João 9

Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Yesu̱ b̯uyaali naakugyenda mu ngyendu zaamwe, yaaweeni̱ mudulu munyakubba abyali̱i̱rwe naali mwi̱jalu̱ wa mei̱so.
1 Enquanto Jesus caminhava, viu um homem cego de nascença.
2 Mwomwo beegeseb̯wa baamwe baamu̱b̯u̱u̱lya, “Mwegesa, naani munyakukora kibii, yogo mudulu rundi babyeru̱ baamwe?”
2 E os seus discípulos perguntaram: — Mestre, quem pecou para que este homem nascesse cego? Ele ou os pais dele?
3 Yesu̱ yaabei̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Yogwo mudulu atakakore kibii na babyeru̱ baamwe nabo batakakore kibii, bei̱tu̱ ki̱kyo kintu kyakoleerwe aleke Ruhanga yoolokye maani gaamwe mu yogwo mudulu.
3 Jesus respondeu:
4 Twe tulina kukora milimo mya yogwo munyakuntuma ha b̯wi̱re nka b̯ub̯u b̯wa mwinsi. Kubba i̱jolo li̱li̱yo li̱kwi̱za, ha b̯wi̱re b̯wa bantu bakwi̱za kubba mu nti̱ti̱ balibba batakusobora kukooramwo milimo.
4 É necessário que façamos as obras daquele que me enviou enquanto é dia; a noite vem, quando ninguém pode trabalhar.
5 Ha kasu̱mi̱ kaka kancaali mumu mu nsi, ndi kyererezi̱ kikumulikira bantu.”
5 Enquanto estou no mundo, sou a luz do mundo.
6 Yesu̱ b̯u̱yaakamaari̱ kubaza bi̱byo bigambu, yaatwa matwantwe hansi mwitehe, yaatugira itehe kuruga mu gagwo matwantwe, yaali̱si̱i̱ga ha mei̱so ga yogwo mudulu munyakubba mwi̱jalu̱ wa mei̱so.
6 Depois de dizer isso, Jesus cuspiu na terra, fez lama com a saliva e com a lama untou os olhos do cego.
7 Mwomwo yaaweera yogwo mudulu, “Gyenda onaabe mu meezi̱ gagwo ga ki̱kyo ki̱di̱ba kibeeta Si̱ryomu̱” (makuru ga ki̱kyo kigambu Kutumwa). Nahab̯waki̱kyo yogwo mudulu yaagyendi̱ri̱ yaanaaba yaarugayo yei̱ra kwamu̱gi̱ mei̱so gaamwe nigakuhweza.
7 Então disse ao cego: Siloé quer dizer “Enviado”. O cego foi, lavou-se e voltou vendo.
8 Bataahi̱ baamwe na bantu banyakwicalanga nibamuwona naacaali mwi̱jalu̱ mei̱so beeb̯u̱u̱li̱i̱rye nibakoba, “Yogo mudulu, tiyooyo yodi̱ munyakwicaaranga haha naasabi̱ri̱i̱rya?”
8 Então os vizinhos e os que antes o conheciam de vista, como mendigo, perguntavam: — Não é este o que ficava sentado pedindo esmolas?
9 Bamwei̱ muli bo baakobi̱ri̱ yooyo.
9 Uns diziam: — É ele. Outros: — Não, mas se parece com ele. O homem dizia: — Sou eu.
10 Baamu̱b̯u̱u̱lya abeetegeresesye nibakoba, “Hati̱ nu, we mei̱so gaamu gei̱ju̱lu̱ki̱ri̱ teetei̱?”
10 Então lhe perguntaram: — Como foram abertos os seus olhos?
11 Yaabei̱ri̱ri̱mwo nabaweera, “Mudulu gibakweta Yesu̱ +yaatu̱gi̱i̱ri̱ itehe yaali̱nsi̱i̱ga ha mei̱so kandi yambwera yati, ‘Gyenda onaabe mu meezi̱ ga mu ki̱di̱ba kya Si̱ryomu̱.’ Mwomwo nagya nyaagyenda nyaanaaba nyaatandika kuhweza.”
11 Ele respondeu: — O homem chamado Jesus fez lama, passou nos meus olhos e disse: “Vá ao tanque de Siloé e lave-se.” Então fui, lavei-me e estou vendo.
12 Baamu̱b̯u̱u̱lya nibakoba, “Yogwo mudulu alahi yo?”
12 Eles perguntaram: — Onde está ele? Respondeu: — Não sei.
13 — ausente —
13 Levaram aos fariseus aquele que antes era cego.
14 — ausente —
14 E era sábado o dia em que Jesus fez a lama e lhe abriu os olhos.
15 Hei̱nyu̱ma Bafalisaayo baatandi̱ki̱ri̱ ku̱mu̱b̯u̱u̱lya nka ku̱yeeju̱li̱ki̱ri̱ mei̱so. Yaabei̱ri̱ri̱mwo naabaweera, “Yesu̱ yaatu̱gi̱i̱ri̱ itehe yaali̱nsi̱i̱ga ha mei̱so gange; nyaanaabi̱ri̱ nyaatandika kuhweza, na ku̱doosya hataati̱.”
15 Então os fariseus lhe perguntaram outra vez como podia ver. Ele respondeu: — Ele pôs lama sobre os meus olhos, lavei-me e estou vendo.
16 Bamwei̱ hali Bafalisaayo baabazi̱ri̱ nibakoba, “Yogwo mudulu tasobora kubba atu̱mi̱i̱rwe Ruhanga, hab̯wakubba takuhondera biragiro bya kiro kya Sabbaato.”
16 Por isso, alguns dos fariseus diziam: — Esse homem não é de Deus, porque não guarda o sábado. Mas outros diziam: — Como pode um homem pecador fazer sinais como estes? E houve divisão entre eles.
17 Bab̯wo Bafalisaayo bei̱ri̱ri̱ ni̱bab̯u̱u̱lya yogwo mudulu, “Okobi̱ri̱ yogwo mudulu yaakwi̱jwi̱ri̱ mei̱so, we okusobora kumubazaho kintu ki?”
17 De novo perguntaram ao cego: — O que você diz a respeito dele, uma vez que lhe abriu os olhos? Ele respondeu: — É um profeta.
18 Bahandu̱ ba Bayudaaya bab̯wo batakeikirize nti yogwo mudulu yaalingiho mwi̱jalu̱ wa mei̱so, ku̱doosya b̯u̱beeti̱ri̱ babyeru̱ baamwe.
18 Os judeus não acreditaram que ele tinha sido cego e que agora podia ver, enquanto não chamaram os pais dele
19 Baab̯u̱u̱li̱i̱rye bab̯wo babyeru̱ baamwe nibakoba, “Yogo musigazi ali mu̱tabani̱ weenyu̱? Yooyo gimukukoba munyakubyalwa na mei̱so gei̱jalu̱? Hataati̱ ki̱i̱zi̱ri̱ teetei̱ nti akusobora kubba naakuwona?”
19 e lhes perguntaram: — É este o filho de vocês, que vocês dizem que nasceu cego? Como é que agora ele está vendo?
20 Bab̯wo babyeru̱ baabei̱ri̱ri̱mwo nibakoba, “Twegi̱ri̱ yogwo musigazi nka kwali mwana weetu̱, kandi nti yaabyali̱i̱rwe na mei̱so gei̱jalu̱.
20 Então os pais responderam: — Sabemos que este é o nosso filho e que nasceu cego,
21 Bei̱tu̱ kandi bintu bikukwatagana na kuwona kwamwe, rundi bya yogwo muntu munyakumwijula mei̱so, tituli na kitukubyegaho. Mu̱mu̱b̯u̱u̱lye; ali muntu mu̱handu̱ akusobora kwebazira yankei.”
21 mas não sabemos como agora está vendo. E também não sabemos quem lhe abriu os olhos. Perguntem a ele, pois já tem idade e poderá falar por si mesmo.
22 (Babyeru̱ bab̯wo baabazi̱ri̱ yatyo hab̯wakubba baati̱i̱nengi̱ bahandu̱ ba Bayudaaya. Kubba bab̯wo bahandu̱ ba Bayudaaya baalingi bei̱ki̱rani̱i̱ze nti muntu yensei̱ yaakaatula Yesu̱ kubba naali Ku̱ri̱si̱to, Mutongoole wa Ruhanga, yogwo muntu alina kubingwa-b̯ubingwa mwi̱rombero lya Ruhanga.)
22 Os pais dele disseram isso porque estavam com medo dos judeus, pois estes já tinham combinado que, se alguém confessasse que Jesus era o Cristo, seria expulso da sinagoga.
23 Nahab̯waki̱kyo babyeru̱ ba yogwo mudulu munyakubba mwi̱jalu̱ wa mei̱so baabazi̱ri̱ nibakoba, “Ali muntu mu̱handu̱, mu̱mu̱b̯u̱u̱lye.”
23 Foi por isso que os pais dele disseram: “Ele já tem idade e poderá falar por si mesmo.”
24 Nahab̯waki̱kyo bab̯wo bahandu̱ bei̱ri̱ri̱ beeta yogwo mudulu munyakubba ei̱jeeri̱ mei̱so, baamuweera, “Haariiza Ruhanga! Yogwo mudulu mu̱nyei̱ku̱honi̱a tu̱mwegi̱ri̱ kubba nka nkori̱ gya bibii.”
24 Então chamaram, pela segunda vez, o homem que tinha sido cego e lhe disseram: — Diga a verdade diante de Deus; nós sabemos que esse homem é pecador.
25 Yaabei̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Yaakabba naali nkori̱ gya bibii, gya bi̱byo ti̱mbyegi̱ri̱. Kintu ki̱mwei̱ ki̱nyeegi̱ri̱ kyokyo nti, nyaalingi mwi̱jalu̱ wa mei̱so, hataati̱ nkuwona!”
25 Ele respondeu: — Se é pecador, não sei. Uma coisa sei: eu era cego e agora vejo.
26 Mwomwo baamu̱b̯u̱u̱lya, “Kikyani ki̱kyo ki̱yaaku̱koori̱ho? Mei̱so gaamu gagwo yaagei̱jwi̱ri̱ teetei̱?”
26 Perguntaram-lhe outra vez: — O que ele fez a você? Como lhe abriu os olhos?
27 Yaabei̱ri̱ri̱mwo naakoba, “+Nyaabawereeri̱ bei̱tu̱ kandi nywe ti̱mu̱kwendya ku̱kyegwa. Kintu kyani ki̱mu̱kwendya kwegwa ha murundi gugu ki̱ntakabawereeri̱? Gana nanywe de mu̱kwendya kubba beegeseb̯wa baamwe?”
27 Ele respondeu: — Já lhes disse, mas vocês não ouviram. Por que querem ouvir outra vez? Por acaso vocês também querem se tornar discípulos dele?
28 Mwomwo bab̯wo bahandu̱ ba Bayudaaya baamu̱lu̱ma nibakoba, “Weewe mwegeseb̯wa waamwe, twe tuli beegeseb̯wa ba Mu̱sa, mu̱ragu̱ri̱ wa Ruhanga.
28 Então o insultaram e lhe disseram: — Discípulo dele é você! Nós somos discípulos de Moisés.
29 Twe ki̱twegi̱ri̱, Ruhanga yaabazi̱ri̱ na Mu̱sa, bei̱tu̱ yo yogwo ti̱twegi̱ri̱ na haaru̱gi̱ri̱.”
29 Sabemos que Deus falou a Moisés, mas este nem sabemos de onde é.
30 Yogwo mudulu yaabei̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Ki̱kyo kandi ka kintu ki̱handu̱! Nywe bahandu̱ b̯uteega cali yogwo mudulu aru̱gi̱ri̱, bei̱tu̱ kandi gya yanzi̱jwi̱ri̱ mei̱so.
30 O homem respondeu: — É estranho que vocês não saibam de onde ele é, mas ele me abriu os olhos.
31 Twe ki̱twegi̱ri̱, Ruhanga ti̱yeegwa nkori̱ za bibii; bei̱tu̱ yeegwa bab̯wo bantu baamwe bakora bi̱byo bintu bi̱yendya.
31 Sabemos que Deus não atende a pecadores. Pelo contrário, se alguém teme a Deus e pratica a sua vontade, a este atende.
32 Kuruga kadei na kadei bantu ti̱baakegwangaho muntu yensei̱ munyakwijula mei̱so ga muntu munyakubyalwa naali na mei̱so gei̱jalu̱.
32 Desde que o mundo existe, jamais se ouviu que alguém tenha aberto os olhos a um cego de nascença.
33 Yogwo mudulu abbenge atali wa Ruhanga, yaakabba atali na kintu kyensei̱ kyakusobora kukora.”
33 Se este homem não fosse de Deus, não poderia ter feito nada.
34 Baamwi̱ri̱mwo nibakoba, “We munyakubyalwa ei̱zwi̱ri̱ bibii, b̯u̱sobozi̱ b̯wa ku̱twegesya ob̯u̱toori̱ hanya we?” Baamu̱bi̱ngi̱ri̱ yaagyenda hanzei.
34 Mas eles disseram: — Você nasceu cheio de pecado e quer nos ensinar? E o expulsaram.
35 Yesu̱ b̯u̱yeegwi̱ri̱ bintu binyakubbaho yogwo mudulu gi̱yaahoneerye mei̱so, yaagyendi̱ri̱ yaamu̱toolya yaamwagya yaamu̱b̯u̱u̱lya, “Mwana wa Muntu omwikiririzambemwo?”
35 Jesus ouviu que eles tinham expulsado o homem. Ao encontrá-lo, perguntou:
36 Yogwo mudulu yei̱ri̱ri̱mwo naamu̱b̯u̱u̱lya, “Mu̱handu̱, mbwera yooyo naani aleke nsobore kumwikirizamwo!”
36 Ele respondeu: — Quem é, Senhor, para que eu creia nele?
37 Yesu̱ yaamwi̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Waamu̱weeni̱ho b̯wi̱re b̯wei̱nyu̱ma, yooyo yogwo akubaza nawe.”
37 E Jesus lhe disse:
38 Yogwo mudulu yaabazi̱ri̱ aku̱ndi̱ri̱ malu̱ mu mei̱so ga Yesu̱ naaku̱mu̱ramya yaakoba, “Mukama wange, nzi̱ki̱ri̱i̱ze.”
38 Então ele afirmou: — Eu creio, Senhor! E o adorou.
39 Mwomwo Yesu̱ yaamuweera, “Kinyakundeeta mu nsi nyei̱zi̱ri̱ kusala misangu mya nkori̱ za bibii na birungi aleke batakuwona bawone, kandi bab̯wo bakuwona beisane nka bei̱jalu̱ ba mei̱so.”
39 Jesus continuou: —
40 Bamwei̱ ha Bafalisaayo banyakubba nibali heehi̱ na Yesu̱, b̯u̱baamwegwi̱ri̱ abazi̱ri̱ yatyo, baamu̱b̯u̱u̱lya, “Okobi̱ri̱ ki? Kyoku̱manyi̱sya natwe b̯u̱b̯wo tuli bei̱jalu̱ ba mei̱so?”
40 Alguns dos fariseus que estavam perto dele perguntaram-lhe: — Por acaso também nós somos cegos?
41 Yesu̱ yaabei̱ri̱ri̱mwo naabaweera, “Mubbenge nimuli bei̱jalu̱ ba mei̱so mwakabba mu̱takwegwa musangu mu mitima myenyu̱; bei̱tu̱ hataati̱ nka kumukukoba nti muli na mei̱so gakuwona, kyokyo mukwegwa nimuli na musangu mu mei̱so ga Ruhanga.”
41 Jesus respondeu:

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.