitaite kwiandige chage seradi chiga giti.
19 Depois de remarem cinco ou seis quilômetros, de repente viram Jesus caminhando sobre o mar, em direção ao barco. Ficaram aterrorizados,
20 Jesu gerudu: —Ba me kennga chadi, cha amaña kle chage.
20 mas ele lhes disse: “Sou eu! Não tenham medo”.
21 Jesu gerudu ene gire sugedu geru jwannga ulitage Jesu amaña kle chage, ama ulita Jesu gau ngwange no duge nga suga no ole, gire sugeti ngwale du jo chke chi kagda giti ama tadu jogekalin ngwadi ama jo chke, ama jo chke Jesu ole.
21 Eles o receberam no barco e, logo em seguida, chegaram a seu destino.
22 Kwian geru jwannga Jesuge ulita jo ene una Capernaumge, kwian ngle ulita Jesu nu ullaba chegu kwian geru jwannga tane giti nga amañage Jesu ama ulita ullu ngwadi, ama tadu gwagekalin dare Jesudi. Kwian geru jwannga Jesuge ulita bebi joge siere nga ege gire kwian ngle e ulita gwagedu du gdaitre alin kledu chi kagdage, kwian ulita gwagedu kwian geru jwannga Jesuge alin joge du ege, kwian me gwagedu Jesudi joge ule kwian geru jwannga ole, malen kwian ngle ulita tañachugu Jesu cheguda ngmadi. Nagbietege Jesu bebi skwen nate kwian nglege, malen ama ulita chegu tañachuge tanre Jesu giti ama kle baini.
22 No dia seguinte, a multidão que tinha ficado do outro lado do mar viu que os discípulos haviam pegado o único barco dali e que Jesus não fora com eles.
23 Kwian kledu Jesu jinade nate gire gwagedu du na tanredi chie una Tiberiage, du e ulita chku kodi Jesu kwian ngle ullu ngeru ngwadi.
23 Alguns barcos de Tiberíades se aproximaram do lugar onde o povo tinha comido os pães depois que o Senhor os abençoou.
24 Uñadu kwian nglege kwian geru jwannga Jesuge ulita jo, kaire Jesu me skwendu ama ulitage ama ulita kle ngwadi, malen ama ulita jo du tanre una Tiberiamuge, jo una Capernaumge Jesu jinade nate.
24 Quando a multidão viu que nem Jesus nem os discípulos estavam ali, todos entraram nos barcos e atravessaram para Cafarnaum, a fim de procurá-lo.
25 Ama ulita jo tangle chkagu chibitage, jo chke chkagu gire Jesu skwendu amage, ama geru kadu Jesuge: —Kwian tkanga tangle geruge, ¿ba chiu ngaminegire aini? Cha me gwagedu badi joge ule kwian geru jwannga bage ole.
25 Encontraram-no do outro lado do mar e lhe perguntaram: “Rabi, quando o senhor chegou aqui?”.
26 Jesu gerudu kwian ngle ulita ole: —Cha gerule ulia ba ulita ole, ba ulita ta chagekalin cha nate ba takalin cha bligda na kete bage gutadale, cha bligda ketu bage ngeru, ba blidu, ba unchku. Ba kle tañachuge bligda giti alin allabi, agwa ba me kle tañachuge cha lle daga ngwale no dodadu Chube kirallaske giti ba ulita alin, ba me kle tañachuge trate cha giti, me suge bage cha chema.
26 Jesus respondeu: “Eu lhes digo a verdade: vocês querem estar comigo não porque entenderam os sinais, mas porque lhes dei alimento.
27 Ba me tañachugadale lle boi bligda alin giti bligda gai mau alin gutadale ene ba blire ba me chage bli ole, bligda e bidege me chege diali. Agwa ma no ba ulita tañachuge bligda me bidege giti kaire, bligda e chege chui tangle diali ba tale, cha bligda e kete bage, ene ba be toi chui tangle diali cha Ñenua Chube ole, ama cha kagu nga dba ai giti kwian kare, ama mo kiralla ketu chage age no ba ulita alin.
27 Não se preocupem tanto com coisas que se estragam, como a comida, mas usem suas energias buscando o alimento que permanece para a vida eterna, o qual o Filho do Homem pode lhes dar. Pois Deus, o Pai, colocou em mim seu selo de aprovação”.
28 Kwian geru kadu Jesuge: —¿Cha ulita agedale mine ene suge chage cha kle lle boi Chube takalin kare?
28 “Nós também queremos realizar as obras de Deus”, disseram eles. “O que devemos fazer?”
29 Jesu gerudu kwian ulita ole: —Chube takalin ba ulita mo ta gbe ene: Chube nu cha kagaba, ba ulita cha gadale ulia mo tale, ene ba kle age Chube takalin kare.
29 Jesus lhes disse: “Esta é a única obra que Deus quer de vocês: creiam naquele que ele enviou”.
30 Kwian gerudu Jesu ole: —Ba kle gerule mau giti Chube ba kagu, ulia Chube ba kagu cha takalin ba lle gweale daga ngwale no dodade Chube kiralla giti cha ulita gwa giti, ene cha ulita be gwage badi age ene, gire cha be ba gai ulia.
30 Eles responderam: “Se deseja que creiamos no senhor, mostre-nos um sinal. O que o senhor pode fazer?
31 Unsuialin cha enusulian ulita kledu chage nga gballage bligda me gutale ngwadi, gire Moisés bligda kadu nga ngaña giti enusulian ulita alin gutadale, chada kle degaba gerule Moisés giti:Ene kaire cha takalin ba age ma no ama ageduge cha ulita alin.
31 Afinal, nossos antepassados comeram maná no deserto! As Escrituras dizem: ‘Moisés lhes deu de comer pão do céu’”.
32 Jesu gerudu: —Cha gerule ulia ba ulita ole, ba kle tañachuge Moisés gballa bligda nga ngaña giti ketu ba enusulian ulitage gutadale, me ene ba kle tañachuge kare, cha Ñenua bligda kagu ba enusulian unsuialin ulita alin gutadale, bligda e kira alin gbagda. Agwa kaire cha Ñenua bligda na ma no nga ngaña giti kete kwian ulitage, bligda e chiu nga ngaña giti chku nga dba ai giti, bligda e kwian ulita gbagda gwade toi diali chui tangle cha Ñenua ole.
32 Jesus disse: “Eu lhes digo a verdade: não foi Moisés quem lhes deu pão do céu. É meu Pai quem dá o verdadeiro pão do céu a vocês.
33 — ausente —
33 O verdadeiro pão de Deus é aquele que desce do céu e dá vida ao mundo”.
34 Kwian ulita gerudu Jesu ole: —Ba kle gerule noare bligda giti cha ulita ole, cha takalin ba bligda e ba kle gerule giti kete chage diali gutadale.
34 “Senhor, dê-nos desse pão todos os dias”, disseram eles.
35 Jesu gerudu kwian ole: —Ba takalin cha bligda cha kle gerule giti kete ba ulitage, bligda e cha amaña, cha bligda kare kwian gbagda gwade toi diali chui tangle. Kwian bligda gute gire bigwa ama bli ole ta bligda na gutakalin, kwian chi jai gire bigwa ama siechie ta chi na jakalin, agwa kwian bai kaire cha gai ulia mo tale, cha kwian ene ta gbe suge no diali.
35 Jesus respondeu: “Eu sou o pão da vida. Quem vem a mim nunca mais terá fome. Quem crê em mim nunca mais terá sede.
36 Cha gerudu kare ba ulita ole ba kle gwage chadíge lle daga ngwale no dodade Chube kiralla giti ba ulita gwage, ni e giti ba kle cha gai ulia.
36 Mas vocês não creram em mim, embora me tenham visto.
37 Cha Ñenua kwian ta gbe no cha ole, kwian ene ulita be cha gai ulia, kwian ulita bai kaire cha gai ulia cha mi ama kage siere, agwa cha be ama gai ngwange no.
37 Contudo, aqueles que o Pai me dá virão a mim, e eu jamais os rejeitarei.
38 Cha chiu nga ngaña giti cha chku nga dba ai giti, cha me ta agekalin cha takalin kare, agwa cha ta agekalin ulita cha Ñenua takalin kare, ama cha kagu.
38 Pois desci do céu para fazer a vontade daquele que me enviou, e não minha própria vontade.
39 Cha Ñenua cha kaganga ama takalin cha age ai kare: Cha Ñenua kwian bai ulita ta gbu no cha ole cha gai ulia, cha Ñenua takalin kwian ene ulita me jogedalenga ni gdaite chage, cha Ñenua takalin cha kwian ene ulita manade no, ene chui bdaglige cha ama ulita jaba gbadaleni gwade.
39 E esta é a vontade de Deus: que eu não perca um sequer de todos que ele me deu, mas que ressuscite todos no último dia.
40 Cha Ñenua takalin ai kare kaire: Kwian bai ulita cha gai Chube Kirollale cha gai ulia mo tale, cha be kwian ene jaba gbeni gwade chui bdaglige toi ule cha ole cha Ñenua ole chui tangle diali.
40 Pois é a vontade de meu Pai que todo aquele que olhar para o Filho e nele crer tenha a vida eterna, e eu o ressuscitarei no último dia”.
41 Jesu gerudu ene kwian ulita ole gire kwian israelita mneite kledu chage Jesu nate ta me no ole, ama ulita Jesu keruchugu Jesu gerudu mau giti: “Cha bligda kare chiu nga ngaña giti chku nga dba ai giti.” Geru e giti kwian israelita ulita skochiu,
41 Então os judeus começaram a criticá-lo, pois ele havia afirmado: “Eu sou o pão que desceu do céu”.
42 gire ama ulita gerudu jalin jalin modi Jesu giti: —¿E me José kirolla kada Jesu? Che ulita ama ñenua uñe, ama chebia kaire. Ama medunga chebia kote nga dba ai giti, ama me ña gerule che ole ama chiu nga ngaña giti.
42 Diziam: “Este não é Jesus, filho de José? Conhecemos seu pai e sua mãe. Como ele pode dizer: ‘Desci do céu?’”.
43 Sugedu Jesuge kwian israelita ulita kle tañachuge me no ama giti, gire Jesu gerudu ama ulita ole: —Ba me gerule me no dare modige cha giti.
43 Jesus, porém, respondeu: “Parem de me criticar.
44 Kwian gdaite me ñage cha gai mau tale gballa, cha Ñenua cha kaganga, ama alin allabi ñage kwian ta gbe no cha ole ene kwian cha gai ulia, cha be kwian ene jaba gbeni gwade chui bdaglige toi diali chui tangle ule cha ole cha Ñenua ole nga ngaña giti.
44 Pois ninguém pode vir a mim se o Pai, que me enviou, não o trouxer a mim; e no último dia eu o ressuscitarei.
45 Unsuialin kwian Chube gerua ketanga Chube gerua degu, chada e gerule:Kwian bai ulita cha Ñenua gerua keruchugu cha Ñenua gerua gau ulia, kwian ene cha gai ulia kaire.
45 Como dizem as Escrituras: ‘Todos eles serão ensinados por Deus’. Todo aquele que ouve o Pai e aprende dele vem a mim.
46 Ni kwian gdaite gwageba cha Ñenua Chubedige, cha alin allabi gwageba amadi, cha chiu ama ngwadi cha chku nga dba ai giti.
46 Não que alguém tenha visto o Pai; somente eu, que fui enviado por Deus, o vi.
47 Cha gerule ulia ba ulita ole, kwian bai kaire cha gai ulia kwian ene be toi chui tangle diali cha ole cha Ñenua ole.
47 “Eu lhes digo a verdade: quem crê tem a vida eterna.
48 Cha bligda kare kwian gbagda gwade toi diali chui tangle.
48 Sim, eu sou o pão da vida!
49 Unsuialin bligda chiu nga ngaña giti ba enusulian ulita alin gutadale nga gballage bligda me gutale ngwadi, bligda e kira alin gbagda sugeti alin, malen ba enusulian unsuialin me chegu toi diali chui tangle bligda e giti, agwa ama ulita bligda e gutu, ama me chegu toi gwade diali, ama jokeda, bligda e me ama gbu toi gwade diali.
49 Seus antepassados comeram maná no deserto, mas morreram;
50 Cha gerudu ba ulita ole cha bligda kare cha me kledu gerule ba enusulian bligda gutu kare giti, cha kle gerule bligda na giti, bligda cha kle gerule giti kwian gbagda toi diali chui tangle, bligda e chiu nga ngaña giti chku nga dba ai giti, kwian bai kaire bligda e gute mi chege sugekare Chubege, ama ulita be toi diali chui tangle Chube ole.
50 quem comer o pão do céu, no entanto, jamais morrerá.
51 Cha kle gerule bligda giti, bligda e cha, cha chiu nga ngaña giti chku nga dba ai giti kwian kare kwian ulita alin, cha be mo jegwale kete gwaleda, kwian ulita bai kaire cha gai ulia mo tale be toi chui tangle diali cha Ñenua ole.
51 Eu sou o pão vivo que desceu do céu. Quem comer deste pão viverá para sempre; e este pão, que eu oferecerei para que o mundo viva, é a minha carne”.
52 Jesu gerudu ene gire kwian israelita ulita ta skole ole mo ka dodadu ongoru ongoru Jesu gerudu giti: —¿Ama be age mine gire ama be mo jegwale agali kete chege gutadale?
52 Então os judeus começaram a discutir entre si a respeito do que ele queria dizer. “Como pode esse homem nos dar sua carne para comer?”, perguntavam.
53 Gire Jesu gerudu: —Cha gerule ulia ba ulita ole, cha chiu kwian kare nga dba ai giti, ba me cha jegwale gai ba kle bligda gute kare mo kiragda, ba me cha bea gai ba kle chi jai kare mo kiragda ba me ñage toi diali chui tangle cha Ñenua Chube ole.
53 Então Jesus disse novamente: “Eu lhes digo a verdade: se vocês não comerem a carne do Filho do Homem e não beberem o seu sangue, não terão a vida em si mesmos.
54 Agwa kwian ulita bai kaire cha jegwale gai mau alin cha bea gai mau alin, suge kwian enege e ulita boidu ama alin, e giti alin allabi kwian be toi diali chui tangle cha Ñenua ole, cha be kwian ene jaba gbeni gwade chui bdaglige toi ule cha ole cha Ñenua ole.
54 Mas quem come minha carne e bebe meu sangue terá a vida eterna, e eu o ressuscitarei no último dia.
55 Bligda ulia toigda diali chui tangle, e cha jegwale. Chi ulia toigda diali chui tangle, e cha bea.
55 Pois minha carne é a verdadeira comida, e meu sangue é a verdadeira bebida.
56 Kwian bai kaire cha jegwale gai mau alin cha bea gai mau alin, kwian ene chanu, cha kwian enenu, kwian ene ta be kle cháge diali, cha ta be kle amage diali.
56 Quem come minha carne e bebe meu sangue permanece em mim, e eu nele.
57 Chube cha Ñenua, ama cha kagu nga dba ai giti, ama gwade, ama gwade agali molen, cha toi ama giti gwade, ene kaire kwian bai cha gai mo tale kwian ene be toi cha giti chui tangle diali cha Ñenua ole.
57 Eu vivo por causa do Pai, que vive e me enviou; da mesma forma, quem se alimenta de mim viverá por minha causa.
58 Cha kle gerule bligda giti bligda e chiu nga ngaña giti chku nga dba ai giti, cha me kle gerule ba enusulian unsuialin bligda gutu kare giti, ama bligda kira alin gbagda sugeti alin gutu, ama toidu gire jokeda. Cha me kle gerule bligda e giti, cha kle gerule bligda na giti, bligda na kwian gbagda toi diali chui tangle, kwian bai kaire bligda e gute be toi chui tangle diali Chube ole, bligda e cha.
58 Eu sou o verdadeiro pão que desceu do céu. Seus antepassados comeram maná e morreram; quem comer este pão não morrerá, mas viverá para sempre”.
59 Jesu kwian ngle tku tangle ene ulita mau giti u mo litangwa Chube gerua jwanngwage una Capernaumge.
59 Ele disse essas coisas quando ensinava na sinagoga de Cafarnaum.
60 Kwian ngle chagedu Jesu nate geru jwanle Jesuge, baini kaire Jesu kle ngwadi ama kle Jesu ole, ama ulita Jesu keruchugu kwian tke tangle ene mau giti, gire ama ulita gerudu modi: —Mnoare che alin age ama kle gerule kare, ¿chema be ama gai ulia ama kle gerule kare?
60 Muitos de seus discípulos disseram: “Sua mensagem é dura. Quem é capaz de aceitá-la?”.
61 Jesuge uñadu kwian kle gerule modi ta skole ole Jesu gerudu giti, gire Jesu gerudu ama ole: —¿Ba ulita ta kle skochie chadi cha gerudu giti? ¿Ba me cha gerua gai ulia?
61 Jesus, sabendo que seus discípulos reclamavam, disse: “Isso os ofende?
62 Chube cha kagu nga dba ai giti kwian kare, ¿ba ulita ta chege sugamne chadi ba ulita gwa giti cha jogeni nga ngaña giti cha chiu ngwadi? ¿Ene ba be cha gai ulia o me?
62 Então o que pensarão se virem o Filho do Homem subir ao céu, onde estava antes?
63 Cha gerudu ba ole cha me gerudu ba ulita cha jegwale gutadale ulia ene ba be toi diali chui tangle, me ene dale, ba ulita tañachugadale ba ta giti ba ta mine cha ole, ba cha gadale ulia mo tale, e alin allabi giti ba ulita ñage toi diali chui tangle cha Ñenua ole.
63 Somente o Espírito dá vida. A natureza humana não realiza coisa alguma. E as palavras que eu lhes disse são espírito e vida.
64 Agwa ba gweale kle chage cha ole me kle cha gai ulia mo tale, malen cha gerudu ba ole ni kwian gdaite ñage cha gai mo tale gballa, cha Ñenua alin ñage kwian ta gbe no cha ole, ene kwian cha gai ulia. (Diali uñadu Jesuge chema mi ama gai ulia chema be ama kete gwaleda kwian me noge.)
64 Mas alguns de vocês não creem em mim”. Pois Jesus sabia, desde o princípio, quem não acreditava nele e quem iria traí-lo.
65 — ausente —
65 E acrescentou: “Por isso eu disse que ninguém pode vir a mim a menos que o Pai o dê a mim”.
66 Jesu gerudu ene kwian ulita ole bai kle chage ama ole, gire kwian e gweale tanre mo ta gbu joge siere Jesuge, ama Jesu chugu ngwadi me chagedu dare Jesu ole.
66 Nesse momento, muitos de seus discípulos se afastaram dele e o abandonaram.
67 Jesu gwagedu kwian tanre kledu chage ama ole joge siere amage, gire Jesu geru kadu kwian geru jwannga amage gdataboko giti gdabokege: —¿Ba ulita kaire ta jogekalin siere chage?
67 Então Jesus se voltou para os Doze e perguntou: “Vocês também vão embora?”.
68 Simón-Pedro jaindunga Jesu kalen: —Cha Chugagwalla, cha ulita gdataboko giti gdaboke mi joge siere bage dale, cha joge siere bage ¿cha be chema gai cha Chugagwallale? Chugagwalla na me ba kare, ba gerua ulita ulia, geru e kwian ta gbagda toi diali chui tangle Chube ole.
68 Simão Pedro respondeu: “Senhor, para quem iremos? O senhor tem as palavras da vida eterna.
69 Cha ulita mo ta gbaba ba gerua ulita gai ulia diali, uñale trate cha ulitage ba Cristo ba Chube Kirolla.
69 Nós cremos e sabemos que o senhor é o Santo de Deus”.
70 Jesu gerudu geru jwannga amage ole: —Cha agali ba ulita gdataboko giti gdaboke gau, agwa baske gdaite me kle cha gai ulia, ama kle chage che dolla Satanás talla ole.
70 Então Jesus disse: “Eu escolhi vocês doze, mas um de vocês é um diabo”.
71 Jesu gerudu ene kwian geru jwannga amage gdataboko giti gdaboke ole Jesu kledu gerule Simón-Iscariote kirolla kada Judas giti, Jesuge uñale Judas-Iscariote be ama kete gwadaleda kwian me noge. Judas-Iscariote kwian geru jwannga Jesuge ule kwian na ole, agwa ama me ta du no Jesu ole.
71 Ele se referia a Judas, filho de Simão Iscariotes, um dos Doze, que mais tarde o trairia.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.