Lucas 8
Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs NAA
1 Hei̱nyu̱ma gya bi̱byo Yesu̱ yaagyendi̱ri̱ naarabanga mu mbuga na mu byaru, naatebya Makuru Garungi ga b̯ukama b̯wa Ruhanga. Yaagyendi̱ri̱ na bakwenda baamwe i̱ku̱mi̱ na babiri,
1 Aconteceu, depois disso, que Jesus andava de cidade em cidade e de aldeia em aldeia, pregando e anunciando o evangelho do Reino de Deus. Iam com ele os doze discípulos,
2 hamwenya na bakali̱ bandi bayaali ahoneerye nseeri̱ kandi ababi̱ngi̱ri̱mwo mizumu. Omwei̱ hali bab̯wo bakali̱ yaali Mali̱ya (gi̱beetengi̱ Magadaleena), munyakubingwamwo mizumu musanju.
2 e também algumas mulheres que haviam sido curadas de espíritos malignos e de enfermidades: Maria, chamada Madalena, da qual saíram sete demônios;
3 Wondi mu bab̯wo bakali̱ yaali Yoana, muka Ku̱u̱za. Kandi Ku̱u̱za yogwo, yooyo munyakulingiiranga bintu bya mu nnyu̱mba gya mukama Herodi̱. Kandi de, mu bakali̱ bab̯wo, haalingimwo Su̱zaana, hamwenya na bakali̱ bandi banene. Bab̯wo bakali̱ boobo banyakugabanga ha bintu byab̯u; bei̱calengi̱ nibasagika Yesu̱, hamwenya na bakwenda baamwe.
3 Joana, mulher de Cuza, procurador de Herodes; Suzana e muitas outras, as quais, com os seus bens, ajudavam Jesus e os seus discípulos.
4 Bantu banene, banyakubba nibakuruga mu mbuga zikwahukana, b̯u̱beecooki̱ri̱ hali Yesu̱, Yesu̱ yaabaweereeri̱ lugeera lulu:
4 Quando uma grande multidão se reuniu e pessoas de todas as cidades vieram até Jesus, ele disse por parábola:
5 “Mu̱li̱mi̱ yaatu̱u̱ri̱ kusiga b̯usigo b̯wamwe. B̯uyaali naakusiga, b̯usigo b̯u̱mwei̱ b̯wagwi̱ri̱ ha muhanda bantu baab̯u̱zi̱gi̱na, bi̱nyoni̱ bya mu mwanya byei̱za byab̯usoma.
5 — Um semeador saiu a semear. E, ao semear, uma parte caiu à beira do caminho, foi pisada, e as aves do céu a comeram.
6 B̯usigo b̯undi b̯wagwi̱ri̱ heitehe lya ha lubbaali. B̯u̱b̯wo b̯usigo b̯ub̯wali ni̱b̯u̱ku̱hu̱lu̱ki̱ri̱i̱rya, b̯wasi̱da, hab̯wakubba b̯utakabbe na meezi̱.
6 Outra parte caiu sobre a pedra e, tendo crescido, secou por falta de umidade.
7 B̯usigo b̯undi b̯wagwi̱ri̱ mu mahwa; mahwa gaameeri̱ hamwei̱ na bi̱byo bimera, gaabi̱tolya.
7 Outra caiu no meio dos espinhos; e os espinhos, ao crescerem com ela, a sufocaram.
8 Kandi b̯usigo b̯undi b̯wo, b̯wagwi̱ri̱ mwitehe lirungi, b̯wamera; bimera byahandi̱ri̱, byera mirundi ki̱ku̱mi̱ kukira b̯usigo b̯unyakusigwa.”
8 Outra, enfim, caiu em boa terra; cresceu e produziu a cem por um. Dizendo isto, Jesus clamou:
9 Beegeseb̯wa baamwe baamu̱b̯u̱u̱li̱i̱rye abaweere makuru ga lugeera lu̱lwo.
9 Então os discípulos de Jesus lhe perguntaram o que significava essa parábola.
10 Yesu̱ yaabei̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Nywe Ruhanga abaheeri̱ kwetegereza bintu bya nsita za b̯ukama b̯wamwe. Bei̱tu̱ bantu bandi, mbibaweera mu ngeera, aleke, bawone nka batakuwona, kandi beegwe nka bantu batakukenga.
10 Jesus respondeu:
11 “Makuru ga lugeera lu̱lwo, ngaga: B̯usigo, kyokyo kigambu kya Ruhanga.
11 — Este é o significado da parábola: a semente é a palavra de Deus.
12 B̯usigo b̯u̱nyaku̱gwa ha muhanda, b̯uli nka bab̯wo beegwa kigambu, kasi Sitaani nei̱za naakitoola mu mitima myab̯u, aleke batakyesiga nibakajunwa.
12 Os que estão à beira do caminho são os que a ouviram; depois vem o diabo e tira-lhes a palavra do coração, para não acontecer que, crendo, sejam salvos.
13 B̯usigo b̯u̱nyaku̱gwa heitehe lya ha lubbaali, b̯uli nka bab̯wo beegwa kigambu nibakitangiira na kusemererwa. Bei̱tu̱ kigambu kibba ki̱tabei̱ngi̱i̱ri̱ kikumala. Beikiriza hab̯wa kasu̱mi̱ kadooli̱, bei̱tu̱ b̯wi̱re b̯wa kwoheb̯wa b̯ub̯udwa, nibagwa.
13 Os que estão sobre a pedra são os que, ouvindo a palavra, a recebem com alegria. Estes não têm raiz, creem apenas por algum tempo e, na hora da provação, se desviam.
14 B̯usigo b̯u̱nyaku̱gwa mu mahwa, b̯uli nka bab̯wo beegwa kigambu, bei̱tu̱ hei̱nyu̱ma, nibatuntuura bintu bya nsi, kandi nibateekereza hoi̱ ha bya b̯u̱gu̱u̱da na ha bya kusemererwa kwa nsi; bintu bi̱byo ni̱bi̱basi̱ngu̱ra, nibamaliira, batali na bikorwa birungi.
14 A parte que caiu entre espinhos, estes são os que ouviram e, no decorrer dos dias, foram sufocados com as preocupações, as riquezas e os prazeres desta vida; os seus frutos não chegam a amadurecer.
15 Bei̱tu̱, b̯usigo b̯u̱nyaku̱gwa mwitehe lirungi, b̯uli nka bab̯wo babba na mutima gurungi hoi̱ ni̱beegwa kigambu, nibakikwatira ki̱mwei̱ kandi nibakora bikorwa birungi nibali na kugumisiriza.
15 A parte que caiu na terra boa, estes são os que, tendo ouvido de bom e reto coração, retêm a palavra; estes frutificam com perseverança.
16 “Muntu tasobora ku̱kolereerya taara akagi̱bi̱sa mu kyese rundi akagita mu b̯u̱lu̱ngu̱. Bei̱tu̱, agita ha kikondo kyagyo, aleke bantu bakwingira mu nnyu̱mba, bahweze.
16 — Ninguém, depois de acender uma lamparina, a cobre com um vaso ou a põe debaixo de uma cama; pelo contrário, coloca-a num lugar em que ilumina bem, a fim de que os que entram vejam a luz.
17 Hab̯wakubba, tihaloho kintu kyensei̱ ki̱bi̱se, kitalizooka hasyanu̱; na kintu kyensei̱ kya nsita, kitalyegeb̯wa, rundi kitaligumburwa.
17 Não há nada oculto que não venha a ser manifesto, nem escondido que não venha a ser conhecido e revelado.
18 Nahab̯waki̱kyo, mwetegeerye kurungi bintu bi̱mu̱kwegwa. Yogwo yensei̱ alinaho, alyongerwaho; bei̱tu̱ yogwo atalinaho, na bi̱byo byakuteekereza kubba naali nabyo, balibimutoolaho.”
18 Portanto, vejam como vocês ouvem. Porque ao que tiver, mais será dado; e ao que não tiver, até aquilo que julga ter lhe será tirado.
19 Kinyakuhonderaho maa Yesu̱ hamwenya na baana baab̯u Yesu̱, bei̱zi̱ri̱ kuwona Yesu̱. Kyonkei batakasobore kumudwereera, hab̯wakubba bantu banene baali bamwecooki̱ri̱ho.
19 A mãe e os irmãos de Jesus chegaram até onde ele estava, mas não podiam aproximar-se por causa da multidão.
20 Muntu wondi yei̱zi̱ri̱ yaaweera Yesu̱, “Maawu hamwenya na beenyu̱, beemereeri̱ hanzei, bakwendya kukuwona.”
20 E lhe comunicaram: — A sua mãe e os seus irmãos estão lá fora e querem vê-lo.
21 Bei̱tu̱ yo yaabei̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Mmaama na beetu̱ boobo bantu beegwa kigambu kya Ruhanga nibakita mu nkora.”
21 Jesus, porém, lhes respondeu:
22 Kiro ki̱mwei̱ Yesu̱ yaaweereeri̱ beegeseb̯wa baamwe, “Twambu̱ke tugyende nseeri̱ gyeitaka.” Yesu̱ na beegeseb̯wa baamwe baatembi̱ri̱ b̯wati̱, baasetuka baagyenda.
22 Aconteceu que, num daqueles dias, Jesus entrou num barco em companhia dos seus discípulos e lhes disse: E partiram.
23 B̯ubaali nibakugyenda, Yesu̱ yeebbaka. Kihehu kinyamaani na ndagali̱ byei̱zi̱ri̱ byabaagya mwitaka, b̯wati̱ b̯watandika kwizula meezi̱, baabba mu kabii.
23 Enquanto navegavam, ele adormeceu. E sobreveio uma tempestade de vento no lago, e eles corriam perigo.
24 Beegeseb̯wa baagyendi̱ri̱ hali Yesu̱ baamu̱byokya nibakoba, “Mukama weetu̱, Mukama weetu̱, meezi̱ gakugyenda ku̱twi̱ta!” Yesu̱ yaabyoki̱ri̱ yaacoomera kihehu kyeme na bijanga binyamaani byemeere. Kihehu kyemi̱ri̱, neitaka lyateeka cee.
24 Chegando-se a Jesus, os discípulos o despertaram, dizendo: — Mestre, Mestre, estamos perecendo! Levantando-se, Jesus repreendeu o vento e a fúria da água. Tudo cessou e ficou bem calmo.
25 Mwomwo Yesu̱ yaab̯u̱u̱lya beegeseb̯wa baamwe, “Hab̯waki mutakunzikiririzamwo?”
25 Então Jesus lhes perguntou: Eles, possuídos de temor e admiração, diziam uns aos outros: — Quem é este que até manda nos ventos e nas ondas, e lhe obedecem?
26 Yesu̱ na beegeseb̯wa baamwe bambu̱ki̱ri̱ baadwa mu nsi gya Bageraseeni̱, gi̱hereeri̱ Galilaaya.
26 Então rumaram para a terra dos gerasenos, que fica de frente para a Galileia.
27 Yesu̱ b̯u̱yaaru̱gi̱ri̱ mu b̯wati̱, yaaromba mudulu wa mu lu̱lwo rub̯uga, munyakubba naali na mizumu. Yogwo mudulu yaali amaari̱ b̯u̱su̱mi̱ b̯unene atakulwala ngoye kandi atakwicala mu nnyu̱mba bei̱tu̱ naakwicala mu bituuru.
27 Logo que Jesus desembarcou, veio da cidade ao seu encontro um homem possuído de demônios que, havia muito, não se vestia, nem habitava em casa alguma, porém vivia nos túmulos.
28 Yogwo mudulu b̯u̱yaaweeni̱ Yesu̱, yaaluka. Kindi ki̱yaakoori̱ yaaku̱ndi̱ri̱ malu̱ yeetu̱lu̱ki̱ri̱i̱ri̱ mu mei̱so ga Yesu̱, yaabaza neiraka likooto naakoba, “Yesu̱, Mwana wa Ruhanga wa hakyendi̱ hoi̱, ontu̱u̱ri̱ ki? Nku̱taagi̱i̱ri̱, otambonawonesya.”
28 Quando ele viu Jesus, prostrou-se diante dele, dizendo com voz forte: — O que você quer comigo, Jesus, Filho do Deus Altíssimo? Peço-lhe que não me atormente.
29 Yogwo mudulu yaabazi̱ri̱ yatyo, hab̯wakubba Yesu̱ yaali aragi̱i̱ri̱ muzumu gumurugemwo. Gu̱gwo Muzumu guyaali nagwo gwali gwi̱ceeri̱ nigumunyunkanga kumala b̯u̱su̱mi̱ b̯unene. Bantu nab̯ubaabba baamu̱bbohengi̱ na njegere mu mikono na mu magulu kandi nibamulinda, njegere yaazi̱kadu̱lengi̱; muzumu ni̱gu̱mu̱haahaarya mwirungu.
29 Porque Jesus havia ordenado ao espírito imundo que saísse do homem, pois muitas vezes se havia apoderado dele. E, embora procurassem conservá-lo preso com cadeias e correntes, despedaçava tudo e era impelido pelo demônio para o deserto.
30 Mwomwo Yesu̱ yaab̯u̱u̱lya mudulu, “Ibara lyamu naani?”
30 Jesus perguntou a ele: Ele respondeu: — Legião. Isto porque muitos demônios tinham entrado nele.
31 Mizumu mi̱myo myei̱ceeri̱ nimitaagira Yesu̱, atamiragira kugyenda mu ki̱i̱na kitali na hakikusambiira.
31 Estes pediram a Jesus que não os mandasse para o abismo.
32 Heehi̱ nahaahwo, ku rubamba haalingiho igana lya mpunu likooto nizikudya. Mizumu myataagi̱i̱ri̱ Yesu̱, amiikirize mingire mu mpunu zi̱zyo, nayo yaamiikiriza.
32 Ora, uma grande manada de porcos estava pastando ali no monte. E os demônios pediram a Jesus que os deixasse entrar naqueles porcos. E Jesus o permitiu.
33 Mwomwo myaruga mu mudulu myeingira mwigana lya mpunu. Mpunu zaaju̱mbu̱tu̱ki̱ri̱, zaasi̱ri̱mu̱ka niziraba ha rubamba lunyakubba lwesi̱mbi̱ri̱, zaagwa mwitaka, meezi̱ gaazi̱i̱ta.
33 Tendo os demônios saído do homem, entraram nos porcos, e a manada precipitou-se despenhadeiro abaixo, para dentro do lago, e se afogou.
34 Banyakubba ni̱baku̱li̱i̱sya mpunu b̯u̱baaweeni̱ binyakubbaho, bei̱ru̱ki̱ri̱ baagyenda baasaasaani̱a makuru, mu rub̯uga na mu byaru.
34 Vendo o que tinha acontecido, os que tratavam dos porcos fugiram e foram anunciá-lo na cidade e pelos campos.
35 Bantu b̯u̱baabaweereeri̱, baagyenda kuwona kintu ki̱bbeeri̱ho. B̯u̱baadoori̱ hali Yesu̱, baagi̱i̱rye mudulu munyakubba aru̱gi̱i̱rwemwo mizumu, ei̱cali̱i̱ri̱ mu mei̱so ga Yesu̱, alweri̱, kandi na mu̱twe gwamwe nigukukora kurungi; baati̱i̱na.
35 Então o povo saiu para ver o que tinha acontecido. Aproximando-se de Jesus, encontraram o homem de quem tinham saído os demônios, vestido, em perfeito juízo, sentado aos pés de Jesus; e temeram.
36 Bab̯wo banyakubba baweeni̱ kinyakubbaho baaweereeri̱ bantu banyakwi̱za, mu̱li̱ngo gwa Yesu̱ yaahoneerye mudulu munyakubba na mizumu.
36 E algumas pessoas que tinham presenciado os fatos contaram-lhes também como o endemoniado tinha sido salvo.
37 Kasi bantu bensei̱ ba mu kicweka ki̱kyo kya Bageraseeni̱ baasaba Yesu̱ nibamuweera, abarugeho agyende. Baamu̱sabi̱ri̱ arugeho, hab̯wakubba b̯u̱ti̱i̱ni̱ b̯wabakweti̱ hoi̱. Mwomwo Yesu̱ yaatemba b̯wati̱, yaagyenda.
37 Todo o povo da terra dos gerasenos pediu a Jesus que se retirasse, pois ficaram com muito medo. E Jesus, entrando de novo no barco, voltou.
38 Yesu̱ b̯uyaali atakasetu̱ki̱ri̱ kugyenda, mudulu munyakurugwamwo mizumu yaamu̱taagi̱i̱ri̱ amwikirize bagyende nayo. Bei̱tu̱ Yesu̱, atakamwikirize. Yaaweereeri̱ yogwo mudulu,
38 O homem de quem tinham saído os demônios lhe pediu que o deixasse estar com ele. Jesus, porém, o despediu, dizendo:
39 “Ku̱bayo kwamwamu, obaweere bintu birungi bya Ruhanga byaku̱koleeri̱.” Mudulu yaarabi̱ri̱ mu rub̯uga lwensei̱ naaweeranga bantu bintu bya Yesu̱ byamu̱koleeri̱.
39 — Volte para a sua casa e conte tudo o que Deus fez por você. Então ele foi, proclamando por toda a cidade o que Jesus lhe tinha feito.
40 Yesu̱ b̯u̱yaaku̱bi̱ri̱yo nseeri̱, bantu banene baamu̱tangi̱ri̱i̱ri̱, hab̯wakubba bantu bensei̱ bei̱ceeri̱ bamu̱li̱ndi̱ri̱i̱ri̱.
40 Quando Jesus voltou, a multidão o recebeu com alegria, porque todos o estavam esperando.
41 Mwomwo mudulu omwei̱ gi̱beetengi̱ Yai̱ro, yei̱za. Yai̱ro yogwo, yaalingi mu̱handu̱ wei̱rombero lya Bayudaaya. Yaadoori̱ yaaku̱nda malu̱ yoorobi̱ri̱ mu mei̱so ga Yesu̱, yaamutaagira ni̱yendya agyende kwamwamwe,
41 Eis que veio um homem chamado Jairo, que era chefe da sinagoga, e, prostrando-se aos pés de Jesus, suplicou-lhe que fosse até a sua casa.
42 hab̯wakubba muhara waamwe yogwo, omwei̱ musa giyaali nayo, wa myaka i̱ku̱mi̱ na mibiri yaali heehi̱ ku̱kwa.
42 Pois tinha uma filha única de uns doze anos, que estava morrendo. Enquanto Jesus caminhava, as multidões o apertavam.
43 Mu bab̯wo bantu, haalingimwo mu̱kali̱ munyakubba amaari̱ myaka i̱ku̱mi̱ na mibiri, ahi̱mbi̱ri̱ keejwi̱so, bei̱tu̱ hatakabbeho muntu yensei̱ akusobora ku̱mu̱honi̱a.
43 Certa mulher que, havia doze anos, vinha sofrendo de uma hemorragia e que havia gastado todos os seus bens com os médicos, sem que ninguém a pudesse curar,
44 Mu̱kali̱ yogwo ki̱yaakoori̱, yei̱zi̱ri̱ i̱nyu̱ma lya Yesu̱ yaakwata ha mukugiro gwa kilwalu kya Yesu̱; nahaahwo b̯ulohob̯uloho keejwi̱so kayaalingi ahi̱mbi̱ri̱, keemeera.
44 veio por trás de Jesus e tocou na borda da capa dele. E logo a hemorragia dela estancou.
45 Mwomwo Yesu̱ yaab̯u̱u̱lya, “Naani ankweti̱ho?” Bantu benseenya beegaana. Kasi Peeteru yaaweera Yesu̱, “Mukama wange, bantu banene bakwecookereeri̱ mbaju zensei̱, boobo baku̱ku̱hi̱gahi̱ga.”
45 Mas Jesus perguntou: Como todos negassem, Pedro disse: — Mestre, é a multidão que o rodeia e aperta!
46 Bei̱tu̱ Yesu̱ yaakoba, “Haloho muntu ankweti̱ho, hab̯wakubba, nyeegwi̱ri̱ maani nigakundugamwo.”
46 Mas Jesus insistiu:
47 Mu̱kali̱ b̯u̱yaaweeni̱ Yesu̱ amu̱kengi̱ri̱, yei̱za naakujegemeera, yaaku̱nda malu̱ yoorobi̱ri̱ mu mei̱so ga Yesu̱, yaabaza mu mei̱so ga bantu bensei̱, kintu kinyakumuha kukwataho Yesu̱; kandi yaabaweera nti, b̯u̱yaakakweti̱ho Yesu̱, naakuhona yaahona.
47 A mulher, vendo que não podia passar despercebida, aproximou-se trêmula e, prostrando-se diante de Jesus, declarou, à vista de todo o povo, o motivo por que havia tocado nele e como imediatamente tinha sido curada.
48 Mwomwo Yesu̱ yaamuweera, “Muhara wange kwikiriza kwamu ku̱ku̱honeerye. Gyenda na b̯u̱si̱nge.”
48 Então Jesus lhe disse:
49 Yesu̱ b̯uyaali naakyabaza, muntu yaaru̱gi̱ri̱ mu nnyu̱mba gya Yai̱ro mu̱handu̱ wei̱rombero, yei̱za yaabikira Yai̱ro naakoba, “Muhara waamu akwi̱ri̱; hataati̱ ki̱kwetaagi̱sya kwahi ku̱gadya Mwegesa na bigambu bya kumusaba kwi̱za kwamwamu.”
49 Enquanto Jesus ainda falava, veio uma pessoa da casa do chefe da sinagoga, dizendo: — A sua filha já morreu; não incomode mais o Mestre.
50 Yesu̱ b̯u̱yeegwi̱ri̱ ki̱kyo, yaaweera Yai̱ro, “Leka ku̱ti̱i̱na. We mala ganyeesiga, muhara waamu akuhona.”
50 Mas Jesus, ouvindo isto, lhe disse:
51 Yesu̱ b̯u̱yaadoori̱ ha nnyu̱mba gya Yai̱ro, atakeikirize muntu yensei̱ kugyenda nayo mu nnyu̱mba, kutoolahogana Peeteru, Yohaana, Yakobbo, hamwei̱ na bbaa rufa na maa rufa.
51 Tendo chegado à casa, Jesus não permitiu que ninguém entrasse com ele, a não ser Pedro, João e Tiago, além do pai e da mãe da menina.
52 B̯u̱b̯wo bantu bensei̱ baali nibakulira kandi nibakuganya yogwo rufa. Mwomwo Yesu̱ yaabaweera, “Mu̱leke kulira, yogwo mwana akwi̱ri̱ kwahi, yeebbaki̱ri̱-b̯webbaki̱!”
52 E todos choravam e a pranteavam. Mas Jesus disse:
53 Bab̯wo bantu baamu̱seki̱ri̱-b̯u̱seki̱, hab̯wakubba baali beegi̱ri̱ akwi̱ri̱.
53 E riam-se dele, porque sabiam que ela estava morta.
54 Bei̱tu̱ yo Yesu̱, yaakweti̱ mukono gwa rufa yaamuweera, “Mwanange, byoka!”
54 Mas Jesus, tomando-a pela mão, disse em voz alta:
55 B̯womi b̯wamwe b̯wamwi̱ri̱ri̱mwo, yaabyoka murundi gu̱mwei̱. Yesu̱ yaaragi̱i̱ri̱ bahe mwana kyakudya, adye.
55 Voltou-lhe o espírito, ela imediatamente se levantou, e Jesus mandou que lhe dessem de comer.
56 Babyeru̱ baamwe baahu̱ni̱ri̱i̱ri̱ hoi̱, kyonkei Yesu̱ yaabaragira bataweera muntu yensei̱, kintu ki̱bbeeri̱ho.
56 Seus pais ficaram maravilhados, mas ele lhes advertiu que a ninguém contassem o que havia acontecido.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.