1 Coríntios 7

Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Kale nu hataati̱, ha bintu bikukwatagana na bigambu bi̱mwampandi̱ki̱i̱ri̱ mu bbaruha gyenyu̱, nkukoba yati: Kili kirungi mudulu b̯utaswera.
1 Agora, a respeito das coisas que me escrevestes. Penso que seria bom ao homem não tocar mulher alguma.
2 Bei̱tu̱ kandi, mu kiikaru kya bantu kwicala nibakora kibii kya b̯wenzi̱, hakiri, b̯uli mudulu atunge mu̱kali̱ waamwe wa kuswere na b̯uli mu̱kali̱ atunge mudulu waamwe yaamuswera.
2 Todavia, considerando o perigo da incontinência, cada um tenha sua mulher, e cada mulher tenha seu marido.
3 Akali nyineeka yensei̱ eicale naali wab̯ujunanizib̯wa hali mu̱kali̱ waamwe, na b̯uli mu̱kali̱ mutungwa nayo asemereeri̱ kwicala naali wab̯ujunanizib̯wa hali i̱ba.
3 O marido cumpra o seu dever para com a sua esposa e da mesma forma também a esposa o cumpra para com o marido.
4 Kubba mubiri gwa mu̱kali̱ mutungwa, gubba kwahi gwamwe yankei, bei̱tu̱ gubba na gwei̱baawe de; na mubiri gwa mudulu yensei̱ ali na mu̱kali̱, gubba kwahi gwamwe yankei, bei̱tu̱ gwa mu̱kali̱ waamwe de.
4 A mulher não pode dispor de seu corpo: ele pertence ao seu marido. E da mesma forma o marido não pode dispor do seu corpo: ele pertence à sua esposa.
5 Mudulu na mu̱kali̱ batu̱ngangeeni̱, mu̱tei̱mangananga kutoolahoona, kakubba habbaho nsonga gi̱mwi̱ki̱rani̱i̱ze hamwei̱ gikubaha kwahukana hab̯wa kasu̱mi̱, mwa kutunga b̯wi̱re b̯wa kusaba. Bei̱tu̱ hei̱nyu̱ma gya kakwo kasu̱mi̱, mwirenge nimubba hamwei̱ aleke Sitaani ataboohya kukora kibii kya b̯wenzi̱ hab̯wa nywe kubba mutakusobora kwefuga.
5 Não vos recuseis um ao outro, a não ser de comum acordo, por algum tempo, para vos aplicardes à oração; e depois retornai novamente um para o outro, para que não vos tente Satanás por vossa incontinência.
6 Ki̱kyo kigambu, nki̱bazi̱ri̱ nikili nka kuhab̯ura, kitali kiragiro, bei̱tu̱ mukitwale nka kintu kikusobora kwikirizib̯wa.
6 Isto digo como concessão, não como ordem.
7 Bei̱tu̱ nab̯wo, gya hab̯wange nka muntu, nyakwendeerye bantu bensei̱ beicale nka gya kundi muhuuru. Kyonkei twenseenya, b̯uli muntu Ruhanga yaamu̱heeri̱ kisembu kyamwe. Ku̱si̱gi̱ki̱ra ha bi̱byo bisembu bya Ruhanga, waagya muntu omwei̱ naakusobora kukora kintu kindi, na wondi naakusobora kukora kintu kindi kikwahukana.
7 Pois quereria que todos fossem como eu; mas cada um tem de Deus um dom particular: uns este, outros aquele.
8 Kandi hali bab̯wo batakasweranga na batakaswerwanga, hamwei̱ na bamu̱kaabakwere nkwendya kubaweera yati: Yogwo yensei̱ atali na mudulu, rundi mu̱kali̱, rundi mu̱kaamu̱kwere, kirungi atatunga rundi atatungwa.
8 Aos solteiros e às viúvas, digo que lhes é bom se permanecerem assim, como eu.
9 Bei̱tu̱ kandi, kakubba bantu nka bab̯wo bawona nti, ti̱bakwi̱za kusobora kwehala kukora kibii kya b̯wenzi̱, bakusemeera baswere, rundi baswerwe, kukira mitima myab̯u kwicala nimili ha kwendya mudulu, rundi mu̱kali̱.
9 Mas, se não podem guardar a continência, casem-se. É melhor casar do que abrasar-se.
10 Hali bab̯wo beikiriza ba Yesu̱ batu̱ngegeeni̱, nkwendya kubateeraho kiragiro, (kiragiro kitali kyange, kyonkei kinyakuteeb̯waho Mukama weetu̱ Yesu̱ Ku̱ri̱si̱to) kikukoba yati: Ki̱semereeri̱ kwahi mu̱kali̱ yensei̱ mutungwa, kwahukana nei̱ba.
10 Aos casados mando {não eu, mas o Senhor} que a mulher não se separe do marido.
11 Kyonkei, kakubba habbaho mu̱kali̱ yensei̱ akwikiririza mu Yesu̱, acwi̱ri̱mwo kwi̱ta maka, b̯u̱b̯wo yogwo mu̱kali̱ asemereeri̱ eicale nyaki̱mwei̱ biro byensei̱ bya b̯womi b̯wamwe; rundi kitali ki̱kyo, aku̱beyo b̯wi̱baawe. Kandi kyokyo ki̱mwei̱, tihaloho mudulu yensei̱ akwikiririza mu Yesu̱, ali na mu̱kali̱ akwikiririza mu Yesu̱, akwikirizib̯wa kubinga mu̱kali̱ waamwe.
11 E, se ela estiver separada, que fique sem se casar, ou que se reconcilie com seu marido. Igualmente, o marido não repudie sua mulher.
12 Kandi hali beikiriza ba Yesu̱ bandi bensei̱, banyakuswera na banyakuswerwa, (Gya hab̯wange nyankei, bitali bigambu bya Mukama weetu̱) nkwendya kubaweera yati: Mudulu yensei̱ akwikiririza mu Yesu̱ Ku̱ri̱si̱to, ali na mu̱kali̱ atakwikiririza mu Yesu̱, ki̱semereeri̱ kwahi yogwo mudulu kubinga mu̱kali̱ waamwe, kakubba yogwo mu̱kali̱ abba nacakendya kwicala nayo.
12 Aos outros, digo eu, não o Senhor: se um irmão desposou uma mulher pagã {sem a fé} e esta consente em morar com ele, não a repudie.
13 Kyokyo ki̱mwei̱ de, mu̱kali̱ yensei̱ mutungwa akwikiririza mu Yesu̱ Ku̱ri̱si̱to, ki̱semereeri̱ kwahi kwahukana nei̱ba, kakubba i̱ba abba nacakendya kwicala nayo.
13 Se uma mulher desposou um marido pagão e este consente em coabitar com ela, não repudie o marido.
14 Kubba, mudulu atakwikiririza mu Yesu̱ Ku̱ri̱si̱to, asemezeb̯wa kuraba mu kwikiriza kwa yogwo mu̱kali̱ waamwe akwikiririza mu Yesu̱. Kandi na mu̱kali̱ atakwikiririza mu Yesu̱, nayo asemezeb̯wa kuraba mu kwikiriza kwa mudulu waamwe akwikiririza mu Yesu̱. Baana ba maka gagwo, babba basyanu̱ hab̯wa mu̱byeru̱ waab̯u omwei̱, yogwo akwikiririza mu Yesu̱.
14 Porque o marido que não tem a fé é santificado por sua mulher; assim como a mulher que não tem a fé é santificada pelo marido que recebeu a fé. Do contrário, os vossos filhos seriam impuros quando, na realidade, são santos.
15 Bei̱tu̱, kakubba omwei̱ ha babiri, mudulu rundi mu̱kali̱ atakwikiririza mu Mukama weetu̱ Yesu̱, acwamwo kwahukana na mwi̱ra, kili kirungi akore ki̱kyo kyakwendya. Mu mbeera nka gi̱gyo, mudulu rundi mu̱kali̱ akwikiririza mu Mukama weetu̱, takusemeera kuhambiriza muntu atakwendya kwicala nayo. Kubba, Ruhanga yogwo gi̱twei̱ki̱ri̱ri̱i̱zemwo, eicala Ruhanga yendya bantu beicale mu b̯u̱si̱nge.
15 Mas, se o pagão quer separar-se, que se separe; em tal caso, nem o irmão nem a irmã estão ligados. Deus vos chamou a viver em paz.
16 We mu̱kali̱, weegi̱ri̱ teetei̱ waabba oli̱doosya ibaawu ha kujunwa. Rundi we mudulu, weegi̱ri̱ teetei̱ waabba oli̱doosya mu̱kali̱wo ha kujunwa.
16 Aliás, como sabes tu, ó mulher, se salvarás o teu marido? Ou como sabes tu, ó marido, se salvarás a tua mulher?
17 Bei̱tu̱ nab̯wo, kintu kindi ki̱mu̱semereeri̱ kukora, kyokyo kya b̯uli muntu kwicala nka Ruhanga ku̱yaamweti̱ri̱, yogwo muntu hayei̱ki̱ri̱ri̱i̱ze mu Mukama weetu̱ Yesu̱. Kiki kyokyo kigambu ki̱nyeegesya bitebe byensei̱ bya beikiriza ba Yesu̱.
17 Quanto ao mais, que cada um viva na condição na qual o Senhor o colocou ou em que o Senhor o chamou. É o que recomendo a todas as igrejas.
18 Kakubba habbaho mudulu akwikiririza mu Yesu̱, yogwo mudulu akabba asali̱i̱rwe ku̱si̱gi̱ki̱ra ha murwa gwa kusala badulu, yogwo mudulu aleke kukyegaana. Kandi, muntu yensei̱ akwikiririza mu Yesu̱ Ku̱ri̱si̱to, yaakabba atakasalwanga, ti̱ki̱semereeri̱ kumusala mwa ku̱doosereerya gu̱gwo murwa.
18 O que era circunciso quando foi chamado {à fé}, não dissimule sua circuncisão. Quem era incircunciso, não se faça circuncidar.
19 Hab̯wakubba, kusalwa rundi b̯utasalwa, guli murwa b̯urwa, gu̱taku̱teeryaho muntu kintu kindi kyensei̱. Bei̱tu̱ kintu ki̱handu̱ kyokyo nti, mu̱hondere biragiro bya Ruhanga.
19 A circuncisão de nada vale, e a incircuncisão de nada vale, o que importa é a observância dos mandamentos de Deus.
20 Nahab̯waki̱kyo, b̯uli muntu eicale nka kuyaalingi, ha Ruhanga yaamweteeri̱ kubba mu Ku̱ri̱si̱to.
20 Cada um permaneça na profissão em que foi chamado por Deus.
21 Uwe, waali mwiru, otakabbeeri̱ kwikiriza kuhondera Yesu̱ Ku̱ri̱si̱to? Leka kubba na b̯u̱ti̱i̱ni̱ mu mutima gwamu. Bei̱tu̱, kakubba habbaho mu̱gi̱sa gwa kwerema kuruga hali mukama waamu, gugu mu̱gi̱sa wagukoresyanga.
21 Eras escravo, quando Deus te chamou? Não te preocupes disto. Mesmo que possas tornar-te livre, antes cuida de aproveitar melhor o teu chamamento.
22 Kubba yogwo yensei̱ munyakubba mwiru, hayaacwereeri̱mwo kuhondera Mukama weetu̱ Yesu̱ Ku̱ri̱si̱to, b̯u̱b̯wo ali wa b̯ugabe mu mei̱so ga Ruhanga. Kandi, mu ngeru gyogyo gi̱mwei̱, yogwo yensei̱ munyakubba atali mwiru, hayaacwereeri̱mwo kuhondera Mukama weetu̱, b̯u̱b̯wo, yaafooki̱ri̱ mwiru wa Ku̱ri̱si̱to.
22 Pois o escravo, que foi chamado pelo Senhor, conquistou a liberdade do Senhor. Da mesma forma, quem era livre por ocasião do chamado, fez-se escravo de Cristo.
23 Kale nu nywe, mu̱leke kuhondera bintu bi̱kwi̱za kubafoora beiru, kyonkei mu̱hondere Ruhanga yogwo munyakutucungura neibbanga lya muhendu, lya Yesu̱ Ku̱ri̱si̱to.
23 Por alto preço fostes comprados, não vos torneis escravos de homens.
24 Nahab̯waki̱kyo, nywe bei̱ra bange, b̯uli muntu eicale nka kuyaalingi, Ruhanga hayaamwetei̱ri̱.
24 Irmãos, cada um permaneça diante de Deus na condição em que estava quando Deus o chamou.
25 Ku̱si̱gi̱ki̱ra ha bintu bi̱mwampandi̱ki̱i̱ri̱ bikukwatagana na bantu batakaswerwanga rundi, batakasweranga, nku̱bei̱ramwo ninkoba yati: Tindi na kiragiro kyensei̱ ki̱nyaatu̱ngi̱ri̱ kuruga hali Mukama weetu̱, bei̱tu̱ nka muntu akwikiririza mu Yesu̱ Ku̱ri̱si̱to ndi na bigambu bya mugasu binkusobora kubalamba nabyo.
25 A respeito das pessoas virgens, não tenho mandamento do Senhor; porém, dou o meu conselho, como homem que recebeu da misericórdia do Senhor a graça de ser digno de confiança.
26 Mu b̯wi̱re b̯wa nganye nka b̯ub̯u b̯uloho hataati̱, gya mukuwona kwange, kili kirungi yogwo yensei̱ ali na mu̱kali̱ eicale na mu̱kali̱we, rundi ali na mudulu eicale na mudulu waamwe.
26 Julgo, pois, em razão das dificuldades presentes, ser conveniente ao homem ficar assim como é.
27 Oli na mu̱kali̱ gi̱wasweri̱ gyokwicala nayo? Otatoolya mu̱li̱ngo gwensei̱ gwa kwahukana nayo. Oli muhuuru? Otatoolya mu̱kali̱ wa kuswera.
27 Estás casado? Não procures desligar-te. Não estás casado? Não procures mulher.
28 Bei̱tu̱, kakubba oswera mu̱kali̱, okubba otakoori̱ kibii. Kandi kyokyo ki̱mwei̱, na muhala muto yensei̱ atakawonanga ku mudulu kakubba aswerwa, akubba atakoori̱ kibii kyensei̱. Bei̱tu̱ bab̯wo bakuswera bakwi̱za kurombya bizib̯u binene mu b̯womi b̯ub̯u. Nahab̯waki̱kyo, nywe batakasweranga, rundi batakaswerwanga, nyaakwendeerye mbajune bi̱byo bizib̯u bibba mu maka.
28 Mas, se queres casar-te, não pecas; assim como a jovem que se casa não peca. Todavia, padecerão a tribulação da carne; e eu quisera poupar-vos.
29 Bei̱ra bange, kintu kinkukoba kyokyo nti, tu̱si̱geeri̱ na b̯wi̱re b̯u̱dooli̱ b̯wa kwicala haha mu nsi, aleke Mukama weetu̱ Yesu̱ Ku̱ri̱si̱to ei̱re mu nsi. Nahab̯waki̱kyo, kuruga na hataati̱, bab̯wo bensei̱ bali na bakali̱, tibakusemeera kumaara b̯wi̱re b̯wab̯u b̯wenseenya hali bakali̱ baab̯u.
29 Mas eis o que vos digo, irmãos: o tempo é breve. O que importa é que os que têm mulher vivam como se a não tivessem;
30 Kandi bab̯wo bensei̱, bali na b̯ujune, beicale nka bantu batali nab̯wo; bab̯wo bali na kikubaha kusemererwa, beicale nka bantu batali na kikubaha kusemererwa; bab̯wo bali na bi̱bagu̱u̱ri̱, beicale nka bantu batali na kintu kyensei̱ kibali nakyo.
30 os que choram, como se não chorassem; os que se alegram, como se não se alegrassem; os que compram, como se não possuíssem;
31 Na bab̯wo, bateekerereza hoi̱ mu bintu bya nsi, beicale nka batabiloho hoi̱. Kubba nsi gigi gitulimwo, nka b̯u̱tu̱gyegi̱ri̱, giicala gya kumalikaho.
31 os que usam deste mundo, como se dele não usassem. Porque a figura deste mundo passa.
32 Gya hab̯wange, nyakwendeerye, muteicala mu̱tu̱ntu̱li̱i̱ri̱ bintu bya nsi. Mudulu atali na mu̱kali̱ ei̱calya mutima gwamwe ha milimo mya Mukama Ruhanga, naatolereerya mu̱li̱ngo gwensei̱ nka kuyaasemeza Mukama waamwe.
32 Quisera ver-vos livres de toda preocupação. O solteiro cuida das coisas que são do Senhor, de como agradar ao Senhor.
33 Bei̱tu̱ kandi, mudulu ali na maka, eicalya mutima gwamwe ha bintu bya mu nsi, natolereerya mu̱li̱ngo gwensei̱ nka kuyaasemeza mu̱kali̱ waamwe.
33 O casado preocupa-se com as coisas do mundo, procurando agradar à sua esposa.
34 Nahab̯waki̱kyo, biteekerezu byamwe biicala kwahi mu kintu ki̱mwei̱. Mu̱kali̱ ataswebeerwe, rundi muhala atakateerananga na mudulu biteekerezu byamwe biicala mu kukoora Mukama Ruhanga. Kintu kyabba naakugyendeera, b̯utatunga maka, kibba kyakuta maani gaamwe na mutima gwamwe gwensei̱ kukoora Mukama weetu̱ Yesu̱ Ku̱ri̱si̱to. Bei̱tu̱ mu̱kali̱ mutungwa, b̯wi̱re b̯ukukira b̯unene mutima gwamwe, gwicala ha bintu bya nsi, nka kusemeza i̱baawe.
34 A mesma diferença existe com a mulher solteira ou a virgem. Aquela que não é casada cuida das coisas do Senhor, para ser santa no corpo e no espírito; mas a casada cuida das coisas do mundo, procurando agradar ao marido.
35 Bibi bigambu bindimukubaweera, nkubibaza kwahi hab̯wa kubagaana kukora bintu bi̱mu̱kwendya kukora, bei̱tu̱ nkubibaweera hab̯wa b̯urungi b̯wenyu̱, aleke kyakabba nikikusoboka musobore kwicala nimuli bantu basemeeri̱ mu mei̱so ga Ruhanga, kandi beheeri̱yo kukoora Ruhanga na mutima gu̱mwei̱.
35 Digo isto para vosso proveito, não para vos estender um laço, mas para vos ensinar o que melhor convém, o que vos poderá unir ao Senhor sem partilha.
36 Bei̱tu̱, kakubba habbaho mudulu yensei̱ ali na muhala gi̱yaagi̱i̱rye wakuswera atakateeranangaho na mudulu, yogwo mudulu akabba naakwezegwa atakusobora kwetati̱i̱rya kwicala atali na mu̱kali̱; kandi na muhala gi̱yaagi̱i̱rye, akuzooka naakuraga ihala, yogwo mudulu asemereeri̱ agyende mu mei̱so na ntegeka gyamwe akore nka kwakwendya. Akwi̱za kubba atali na kibii kyensei̱ kyakoori̱ mu mei̱so ga Ruhanga; nahab̯waki̱kyo ki̱basemereeri̱ kuswerangana.
36 Se alguém julga que é inconveniente para a sua filha ultrapassar a idade de casar-se e que é seu dever casá-la, faça-o como quiser: não há falta alguma em fazê-la casar-se.
37 Bei̱tu̱ kandi, kakubba habbaho mudulu yensei̱ akwezegwa mu mutima gwamwe naali mutatiro, atakwendya kuswera mu̱kali̱, kandi de naakwezegwa atakuhambirizib̯wa muntu wondi yensei̱ nti aswere; kandi naakwewona akusobora kwerinda kibii kya b̯wenzi̱, atakwendya kuswera, kadi yogwo muhala atakawonangaho mudulu; mudulu nka yogwo, akubba akoori̱ kintu kirungi b̯utaswera.
37 Mas aquele que, sem nenhum constrangimento e com perfeita liberdade de escolha, tiver tomado no seu coração a decisão de guardar a sua filha virgem, procede bem.
38 Kale nu, kakubba habbaho mudulu yensei̱ ali na muhala atakateeranangaho na mudulu, gyakwendya kuswera, kikubba kintu kirungi kumuswera, bei̱tu̱ kandi, kakubba habbaho mudulu acwi̱ri̱mwo b̯utaswera muhala nka yogwo, ki̱kyo kyakubba akoori̱, kyokyo kikukira b̯urungi.
38 Em suma, aquele que casa a sua filha faz bem; e aquele que não a casa, faz ainda melhor.
39 Mu̱kali̱ yensei̱ atu̱ngi̱i̱rwe, i̱ba b̯wabba naacaali mwomi, abba mubbohe. Hab̯wakubba, ku̱si̱gi̱ki̱ra ku biragiro bya Ruhanga bikukwatagana na kuswerangana kwa babiri, mudulu na mu̱kali̱ barahi̱rangana kwicala batu̱ngangeeni̱ biro byensei̱ bya b̯womi b̯wab̯u. Kakubba mudulu akwa, mu̱kali̱ abba na b̯ugabe kuswerwa mudulu wondi yensei̱, bei̱tu̱ yogwo mudulu akumuswera hei̱nyu̱ma, alinakubba muntu akwikiririza mu Mukama weetu̱ Yesu̱ Ku̱ri̱si̱to.
39 A mulher está ligada ao marido enquanto ele viver. Mas, se morrer o marido, ela fica livre e poderá casar-se com quem quiser, contanto que seja no Senhor.
40 Bei̱tu̱ gya mu kuwona kwange nkukoba yati, kakubba mu̱kali̱ yensei̱ afeerwa i̱baawe, yogwo mu̱kali̱ atei̱ra kutungwa, kikukira eicale atali na mudulu. Kandi b̯u̱b̯wo, gya kuteekereza bibi bigambu, Mwozo wa Ruhanga yooyo abi̱mpeeri̱.
40 Contudo, na minha opinião, ela será mais feliz se permanecer como está. E creio que também eu tenho o Espírito de Deus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.