Lucas 20
Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs ARA
1 Kiro ki̱mwei̱, Yesu̱ b̯uyaalingi mu zi̱gati̱ gya Yeekaru, naakwegesya bantu, kandi naaku̱batebeerya Makuru Garungi, bahandu̱ ba balaami̱ ba Ruhanga, beegesa ba biragiro, na bahandu̱ ba Bayudaaya, bei̱zi̱ri̱ hali yo.
1 Aconteceu que, num daqueles dias, estando Jesus a ensinar o povo no templo e a evangelizar, sobrevieram os principais sacerdotes e os escribas, juntamente com os anciãos,
2 B̯u̱baamu̱doori̱ho baamu̱b̯u̱u̱lya, “Tu̱weere, b̯u̱sobozi̱ kyani, b̯woku̱koresya bi̱byo bintu? Naani yaaku̱heeri̱ b̯u̱sobozi̱ b̯u̱b̯wo?”
2 e o arguiram nestes termos: Dize-nos: com que autoridade fazes estas coisas? Ou quem te deu esta autoridade?
3 Yesu̱ yaabei̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Nagyade kambab̯u̱u̱lye, mumbwere.
3 Respondeu-lhes: Também eu vos farei uma pergunta; dizei-me:
4 B̯u̱sobozi̱ b̯unyakuha Yohaana kubatiza b̯waru̱gi̱ri̱ hanya? Ruhanga wa mwiguru yooyo yaab̯u̱mu̱heeri̱, rundi bantu?”
4 o batismo de João era dos céus ou dos homens?
5 Mwomwo baatandika kubaza bankei na bankei nibakoba, “Twakakoba nti, ‘Ruhanga yooyo yaab̯u̱mu̱heeri̱,’ akwi̱za ku̱tu̱b̯u̱u̱lya, ‘Hab̯waki mu̱taamwi̱ki̱ri̱i̱ze?’
5 Então, eles arrazoavam entre si: Se dissermos: do céu, ele dirá: Por que não acreditastes nele?
6 Bei̱tu̱ b̯utwakakoba, ‘Bantu boobo baab̯u̱mu̱heeri̱,’ bantu bensei̱ bakwi̱za kutulasa mahi̱ga, hab̯wakubba bantu bali bananu̱ku̱ nti, Yohaana yaali mu̱ragu̱ri̱ wa Ruhanga.”
6 Mas, se dissermos: dos homens, o povo todo nos apedrejará; porque está convicto de ser João um profeta.
7 Kasi mwomwo baamwi̱ramwo nibakoba, “Ti̱twegi̱ri̱ ha b̯waru̱gi̱ri̱.”
7 Por fim, responderam que não sabiam.
8 Kasi Yesu̱ yaabaweera, “Gyadede ti̱nkwi̱za kubaweera ha nyaatoori̱ b̯u̱sobozi̱ b̯umpa kukora bibi bintu.”
8 Então, Jesus lhes replicou: Pois nem eu vos digo com que autoridade faço estas coisas.
9 Yesu̱ yaagyendi̱ri̱ mu mei̱so na kubaza, yaaweera bantu lugeera lulu: “Haalingiho mudulu munyakulima musiri gwamwe yaagusimbamwo mi̱zabbi̱bbu̱, yaagutamwo bantu bagu̱pangi̱sye, yo yaarugaho yaagyenda hantu handi kumalayo mwanya gunene.
9 A seguir, passou Jesus a proferir ao povo esta parábola: Certo homem plantou uma vinha, arrendou-a a lavradores e ausentou-se do país por prazo considerável.
10 Kei̱re ka kunokola mi̱zabbi̱bbu̱ b̯u̱kaadoori̱, yaatu̱mi̱ri̱ muheereza waamwe hali bapangi̱sya bab̯wo aleke bamuhe mugab̯u gwamwe gwa mi̱myo mi̱zabbi̱bbu̱. Bei̱tu̱ bo, baamu̱ku̱u̱ti̱ri̱, baamubinga mbura kantu kabamu̱heeri̱.
10 No devido tempo, mandou um servo aos lavradores para que lhe dessem do fruto da vinha; os lavradores, porém, depois de o espancarem, o despacharam vazio.
11 Mukama musiri yaabatu̱mi̱i̱ri̱ muheereza waamwe wondi. Yogwo yoodede, baamu̱ku̱u̱ti̱ri̱, baamuswaza kandi baamubinga ngalu zisa.
11 Em vista disso, enviou-lhes outro servo; mas eles também a este espancaram e, depois de o ultrajarem, o despacharam vazio.
12 Mukama musiri yaab̯u̱ni̱i̱rye yaatuma muheereza waamwe waakasatu. Yogwo yo baamu̱hu̱tei̱ze, baamubinga mu musiri.
12 Mandou ainda um terceiro; também a este, depois de o ferirem, expulsaram.
13 Mwomwo mukama musiri yeeb̯u̱u̱lya, ‘Nkole ki?’ Yaacwamwo yati mu mutima gwamwe, ‘Nkwi̱za kutuma mu̱tabani̱ wange gi̱nyendya; rundi yo bakwi̱za ku̱mu̱ti̱i̱na.’
13 Então, disse o dono da vinha: Que farei? Enviarei o meu filho amado; talvez o respeitem.
14 “Bei̱tu̱ bapangi̱sya bab̯wo b̯u̱baaweeni̱ Mu̱tabani̱ waamwe, baaweeragana, ‘Yogo yooyo mugwete. Tu̱mwi̱te, aleke tutwale itungu lyamwe.’
14 Vendo-o, porém, os lavradores, arrazoavam entre si, dizendo: Este é o herdeiro; matemo-lo, para que a herança venha a ser nossa.
15 Nahab̯waki̱kyo baakweti̱ yogwo mu̱tabani̱ baamwi̱ta, baamukasuka hanzei wa musiri.”
15 E, lançando-o fora da vinha, o mataram. Que lhes fará, pois, o dono da vinha?
16 Mukama musiri akwi̱za kwi̱ta bab̯wo bapangi̱sya kandi na musiri gwamwe aguhe bapangi̱sya bandi.” Bantu b̯u̱beegwi̱ri̱ bi̱byo bigambu, baakoba, “Kikafuuhe!”
16 Virá, exterminará aqueles lavradores e passará a vinha a outros. Ao ouvirem isto, disseram: Tal não aconteça!
17 Yesu̱ yaabali̱ngi̱ri̱i̱ri̱, yaabab̯u̱u̱lya, “Kale, Kinyakuhandiikwa kikoba,
17 Mas Jesus, fitando-os, disse: Que quer dizer, pois, o que está escrito:
18 Muntu yensei̱ aligwa hei̱hi̱ga li̱lyo, akwi̱za kubenyekabenyeka; bei̱tu̱ yogwo yensei̱ wei̱hi̱ga li̱lyo liligwera, alicwacwanika cekeceke.”
18 Todo o que cair sobre esta pedra ficará em pedaços; e aquele sobre quem ela cair ficará reduzido a pó.
19 B̯u̱yaabazi̱ri̱ yatyo, beegesa ba biragiro na bahandu̱ ba balaami̱ beetegereza nti boobo bayaalingi naakubazaho mu lugeera lulu, batoolya mu̱li̱ngo gwa kumukwata nahaahwo b̯ulohob̯uloho. Bei̱tu̱ baati̱i̱ni̱ri̱ bantu.
19 Naquela mesma hora, os escribas e os principais sacerdotes procuravam lançar-lhe as mãos, pois perceberam que, em referência a eles, dissera esta parábola; mas temiam o povo.
20 Ki̱baakoori̱ baamwi̱cali̱i̱ryeho mei̱so ni̱batoolereerya kutunga mu̱gi̱sa gwa ku̱mu̱kwati̱sya. Baamu̱tu̱mi̱i̱ri̱ batati̱, baagyende hali yo, nibeetwala kubba bantu ba mananu. Bab̯wo banyakutuma batati̱, bendyengi̱ Yesu̱ abbe na kigambu kiyaabaza, baki̱koresye kumunyegeera musangu, aleke mu̱lemi̱ mu̱handu̱ wa Baru̱u̱mi̱, yo aragire, bakwate Yesu̱.
20 Observando-o, subornaram emissários que se fingiam de justos para verem se o apanhavam em alguma palavra, a fim de entregá-lo à jurisdição e à autoridade do governador.
21 Nahab̯waki̱kyo batati̱ bei̱zi̱ri̱ hali Yesu̱, baadwa baamu̱b̯u̱u̱lya, “Mwegesa, twegi̱ri̱ nti bigambu byobaza na bi̱byo bi̱weegesya, bibba bigambu bi̱doori̱. Kandi, we osoroora kwahi bantu, bei̱tu̱ weegesya na mananu bi̱byo bya Ruhanga bi̱yendya bantu baamwe bakore.
21 Então, o consultaram, dizendo: Mestre, sabemos que falas e ensinas retamente e não te deixas levar de respeitos humanos, porém ensinas o caminho de Deus segundo a verdade;
22 Ki̱doori̱ twe kusasula musolo hali Kaisaali, rundi ki̱doori̱ kwahi?”
22 é lícito pagar tributo a César ou não?
23 Yesu̱ yaaki̱kengi̱ri̱ nti baali ni̱baku̱lwani̱sya kumutega, yaabaweera,
23 Mas Jesus, percebendo-lhes o ardil, respondeu:
24 “Mu̱nzolokye di̱naari̱, kandi mumbwere, ki̱si̱sani̱ kili ha ki̱polo hahwo, na mabara gagwo galoho, bili bya naani?”
24 Mostrai-me um denário. De quem é a efígie e a inscrição? Prontamente disseram: De César. Então, lhes recomendou Jesus:
25 Baamwi̱ri̱ri̱mwo nibakoba, “Bili bya Kaisaali.” Mwomwo Yesu̱ yaabaweera, “Bintu bya Kaisaali, mu̱bi̱henge Kaisaali; na bya Ruhanga, mu̱bi̱henge Ruhanga.”
25 Dai, pois, a César o que é de César e a Deus o que é de Deus.
26 Batati̱ bab̯wo, beezagi̱i̱rye balemeerwe ku̱mu̱bazi̱sya bigambu bibiibi, mu mei̱so ga bantu. Nahab̯waki̱kyo, bigambu bya Yesu̱ bi̱yaabei̱ri̱ri̱mwo, byabaahu̱ni̱ri̱i̱ze hoi̱, byabaha kweti̱keera.
26 Não puderam apanhá-lo em palavra alguma diante do povo; e, admirados da sua resposta, calaram-se.
27 Basadukaayo, bantu banyakwikirizanga nti baku̱u̱ bahimbooka kwahi, bei̱zi̱ri̱ hali Yesu̱ baamu̱b̯u̱u̱lya,
27 Chegando alguns dos saduceus, homens que dizem não haver ressurreição,
28 “Mwegesa, Mu̱sa yaatu̱handi̱i̱ki̱i̱ri̱ kiragiro kikukoba yati, ‘Kakubba mudulu afeerwa waab̯u, mu̱kwi̱ akati̱ga mu̱kali̱ batabyeri̱ baana, yogwo waab̯u asi̱geeri̱ho, alina kutunga mukaa muziro waab̯u, babyale nayo baana, bab̯wo baana babalwenge kubba baana ba muziro.’
28 perguntaram-lhe: Mestre, Moisés nos deixou escrito que, se morrer o irmão de alguém, sendo aquele casado e não deixando filhos, seu irmão deve casar com a viúva e suscitar descendência ao falecido.
29 Haalingiho badulu musanju, baab̯u na baab̯u. Wakubanza yaatu̱ngi̱ri̱ mu̱kali̱, yogwo mudulu yaakwa atabyeri̱ baana.
29 Ora, havia sete irmãos: o primeiro casou e morreu sem filhos;
30 Waakabiri,
30 o segundo e o terceiro também desposaram a viúva;
31 hei̱nyu̱ma na waab̯u waakasatu, nabo baamu̱tu̱ngi̱ri̱, baakwa batabyeri̱ nayo baana. Mu mu̱li̱ngo gwogwo gu̱mwei̱ benseenya musanju baamu̱tu̱ngi̱ri̱ho bahonderengeeni̱, ku̱doosya bensei̱ b̯u̱baatu̱ngi̱ri̱ho yogwo mu̱kali̱, nibakwanga, batabyeri̱ nayo baana.
31 igualmente os sete não tiveram filhos e morreram.
32 Ha kumaliira kwa byensei̱, yogwo mu̱kali̱ yoodede yaakwi̱ri̱.
32 Por fim, morreu também a mulher.
33 Tu̱weere, ha kiro kya kuhimbooka, yogwo mu̱kali̱ alibba muka naani, kubba benseenya baamu̱tu̱ngi̱ri̱ho?”
33 Esta mulher, pois, no dia da ressurreição, de qual deles será esposa? Porque os sete a desposaram.
34 Yesu̱ yaabei̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Bantu ba mu b̯u̱si̱nge b̯ub̯u b̯wa haha mu nsi, baswera mbe kandi baswerwa mbe.
34 Então, lhes acrescentou Jesus: Os filhos deste mundo casam-se e dão-se em casamento;
35 Bei̱tu̱ bantu ba Ruhanga aliwona basemereeri̱ kuhimboolwa, babbe boomi mu b̯u̱si̱nge b̯u̱di̱ b̯wa mwiguru, bab̯wo tibalibba na kuswera rundi kuswerwa,
35 mas os que são havidos por dignos de alcançar a era vindoura e a ressurreição dentre os mortos não casam, nem se dão em casamento.
36 hab̯wakubba balibba batakwi̱ra ku̱kwa. Balibba nka bamalayika. Bali baana ba Ruhanga hab̯wakubba Ruhanga abahi̱mboori̱ kuruga mu baku̱u̱.
36 Pois não podem mais morrer, porque são iguais aos anjos e são filhos de Deus, sendo filhos da ressurreição.
37 Na Mu̱sa, yoolokeerye de, baku̱u̱ bahimbookambe. Mu bigambu byamwe bi̱yaahandi̱i̱ki̱ri̱, naakubaza ha kisaka kinyakuhya, yaabazi̱ri̱ hali Mukama ni̱yoolokya Mukama nka kwali ‘Ruhanga wʼI̱bbu̱rahi̱mu̱, Ruhanga wʼI̱saka kandi Ruhanga wa Yakobbo.’
37 E que os mortos hão de ressuscitar, Moisés o indicou no trecho referente à sarça, quando chama ao Senhor o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó.
38 Ruhanga, eicala kwahi wa baku̱u̱, bei̱tu̱ eicala Ruhanga wa boomi. Hab̯wakubba, hali yo Ruhanga, bantu bensei̱ beicala boomi.”
38 Ora, Deus não é Deus de mortos, e sim de vivos; porque para ele todos vivem.
39 Mwomwo bamwei̱ ha beegesa ba biragiro, baaweera Yesu̱, “Mwegesa, obazi̱ri̱ kurungi.”
39 Então, disseram alguns dos escribas: Mestre, respondeste bem!
40 Hei̱nyu̱ma gya ki̱kyo, hatakabbeho muntu wondi yensei̱, mu̱nyaku̱geryaho ku̱mu̱b̯u̱u̱lya ki̱b̯u̱u̱lyo kindi kyensei̱.
40 Dali por diante, não ousaram mais interrogá-lo.
41 Yesu̱ yaab̯u̱u̱li̱i̱rye bantu banyakubba ni̱baku̱mwetegeerya, “Bantu basobora teetei̱ kukoba nti Ku̱ri̱si̱to, ali mwizukulu wa Dau̱di̱?
41 Mas Jesus lhes perguntou: Como podem dizer que o Cristo é filho de Davi?
42 Kandi kunu, Dau̱di̱ yo yankei, mu kitabbu kya Zabbu̱li̱ yaakobi̱ri̱,
42 Visto como o próprio Davi afirma no livro dos Salmos:
43 ku̱doosya b̯undifoora banyanzigwa baamu
43 até que eu ponha os teus inimigos por estrado dos teus pés.
44 Dau̱di̱ yaabba yeeti̱ri̱ yogwo Ku̱ri̱si̱to Mukama waamwe, hati̱ yo yogwo Ku̱ri̱si̱to, asobora teetei̱ kubba mwizukulu wa Dau̱di̱?”
44 Assim, pois, Davi lhe chama Senhor, e como pode ser ele seu filho?
45 Bantu bensei̱ b̯ubaali ni̱baku̱mwetegeerya, Yesu̱ yaaweereeri̱ beegeseb̯wa baamwe yati,
45 Ouvindo-o todo o povo, recomendou Jesus a seus discípulos:
46 “Mwegyendereze beegesa ba biragiro. Bendya kulibata mu mihanda balweri̱ bilwalu bya muhendu kandi ni̱bendya bantu babaramu̱kye mu b̯utali, kandi bendya kwicaara mu ntebe za bi̱ti̱i̱ni̱sa mu marombero na ha magenyi̱.
46 Guardai-vos dos escribas, que gostam de andar com vestes talares e muito apreciam as saudações nas praças, as primeiras cadeiras nas sinagogas e os primeiros lugares nos banquetes;
47 Banyaga manyu̱mba ga bamu̱kaabakwere kandi nibasaba ndanda aleke bantu babawone. Bo bab̯wo balifubirwa kukira bandi.”
47 os quais devoram as casas das viúvas e, para o justificar, fazem longas orações; estes sofrerão juízo muito mais severo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.