Mateus 21
Kara Bible (REG_ULB) vs NTLH
1 Yesu na abheigisibhwa bhaye nibhakinga yei na Yerusalemu nibhagenda okukinga Bhetifage, kuchima cha Mijeituni, nio Yesu namala nabhatuma abheigisibhwa bhabhili, nabhabhwila ati,
1 Quando Jesus e os discípulos estavam chegando a Jerusalém, pararam no povoado de Betfagé, que fica perto do monte das Oliveiras. Dali Jesus enviou dois discípulos na frente,
2 “Mugende muchijiji echo echilubhila, mchali kubhusha mwanya omusanga insikiri isibhikilwe ao na akana kayo. Mujisulumule na mujilete kwanye.
2 com a seguinte ordem:
3 Labha omunu wona wona akabhabhusha chona chona ingulu yo musango ogwo, mwaike ati, 'Omukama kajenda,' na omunuyo obhutabhusha mwanya kabhayana omwanya muje najo.”
3 Se alguém falar alguma coisa, digam que o Mestre precisa deles. Assim deixarão vocês trazerem logo os animais.
4 Ligambo linu lyejile lwa kutyo lyaikilwe okulabha ku mulagi, Ni bhusibhusi likumile. Lwakutyo aikile ati,
4 Isso aconteceu para se cumprir o que o profeta tinha dito:
5 Bhabhwile abhaasha bha Sayuni, Lola, Omukama wao kaja kwimwe, Ekeyishe na alinyile insikiri, eye chinyara chilume, echinyara ch ilela.
5 “Digam ao povo de Jerusalém: Agora o seu rei está chegando. Ele é humilde e está montado num jumento e num jumentinho, filho de jumenta.”
6 Nibheya abheigisibhwa nibhagenda nibhakola kutyo Yesu abhalagiliye.
6 Então os discípulos foram e fizeram o que Jesus havia mandado.
7 Nibhaleta insikiri na omwana gwayo, nibhanja emyenda jebhwe kumigongo ja jinsikiri, Yesu neyanjako.
7 Levaram a jumenta e o jumentinho, jogaram as suas capas sobre eles, e Jesus montou.
8 Abhanu bafu nibhanja emyenda jebhwe munjila, abhandi nibhatema amatabhi ga mati no kuganja munjila.
8 Da grande multidão que ia com eles, alguns estendiam as suas capas no chão, e outros espalhavam no chão ramos que tinham cortado das árvores.
9 Abhanu bhanu bhaliga bhatandikile na bhanu bhaliga nibhasoka inyuma nibhasekana nibhaika ati Hosana ku mwana wa Daudi! Ayanilwe amabhando ejile kwisina lyo Omukama. Hosana abhe ingulu muno!
9 Tanto os que iam na frente como os que vinham atrás começaram a gritar: — Que Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor! Hosana a Deus nas alturas do céu!
10 Yesu ejile akinga Yerusalemu, echikale chona nichitinyuka nichaika ati Unu niga?
10 Quando Jesus entrou em Jerusalém, toda a cidade ficou agitada, e o povo perguntava: — Quem é ele?
11 “Liijo lya abhanu nilisubhya ati, “Unu ni Yesu Omulagi, okusoka Nazareti ya Galilaya.”
11 A multidão respondia: — Este é o
12 Yesu namala nengila muyekalu lya Nyamuanga. Nabhabhilimya bhasokemo bhona bhanu bhaliga nibhagusha nokugula ebhinu muyekalu. Nagalamula jimeja ja bhanu bhaingyaga jimpilya ne bhitebhe bhya abhagusha bha jinjibha.
12 Jesus entrou no pátio do Templo e expulsou todos os que compravam e vendiam naquele lugar. Derrubou as mesas dos que trocavam dinheiro e as cadeiras dos que vendiam pombas.
13 Nabhabhwila ati, “Jandikilwe”, 'Inyumba yani ilitogwa Inyumba ya lisabhwa,' nawe emwe mwaikolele kubha 'eyata lya bhefi'”
13 Ele lhes disse:
14 Nio abhalema na abhaofu nibhamulubha mwiyekalu, omwene nabhaosha.
14 Cegos e coxos iam encontrar Jesus no pátio do Templo, e ele os curava.
15 Nawe abhakulu bha abhagabhisi na abhandiki bhejile bhalola ebhilugusho ebhyo akolele, na bhejile bhongwa abhana nibhayoganila mwiyekalu nibhaikaga ati, “Hosana ku Mwana wa Daudi,” nibhagwatwa nebhinyiga.
15 Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei ficaram zangados quando viram as coisas maravilhosas que ele fazia e ouviram as crianças gritando no pátio do Templo: —
16 Nibhamubhwila ati, “Oungwa chinu echaikwa na abhanu bhanu?” Yesu nabhabhwila ati, “Yee! Mbe nawe muchaliga kusoma, okusoka muminwa ja abhana na abhana abhalela wanu abhanena galimo amakumusho ganu gengene.”
16 E eles disseram a Jesus: — Você está ouvindo o que estão dizendo? Jesus respondeu:
17 Neya Yesu nabhasiga nagenda Betaniya anja yo omusi namama eyo.
17 Então Jesus os deixou, saiu da cidade e foi para o povoado de Betânia. E passou a noite ali.
18 Ao aliganasubha muchikale katondo, aliga alinomweko.
18 No dia seguinte, quando estava voltando para a cidade, Jesus teve fome.
19 Mbe nalola liti elyo mtini kungego ya injila. Nalijako, nawe atabhweneko chinu chonachona tali amabhabhi genyele. Nalibhwila ati, “Utasubha kutwasha amatwasho lindi.” Akatungu akwako litini elyo nilyuma.
19 Ele viu uma figueira na beira da estrada e foi até lá, mas não encontrou nada; só folhas. Aí disse para a figueira: E na mesma hora a figueira secou.
20 Abheigibhwa bhejile bhalola kutyo nibhalugula nokwaika ati, “Jabha kutiki okukingila omutini gume lugendo lumwi?”
20 Os discípulos viram isso, ficaram muito admirados e disseram: — Como a figueira secou depressa!
21 Yesu nabhasubhya kwokubhabhwila ati, “Ni chimali enibhabhwila ati, labha mkabha muli nelikilisha mtali na wasiwasi, mutalikola linu lyakolekana ku mutini ogwo ela, nawe mulibhwila nolwo echima echo, 'nugegwe na ulaswe munyanja,' na elikolekana.
21 Então Jesus disse:
22 Lyonalyona elyo mulisabhwa, enu mwikilisishe, omulamila.”
22 Se crerem, receberão tudo o que pedirem em oração.
23 Yesu ejile akakinga mwiyekalu, abhakulu bha abhagabhisi na abhakaruka bha imbaga nibhamujako ao aliga neigisha nibhamubhusha ati, “Oukola amagambo ganu kwa bhutolo bhwa namunaki?”
23 Jesus chegou ao Templo, e, quando já estava ensinando, alguns chefes dos sacerdotes e alguns líderes judeus chegaram perto dele e perguntaram: — Com que autoridade você faz essas coisas? Quem lhe deu essa autoridade?
24 Yesu nabhasubhya nokubhabhusha ati, “Anyona enibhabhusha libhusho limwi, labha mkambwila, anyona omwomwo enibhabhwila enikola amagambo ganu kwa bhutuloki.
24 Jesus respondeu:
25 “Ubhubhatijo bhwa Yoana bhwasokele aki, mulwire amo kubhana bhanu?” Nibhabhushanya abhene kwa bhene, nibhaika, “chikaika ati bhwasokele mulwire, kaja okuchibhwila ati kubhaki mutamwikilisishe?
25 Respondam: quem deu autoridade a João para batizar? Foi Deus ou foram pessoas? Aí eles começaram a dizer uns aos outros: — Se dissermos que foi Deus, ele vai perguntar: “Então por que vocês não creram em João?”
26 Nawe chikaika ati bhwasokele kubhana bhanu, mbe chubhaye abhanu kulwokubha bhona bhanu abhalola nkanikwo Yoana ni mulagi.”
26 Mas, se dissermos que foram pessoas, temos medo do que o povo pode fazer, pois todos acham que João era profeta .
27 Ni bhamala nibhamusubhya Yesu nibhaika ati, “Chitakumenya.” Omwene on nabhasubhya ati, “Nolwo anye ona nitabhabhwila amanaga ganu enikolela amagambo ganu.”
27 Por isso responderam: — Não sabemos.
28 “Nawe omwiganilisha kutiki? Aliga alio omunu umwi ali nabhana bhabhili. Mbe nagenda kuwokwamba namubhwila ati, 'Mwana wani, lelo genda ukole emilimu mwisambu lye emijabhibhu.'”'Omwana waye namusubhya ati,
28 Jesus continuou:
29 'Nitakujayo.' Nawe namala naindula omwoyo gwaye nagenda.
29 — Ele respondeu: “Eu não quero ir.” Mas depois mudou de ideia e foi.
30 Omunu oyo nagenda ku mwana wakabhili namubhwila lwakutyo abhwiliye owo kwamba. Unu namubhwila ati, 'Enigenda, lata,' nawe atagendele.
30 — O pai foi e deu ao outro filho a mesma ordem. E este disse: “Sim, senhor.” Mas depois não foi.
31 “Mbe niga Unu akolele ejo esemwene aliga nenda.” Nibhasubya ati, “Omwana wo kwamba.” Yesu nabhabhwila ati, “Enibhabhwila echimali abhatobhesha bha ligoti na abhasimbe bha mubhilabho bhalibhelabhila okwingila mubhukama bhwa Nyamuanga.
31 — Qual deles fez o que o pai queria? — perguntou Jesus. E eles responderam: — O filho mais velho. Então Jesus disse a eles:
32 Kulwokubha Yoana ejile kunjila igololokele, nawe mutamwikilisishe, ka abhatobhesha bha ligoti na abhasimbe bha mubhilabho nibhamwikilisha. Emwe mwejile mwalola echo kutyo, nimusingwa okuta ebhibhi koleleki mumwikilishe.
32 Pois João Batista veio para mostrar a vocês o caminho certo, e vocês não creram nele; mas os cobradores de impostos e as prostitutas creram. Porém, mesmo tendo visto isso, vocês não se arrependeram e não creram nele.
33 Mbe mutegeleshe echijejekanyo echindi. Aliga aliwo omunu ali na lisambu enene. Aliga ayambile emijabhibhu, asingilisishe olugo, ateyemo na litwangilo lyokukamulila idivai, ombakilemo no olugujo lwa abhalindi na alikodesishe lisambu kubhanu bhanu abhalyangalila. Namala nasokao nagenda muchalo chindi.
33 Jesus disse:
34 Akatungu akokunogola amatwasho get emijabhibhu kejile kakinga, nabhatuma abhakosi bhandi kubhalimi bhe emijabhibhu koleleki bhamugegele amatwasho gaye.
34 Quando chegou o tempo da colheita, o dono mandou alguns empregados a fim de receber a parte dele.
35 Nawe abhalimi bhe emijabhibhu nibhabhagega abhakosi bhaye, nibhamubhuma oumwi webhwe, oumwi nibhamwita no oundi nibhamulasa na amabhui.
35 Mas os lavradores agarraram os empregados, bateram num, assassinaram outro e mataram ainda outro a pedradas.
36 Olugendo lundi, nasubha okutuma abhakosi bhandi bhafu okukila abhokwamba, nawe abhalimi bhe emijabhibhu nibhabhakolela amabhibhi lwa bhaliya.
36 Aí o dono mandou mais empregados do que da primeira vez. E os lavradores fizeram a mesma coisa.
37 Nio neya nalamula natuma omwana waye, naika ati, 'Abhamuyana echibhalo omwana wani.'
37 Depois de tudo isso, ele mandou o seu próprio filho, pensando: “O meu filho eles vão respeitar.”
38 Nawe bhejile bhamulola omusigaji oyo, nibhaikana ati, 'Unu niwe kalya omwandu, Muje chimwite chigege omwandu.'
38 Mas, quando os lavradores viram o filho, disseram uns aos outros: “Este é o filho do dono; ele vai herdar a plantação. Vamos matá-lo, e a plantação será nossa.”
39 Kulwejo nibhamugega, nibhamulasa anja ya lisambu lye emijabhibhu nibhamwita.
39 — Então agarraram o filho, e o jogaram para fora da plantação, e o mataram.
40 Mbe enibhusha, Kanye esambu elye mijabhibhu alibha aja, alibhakolela abhalimi abho?”
40 Aí Jesus perguntou:
41 Nibhamubhwila ati, “alibhasingalisha abhanyamuke abho kwa lisungu enene, akamala natisha lisambu kubhalimi abhandi abhe emijabhibhu, bhanu bhalibha a nibhaliila emijabhibhu akatungu kokuisha.”
41 Eles responderam: — Com certeza ele vai matar aqueles lavradores maus e vai arrendar a plantação a outros. E estes lhe darão a parte da colheita no tempo certo.
42 Mbe Yesu nabhabhwila ati, “Mutasomele Amandiko amelu, 'libhui linu bhalemele abhombaki nilibha ebhui enene elyo omusingi. Linu lyasokele ku Mukama, na elilugusha ameso geswe?”
42 Jesus então perguntou:
43 Kulwejo enibhabhwila kutiya, Obhukama bhwa Mungu bhuligegwa okusoka kwemwe nibhayabhwa liyanga linu elimenya amatwasho go obhukama obhwo.
43 E Jesus terminou:
44 Wona wona unu kagwa kwibhui elyo kabhutuka mabhala bhala.”
44 Quem cair em cima dessa pedra ficará em pedaços. E, se a pedra cair sobre alguém, essa pessoa vai virar pó.
45 Mbe abhakulu bha abhagabhisi na abhafarisayo bhejile bhongwa ebhijejekanyo bhaye, ni bheyungwa ati kalomelela abhene.
45 Os chefes dos sacerdotes e os fariseus ouviram as parábolas que Jesus contou e sabiam que ele estava falando a respeito deles.
46 Nawe ao bhendelaga okumugwata, bhobhayaga liijo lya abhanu, kulwokubha abhanu bhamulolaga kuti ni mulagi.
46 Por isso queriam prendê-lo, mas tinham medo da multidão porque o povo achava que Jesus era profeta .
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.