Atos 27

Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Hei̱nyu̱ma gya weisaza gi̱beetengi̱ Fesi̱to kucwamwo nti tutembe b̯wati̱ basurukali batutwale mwihanga lyʼI̱tali̱ya, mwicweru li̱handu̱ lya B̯u̱ru̱u̱mi̱, basurukali ba Kai̱saali̱ya baasengi̱ri̱ Pau̱lo na banyankomo bandi baabakwatya Yu̱li̱yo, mu̱handu̱ omwei̱ wa kitebe kya basurukali banyakulindanga mu̱handu̱ wa bakama ba b̯ukama b̯wa B̯u̱ru̱u̱mi̱.
1 Quando foi decidido que devíamos navegar para a Itália, entregaram Paulo e alguns outros presos a um centurião chamado Júlio, do Batalhão Imperial.
2 Twaru̱gi̱ri̱ hahwo Kai̱saali̱ya na b̯wati̱ b̯ukooto b̯u̱keetweka bintu, b̯unyakubba b̯u̱ru̱gi̱ri̱ ha musoma gu̱beetengi̱ Adu̱rami̱ti̱, nib̯ukugyenda ha misoma mindi minyakubba ha rubaju lwa b̯ugwalyoba, mu mararu geisaza lyʼAsi̱ya. Mu b̯wati̱ b̯u̱twatembi̱ri̱, twagyendi̱ri̱ hamwei̱ nʼAri̱si̱taako, mwikiriza wa Yesu̱ Ku̱ri̱si̱to, wa mu rub̯uga lu̱beetengi̱ Sosolonika, lwa mwisaza lya Makedooni̱.
2 Embarcando num navio de Adramítio, que estava de partida para costear a província da Ásia, fizemo-nos ao mar, indo conosco Aristarco, um macedônio de Tessalônica.
3 Ha kiro kinyakuhonderaho, twajaami̱ri̱ ha musoma gwa rub̯uga Si̱dooni̱. Yu̱li̱yo mu̱handu̱ wa basurukali, yaagi̱i̱ra Pau̱lo mbabazi̱, yaamwi̱ki̱ri̱za yaab̯ungiraho banywani baamwe, aleke bamuhe bintu nib̯uli b̯u̱sagi̱ki̱ mu lugyendu lwamwe.
3 No dia seguinte, chegamos a Sidom. Júlio, tratando Paulo com humanidade, permitiu que ele fosse ver os amigos e obter assistência.
4 B̯u̱twaru̱gi̱ri̱ hahwo, twagyendi̱ri̱ na b̯wati̱ nituroobeera na ku mutanda gwa ki̱zi̱nga kya Ki̱pu̱ro, ha rubaju lwa b̯uhulukalyoba, hab̯wakubba mpehu ginyakubba nigikuhunga hab̯wi̱re b̯u̱b̯wo gyali gya maruga b̯ugwalyoba.
4 Partindo dali, navegamos ao abrigo da ilha de Chipre, porque os ventos eram contrários.
5 Twacwi̱ri̱ hakati̱ na hakati̱ weitaka, twambuka nseeri̱, twaleka mitanda mi̱hereeri̱ masaza ga Ki̱li̱ki̱ya na Panfi̱li̱ya, twagwera ki̱mwei̱ ha musoma gwa rub̯uga lwa Mi̱i̱ra, mwisaza lya Li̱ki̱ya.
5 E, tendo atravessado o mar ao longo da Cilícia e Panfília, chegamos a Mirra, na Lícia.
6 B̯utwali nitucaali hahwo ha musoma gwa Mi̱i̱ra, mu̱handu̱ Yu̱li̱yo, yaaweeni̱ b̯wati̱ b̯unyakubba b̯u̱ru̱gi̱ri̱ mwihanga lya Mi̱si̱ri̱ ha musoma gwʼAleki̱zandu̱ri̱ya nib̯ukugyenda mu nsi gyʼI̱tali̱ya, b̯wob̯wo yaatuweera twatemba.
6 Nesse porto, o centurião encontrou um navio de Alexandria, que estava de partida para a Itália, e nos fez embarcar nele.
7 B̯wati̱ b̯wetu̱ b̯wagyendengi̱ mpula mpula, kyatutwalira biro bineneho kugyenda kudwa ha kuterekeera na musoma gwa rub̯uga lu̱beetengi̱ Ku̱ni̱do. Hei̱nyu̱ma gya kulemeseb̯wa kuraba hatwendyengi̱ hab̯wa mpehu ginyakutukuuta hoi̱, twesyomi̱ri̱ ndu̱gu̱lo ki̱zi̱nga ki̱beetengi̱ Ku̱leeti̱, na ha kalumi ka ki̱kyo ki̱zi̱nga, kabeetengi̱ Salu̱mooni̱, ha meezi̱ gaali gatakwekuuta na maani.
7 Navegando vagarosamente muitos dias, foi com dificuldade que chegamos às imediações de Cnido. Não nos sendo permitido prosseguir, por causa do vento contrário, navegamos ao abrigo de Creta, na altura de Salmona.
8 Kuruga na b̯u̱b̯wo, twagyendi̱ri̱ yaatyo nituroobaroobanga na ku mutanda, kasi twadwa ha kicweka ki̱beetengi̱, “Musoma Gurungi,” heehi̱ na rub̯uga lu̱beetengi̱ Lasaaya.
8 Costeando a ilha com dificuldade, chegamos a um lugar chamado Bons Portos, perto do qual estava a cidade de Laseia.
9 Biro byetu̱ binene nka kubyali bi̱tu̱kwi̱ri̱ b̯usa, hab̯wa b̯u̱su̱mi̱ b̯u̱b̯wo kubba b̯ub̯iibi b̯wa mpehu, kulibata kwa mu meezi̱ nikuli kwa magada ganene hoi̱, Pau̱lo yaahab̯wi̱ri̱ bali̱mba, bakori̱ ba b̯u̱b̯wo b̯wati̱ naakoba,
9 Depois de muito tempo, tendo-se tornado a navegação perigosa, e já passado o tempo do Dia do Jejum, Paulo os aconselhou,
10 “Bei̱ra bange, kankuwona lugyendu lwetu̱ lulu, nitukumaliira kubiibi na kufeerwa hoi̱, kandi b̯u̱b̯wo tutakufeerwa bintu na b̯wati̱ bisa, bei̱tu̱ na bantu.”
10 dizendo: — Senhores, vejo que a viagem vai ser trabalhosa, com dano e muito prejuízo, não só da carga e do navio, mas também da nossa vida.
11 Kyonkei, mu kiikaru kya kwegwa bigambu bya Pau̱lo, mu̱handu̱ wa basurukali yaacwi̱ri̱mwo kuhondera bintu bya mu̱handu̱ wa bali̱mba na mukama b̯wati̱ bibaali ni̱bakwendya kukora.
11 Porém o centurião dava mais crédito ao piloto e ao mestre do navio do que ao que Paulo dizia.
12 Mutanda gu̱gwo nka kugwali gubiibi kugwicalamwo mu biro bya byalu, bantu banene baasi̱i̱mi̱ri̱ kiteekerezu kyakweteeryeyo mu mei̱so ni̱baku̱ni̱hi̱ra nti basobora kudwa Foyi̱ni̱i̱ke hooho babbe mu biro bya byalu. Gugu gwali mutanda gunyakubba niguli mu Ku̱leeti̱ ha b̯u̱ki̱i̱zi̱ b̯wa b̯ugwalyoba.
12 Não sendo o porto próprio para invernar, a maioria deles era de opinião que deviam partir dali, para ver se podiam chegar a Fenice e aí passar o inverno, visto ser um porto de Creta, que olha para o noroeste e para o sudoeste.
13 B̯utwali nitucaali hahwo, haatamwo mpehu gikuhunga mpula mpula maruga kwansi. Mu̱handu̱ wa b̯wati̱ na bali̱mba bei̱ra baamwe baateekeri̱i̱ze gikusobora kubatwala cali bendyengi̱ kugyenda ha musoma gwa Foyi̱ni̱i̱ke. Baasi̱ki̱ri̱ nnanga, b̯wati̱ b̯wasetuka kugyenda nib̯uroobeeranga na ha mutanda mu nsi gya Ku̱leeti̱.
13 Soprando brandamente o vento sul, e pensando eles ter alcançado o que desejavam, levantaram âncora e foram costeando mais de perto a ilha de Creta.
14 Bei̱tu̱ hei̱nyu̱ma gya b̯wi̱re b̯u̱dooli̱ hoi̱, haahi̱ndwi̱ri̱ ndaawe, mpehu gi̱beetengi̱ “gya mukono gudyo gwa kwakyendi̱,” gyatandika kuhunga na maani hoi̱, ku̱tu̱hu̱lu̱kya kuruga ha ki̱zi̱nga ki̱kyo kya Ku̱leeti̱, kututwala mu ki̱li̱ha.
14 Entretanto, não muito depois, desencadeou-se, do lado da ilha, um tufão de vento, chamado Euroaquilão.
15 B̯wati̱ b̯u̱maari̱ kubba mu ndebaleb̯u, kandi b̯utakusobora kutemba mpehu, twagu̱mi̱i̱rye ni̱twehu̱u̱kya kandi twaleka mpehu gitutwale ha gi̱kwendya.
15 O navio foi arrastado com violência e, sem poder resistir ao vento, cessamos a manobra e nos fomos deixando levar.
16 B̯utwali nitukugyenda kwakaalya ki̱zi̱nga ki̱dooli̱ ki̱beetengi̱ Kau̱da, twatali̱beeni̱ hoi̱, twasobora kujuna kaati̱ keetu̱ kadooli̱ ka b̯u̱b̯wo b̯wati̱ b̯ukooto.
16 Passando ao abrigo de uma ilhota chamada Cauda, com dificuldade conseguimos recolher o bote.
17 Hei̱nyu̱ma gya bali̱mba bab̯wo kubboha b̯u̱b̯wo b̯wati̱ b̯u̱dooli̱, baab̯u̱si̱ki̱ri̱ baab̯usenga baab̯uta mu b̯wati̱ b̯ukooto. Kasi mwomwo baarabya miguha ha b̯u̱b̯wo b̯wati̱ b̯ukooto baab̯u̱ri̱ndya aleke b̯utabbaratuka hakati̱ na hakati̱. Kyonkei, hab̯wa ku̱ti̱i̱na b̯wati̱ b̯ukooto b̯u̱teeku̱nda ku kicanka ki̱beetengi̱ kya ku mutanda gwa Li̱bbi̱ya, baagu̱mi̱ri̱ nnanga mu meezi̱, nibakugyendeera nti, b̯wati̱ b̯wetwalenge mpula mpula.
17 Tendo içado o bote, os marinheiros usaram de todos os meios para reforçar o navio com cabos de segurança. E, temendo que fossem encalhar nos bancos de areia de Sirte, desceram as velas e foram à deriva.
18 Hei̱nyu̱ma gya kiro ki̱kyo ki̱twasetu̱ki̱i̱ri̱mwo kuruga Ku̱reeti̱, mpehu gyahu̱ngi̱ri̱ na maani hoi̱, bali̱mba ba mu b̯u̱b̯wo b̯wati̱ baakasuka mu meezi̱, bintu bibaali baapaki̱i̱ri̱ mu b̯wati̱, mwa ku̱hu̱hyaho b̯wati̱.
18 Açoitados severamente pela tormenta, no dia seguinte começaram a jogar a carga no mar.
19 Na ha kiro kyakasatu de, bali̱mba ba b̯wati̱ b̯ukooto baakasu̱ki̱ri̱ mu meezi̱, bikwatu bindi bya b̯wati̱, bi̱baakoresyengi̱ mu b̯u̱b̯wo b̯wati̱.
19 E, no terceiro dia, nós mesmos, com as próprias mãos, lançamos ao mar a armação do navio.
20 Bei̱tu̱ gyo mpehu gyagyendi̱ri̱ mu mei̱so na kuhunga na maani hoi̱, tweicala hoi̱ tutakuwonaho kalyoba rundi nzota hab̯wa biro binene. Twezagi̱i̱rye mpula mpula tutali na kyeni̱hi̱zo kyensei̱ kya kukena rufuu.
20 E, não aparecendo, havia já alguns dias, nem sol nem estrelas, caindo sobre nós grande tempestade, dissipou-se, afinal, toda a esperança de salvamento.
21 Hei̱nyu̱ma gya bantu bensei̱ kumala biro binene batali na kintu kyensei̱ ki̱badi̱i̱ri̱, Pau̱lo yeemereeri̱ mu mei̱so ga bali̱mba yaakoba, “Bei̱ra bange, mwaku̱bbeeri̱ mwi̱ki̱rani̱i̱ze na bigambu byange bi̱nyaabaweereeri̱ ninkoba tutaruga ku ki̱zi̱nga kya Ku̱leeti̱, twakabba tu̱tafeereerwe kintu kyensei̱.
21 Havendo todos estado muito tempo sem comer, Paulo, pondo-se em pé no meio deles, disse: — Senhores, na verdade, era preciso terem-me atendido e não partir de Creta, para evitar este dano e perda.
22 Kale nu hataati̱, nkubasaba mutagwa ntima! Tihaloho muntu yensei̱ muli nywe akwi̱za ku̱kwa, kutoolahoona b̯wati̱ b̯usa b̯wob̯wo b̯u̱kwi̱za kuheneka.
22 Mas agora aconselho que tenham coragem, porque nenhuma vida se perderá, mas somente o navio.
23 Kubba i̱jolo, Ruhanga wange ginkolera kandi Ruhanga gi̱ndamya yaatu̱mi̱ri̱ malayika waamwe yambonekera
23 Porque, esta mesma noite, um anjo do Deus a quem pertenço e a quem sirvo, esteve comigo,
24 yambwera, ‘Pau̱lo! Otati̱i̱na, kuli kwendya kwa Ruhanga nti, Kaisaali yooyo agyende yeegwe musangu gwamu mwicweru lya misangu li̱handu̱ lya b̯ukama b̯wa Baru̱u̱mi̱. Nahab̯wa nsonga gi̱gyo, Ruhanga mu mbabazi̱ zaamwe yeegwi̱ri̱ kusaba kwamu yaahoni̱a bantu bensei̱ booli nabo.’
24 dizendo: “Paulo, não tenha medo! É preciso que você compareça diante de César, e eis que Deus, por sua graça, lhe deu todos os que navegam com você.”
25 Kale nu, mu̱tati̱i̱re madulu! Kubba nkwesiga Ruhanga nti, bintu byensei̱ bi̱yambwereeri̱ bi̱kwi̱za kubba nka ku̱yaabi̱mbwereeri̱.
25 Portanto, senhores, tenham coragem! Pois eu confio em Deus que tudo vai acontecer conforme me foi dito.
26 Kyonkei nab̯wo, gigi mpehu gi̱kwi̱za kututwala ha mutanda gundi ha ki̱zi̱nga.”
26 Porém é necessário que sejamos arrastados para alguma ilha.
27 Hei̱nyu̱ma gya sabbi̱i̱ti̱ ibiri, kuruga ha mpehu gyatandi̱ki̱i̱ri̱ kutukuuta, twali nitucakasuuleeba mu̱mwo mwitaka li̱beetengi̱ Adi̱ri̱ya. Kasi mwomwo i̱jolo mwitumbi, bali̱mba baakikenga nti twali ni̱tu̱kwesegya heehi̱ na mutanda.
27 Quando chegou a décima quarta noite, sendo nós batidos de um lado para outro no mar Adriático, por volta da meia-noite os marinheiros pressentiram que se aproximavam de alguma terra.
28 Nahab̯waki̱kyo, bali̱mba baagu̱mi̱ri̱ mu meezi̱, mu̱nwa gu̱mwei̱ gwa lu̱kosi̱ luloho kintu nkei̱hi̱ga, mwa ku̱pi̱ma b̯ulei b̯wa meezi̱. Baagi̱i̱rye meezi̱ nigali na b̯ulei b̯wa ngarama makumi gabiri. Hei̱nyu̱ma gya b̯wi̱re b̯u̱dooli̱ bei̱ri̱ri̱mwo baapi̱ma, baagya ngarama i̱ku̱mi̱ neitaanu.
28 E, lançando a sonda, viram que a profundidade era de trinta e seis metros. Passando um pouco mais adiante, tornando a lançar a sonda, viram que a profundidade era de vinte e sete metros.
29 Hab̯wa ku̱ti̱i̱na b̯wati̱ b̯utatembera lubbaali, bali̱mba baagu̱mi̱ri̱ nnanga inei na kumutaku gwa b̯wati̱, aleke zikwate b̯wati̱, baalaama hali baruhanga baab̯u, b̯wi̱re b̯ukye.
29 E, receosos de que fôssemos atirados contra lugares rochosos, lançaram da popa quatro âncoras e oravam para que rompesse o dia.
30 Mu ku̱gerya kwezi̱ba, bali̱mba baahu̱lu̱ki̱i̱rye b̯wati̱ b̯u̱dooli̱ kuruga mu b̯wati̱ b̯ukooto, baab̯uguma mu meezi̱, nibeefoora nka bantu banyakubba nibakugyenda kuguma nnanga zindi mu meezi̱ na ha mu̱twe gwa b̯wati̱.
30 Nisto os marinheiros tentaram escapar do navio. Arriaram o bote no mar, a pretexto de que iam largar âncoras da proa.
31 Pau̱lo b̯u̱yaakakengi̱ri̱ kakodyo ka bali̱mba, yaaweera mu̱handu̱ wa basurukali na basurukali baamwe, “Mwakawona bab̯wo bali̱mba nibakaruga mu b̯ub̯u b̯wati̱ b̯ukooto, mu̱teni̱hi̱za nti, mu̱kwi̱za kukena.”
31 Paulo disse ao centurião e aos soldados: — Se estes não permanecerem a bordo, vocês não poderão se salvar.
32 Kasi mwomwo basurukali baasala miguha minyakubba mi̱kweti̱ b̯wati̱ b̯u̱dooli̱ baamikadula b̯wati̱ b̯waheta.
32 Então os soldados cortaram os cabos do bote e o deixaram afastar-se.
33 Mwakya karei mambya atakasaari̱, Pau̱lo yaataagi̱i̱ri̱ bantu bensei̱ babbe na kantu kabakudya. Pau̱lo yaakobi̱ri̱, “Kiro kiki tu̱maari̱ sabbi̱i̱ti̱ gyakabiri, nitucakasuuleeba mu meezi̱ mbura kyakudya kyensei̱, kuruga mpehu nigitandika kutukuuta.
33 Enquanto amanhecia, Paulo rogava a todos que se alimentassem, dizendo: — Hoje é o décimo quarto dia em que, esperando, vocês estão sem comer, não tendo provado nada.
34 Kale nu hataati̱, nkubasaba mudyeho byakudya, aleke mu̱tu̱nge maani. Kubba tihalohoona muntu yensei̱ akugyenda kuwonawona.”
34 Por isso peço que comam alguma coisa, pois disto depende a sobrevivência de vocês. Porque nenhum de vocês perderá nem mesmo um fio de cabelo.
35 Hei̱nyu̱ma gya kubaza bi̱byo bigambu byensei̱, Pau̱lo yaakweti̱ mugaati yaasi̱i̱ma Ruhanga mu mei̱so ga bantu bensei̱. Kasi yaasabbulaho mugaati yaatandika kudya.
35 Tendo dito isto, pegando um pão, deu graças a Deus na presença de todos e, depois de o partir, começou a comer.
36 Kasi mwomwo, bantu bensei̱ baatunga maani ga kudyaho bidyo.
36 Todos ficaram mais animados e se puseram também a comer.
37 Twensei̱ hamwenya banyakubba mu b̯wati̱, twali bantu bi̱ku̱mi̱ bibiri na nsanju na mukaaga.
37 Estávamos no navio duzentas e setenta e seis pessoas ao todo.
38 Hei̱nyu̱ma gya bantu bensei̱ kudya bidyo bei̱cu̱ti̱ri̱, baakasu̱ki̱ri̱ mu meezi̱ nganu gyensei̱ gya b̯wati̱ b̯wali b̯wetweki̱ri̱, mwa ku̱hu̱hya b̯wati̱.
38 Refeitos com a comida, aliviaram o navio, jogando o trigo no mar.
39 Mwakya karei, kalyoba kahu̱lu̱ki̱ri̱, bali̱mba batakabbeeri̱ kwetegereza nsi kyani gitwali tu̱doori̱mwo, baamaari̱ gawona mutanda gwa musinyi, na kicweka haakwi̱ngi̱i̱rya b̯wati̱, baacwamwo nti, kibbenge nikikusoboka baakagu̱mya nibatemberamwo ki̱kyo kisinyi.
39 Quando amanheceu, não reconheceram a terra, mas avistaram uma enseada, onde havia uma praia. Então consultaram entre si se não podiam encalhar ali o navio.
40 Nahab̯waki̱kyo, baasaari̱ miguha mya nnanga zensei̱ zinyakubba zi̱kwati̱ri̱i̱ri̱ b̯wati̱, zaadi̱ki̱ra hansi mwitaka. Kandi kindi, baahwi̱ri̱ ni̱bajegajegya miguha minyakubba mi̱kweti̱ ngahi̱, ngahi̱ zi̱baakoresyengi̱ ku̱terekereerya nazo b̯wati̱. Mwomwo baabyokya bikondo bi̱bambi̱i̱rweho suuka ha mu̱twe gwa b̯wati̱, mwa kuha mpehu ku̱si̱ndi̱ka b̯wati̱ kub̯utwala ha gu̱gwo mutanda.
40 Cortando os cabos das âncoras, deixaram que ficassem no mar. Soltaram também as amarras do leme. E, alçando a vela de proa ao vento, dirigiram-se para a praia.
41 Bei̱tu̱ b̯wati̱ b̯watomeeri̱ nib̯utembera kicanka kinyakubba ki̱hu̱lu̱ki̱ri̱ mu meezi̱. Mu̱twe gwa b̯wati̱ gwakwatwa mu musinyi, kyonkei mutaku gwasigala mu meezi̱, gwakuutwa bijanga, bijanga byagwata.
41 Dando, porém, num lugar onde duas correntes se encontravam, encalharam ali o navio; a proa encravou-se e ficou imóvel, mas a popa se despedaçava pela violência das ondas.
42 Mwomwo basurukali, mu mu̱li̱ngo gwa kutanga banyankomo bensei̱ bataala baakagyenda ku mutanda kwezi̱ba, baali bacwi̱ri̱mwo ku̱bei̱ta bensei̱.
42 O parecer dos soldados era que os presos deviam ser mortos, para que nenhum deles fugisse nadando.
43 Kyonkei mu̱handu̱ wa basurukali hab̯wa kwendya kujuna Pau̱lo, yaageeni̱ basurukali batei̱ta banyankomo. Yaaragi̱i̱ri̱ bab̯wo benseenya banyakubba nibakusobora kwala boobo babanze bagu̱su̱ke mu meezi̱ baale bahuluke hanzei.
43 Mas o centurião, querendo salvar Paulo, impediu-os de fazer isso. Ordenou que os que soubessem nadar fossem os primeiros a lançar-se ao mar e alcançar a terra.
44 Yaaweereeri̱ basi̱geeri̱ho bensei̱ bahondere bakweti̱ bipacu bya mbaahu za b̯wati̱ zinyakubba zi̱benyekabenyeki̱ri̱, baale bagyende hanzei. Kwokwo yatyo bantu bensei̱ baadoori̱ ha mutanda mbura kabii. Lugyendu lwa Pau̱lo lwa Rooma|alt="Paul's Journey to Rome" src="Paul_Journey_to_Rome_BW_NoMarksBleeds.tiff" size="span" loc="ACT 27:44" copy="SIL International" ref="27:44"
44 Quanto aos demais, que se salvassem, uns, em tábuas, e outros, em destroços do navio. E foi assim que todos se salvaram em terra.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 27, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.