João 6
Kara Bible (REG_ULB) vs NTLH
1 Ejile emisango ejo, Yesu agendele kungego ya inyanja ya Galilaya niyo eibhilikilwa Inyanja ya Tiberia.
1 Depois disso, Jesus atravessou o lago da Galileia, que também é chamado de Tiberíades.
2 Echise chinene nichimulubha kwo kubha bhalolele ebhibhalikisho bhinu akolele ku bhalwae.
2 Uma grande multidão o seguia porque eles tinham visto os milagres que Jesus tinha feito, curando os doentes.
3 Yesu nalinya ingulu kulubhala lwa ingulu lwe chima neyanja eyo na bheingisibwa bhae.
3 Ele subiu um monte e sentou-se ali com os seus discípulos.
4 (Na ipasaka, ya malya ga Bhayaudi galiga gali yei).
4 A Páscoa , a festa principal dos judeus, estava perto.
5 Yesu anaenamusha ameso Gaye aliga galiyeyi na Lola chise chinene chimujako, kumwene na mubhusha Filipo ati, “Echijaki okugula ebhilo koleleki abhanu bhanu bhabhone okulya”?
5 Jesus olhou em volta de si e viu que uma grande multidão estava chegando perto dele. Então disse a Filipe:
6 (Nawe Yesu ajaikile jinu ku Filipo kumusaka kwokubha omwene aliga amenyele chinu kenda okukola).
6 Ele sabia muito bem o que ia fazer, mas disse isso para ver qual seria a resposta de Filipe.
7 Filipo namusubya ati, “Nolwo ebilyo bye chibhalo silingi magana gabhili bhitakabheile nolwo bili umwi akabhene katoto.”
7 Filipe respondeu assim: — Para cada pessoa poder receber um pouco de pão, nós precisaríamos gastar mais de duzentas moedas de prata .
8 Andrea, oumwi wa bheigisibwa bhae omumula wabho Simon Petro namubwila ati
8 Então um dos discípulos, André, irmão de Simão Pedro, disse:
9 Yesu, “Aliyo omusigaji anu ana emikate etanu na jiswi ebhili, nawe bhinu ni woki mubhanu bhafu kutyo?”
9 — Está aqui um menino que tem cinco pães de cevada e dois peixinhos. Mas o que é isso para tanta gente?
10 Yesu nabhabwila ati, “Mubheyanje abhanu asi” (bwaliga bhulio bhunyasi bwafu kulubhaju ao). Kutyo abhalune bhali uti bhisila bhitanu nibheyanja asi.
10 Jesus disse: Então todos se sentaram. (Havia muita grama naquele lugar.) Estavam ali quase cinco mil homens.
11 Mbe Yesu nagega emikate ejo etanu nasima na bhagabhila abhanu bhaliga bheyanjile. Kutyo kutyo nabhagabhila jiswi lya kutyo aliga mbenda.
11 Em seguida Jesus pegou os pães, deu graças a Deus e os repartiu com todos; e fez o mesmo com os peixes. E todos comeram à vontade.
12 Abhanu bhejile bhakeguta, nabhabwila abheigisibwa bhae ati, “Mubhikofye ebhibhutu bya jinswi, bhinu byasigae koleleki chasiga kubhulao chona chona”.
12 Quando já estavam satisfeitos, ele disse aos discípulos:
13 Mbe nibhakofya na nibhejusha ebibho ekumi na bhilili, ebhibhala bye mikate etanu eja jisairi-ebibhala bhinu byasigae kubhanu bhanu bhalie.
13 Eles ajuntaram os pedaços e encheram doze cestos com o que sobrou dos cinco pães.
14 Mbe abhanu bhejile bhalola echibhalikisho chinu akolele nibhaika ati, “Chimali unu niwe omulagi unu kaja muchalo.”
14 Os que viram esse milagre de Jesus disseram: — De fato, este é o
15 Yesu ejile amenya ati abhenda okumwagwata koleleki bhamukole kubha mukama webwe, atagene nabho, nagenda kuchima omwene enyele.
15 Jesus ficou sabendo que queriam levá-lo à força para o fazerem rei; então voltou sozinho para o monte.
16 Kwejile kwakinga kegolo, abheigisibwa bhae nibhatebhela kumwalo.
16 De tardinha, os discípulos de Jesus desceram até o lago.
17 Nibhalinya mubwato nabhaliga nibhambuka okugenda Kapernaumu. (Echisute chaliga chengie na Yesu aliga achali kubhakingako kubhene).
17 Subiram num barco e começaram a atravessar o lago na direção da cidade de Cafarnaum. Quando já estava escuro, Jesus ainda não tinha vindo se encontrar com eles.
18 Omwanya ogwo omuyaga gwaliga nguyemba, na inyanja nigendelela okusaluma.
18 De repente, um vento forte começou a soprar e a levantar as ondas.
19 Lindi abheigisibwa bhae bhaliga nibhafuga mafugile makumi gabhili na gatanu amwi makumi gasatu, nibhamulola Yesu nalibhata ingulu ya inyanja nafugela ku bwato, nibhobhaya.
19 Os discípulos já tinham remado uns cinco ou seis quilômetros, quando viram Jesus andando em cima da água e chegando perto do barco. E ficaram com muito medo.
20 Nawe nabhabwila ati, “Nanye! Musige okubhayana”.
20 Mas Jesus disse:
21 Lindi bhaliga bhekilisishe okumuyeka okwingisha mubwato, ao nao obwato nibhugobha kuchalo enu bhaliga nibhaja.
21 Então eles o receberam com prazer no barco e logo chegaram ao lugar para onde estavam indo.
22 Olusiku lunu lwalubhiye echise chaliga chimeleguyu kugego ya inyanja nibhalola ati bhutalio bwato bhundi tali bhunu Yesu na bheigisibwa bhae bhaliga bhachali kulinya nawe abheigisibwa bhae bhaliga bhagengele jebwe bhenyele.
22 No dia seguinte a multidão que estava no lado leste do lago viu que ali só havia um barco pequeno. Sabiam que Jesus não tinha embarcado com os discípulos, pois estes haviam saído sozinhos.
23 (Amwi no kubhao amato agandi ago gasokele Tiberia ayei nanu bhaliye emikate unu Lata bhugenyi asimiye).
23 Enquanto isso, outros barcos chegaram da cidade de Tiberíades e encostaram perto do lugar onde a multidão tinha comido pão depois de o Senhor Jesus ter dado graças.
24 Omwanya echise bhejile bhamenya ati kubha atali Yesu nolwo abheigisibwa bhae bhaliga bhalyeyo, abhene abho bhalinyile munda ya mato nibhagenda Kapernaumu nibhamuyenja Yesu.
24 Quando viram que Jesus e os seus discípulos não estavam ali, subiram nos barcos e saíram para Cafarnaum a fim de procurá-lo.
25 Bhejile bhamulola kugego yendeyo ya inyanja nibhamubhusha, “Rabi wejile enu lii?”
25 A multidão encontrou Jesus no lado oeste do lago, e perguntaram a ele: — Mestre, quando foi que o senhor chegou aqui?
26 Yesu nabhasubya, nabhabwila ati, Nichimali, chimali, omuyenja anye, tali kwo kubha mwalole echibhalikisho, nawe kwo kubha mwaliye emikate no kwiguta.
26 Jesus respondeu:
27 Musige okukolela emilimu ebhilyo bhinu ebhinyamuka, nawe muchikolele emilimu ebhilyo bhinu ebhikala nolwo obhuanga bhunu omwana wo munu kabhayana, kubha Nyamuanga Lata amuteyeo omuuli ingulu yaye.”
27 Não trabalhem a fim de conseguir a comida que se estraga, mas a fim de conseguir a comida que dura para a vida eterna. O
28 Mbe nibhamulola ati, “Nichinuki chinu chiile okukola koleleki okujikola emilimu ja Nyamuanga?”
28 — O que é que Deus quer que a gente faça? — perguntaram eles.
29 Yesu nasubya ati, “gunu nigwo omulimu gwa Nyamuanga: Ati mumwikilishe omwene antumile.”
29 — Ele quer que vocês creiam naquele que ele enviou! — respondeu Jesus.
30 Mbe nibhamubwila ati, “Ni chibhalikishoki chinu ouja okukola ati echitula okulola no kwikilisha? Oukola chinuki?
30 Eles disseram: — Que milagre o senhor vai fazer para a gente ver e crer no senhor? O que é que o senhor pode fazer?
31 Bhalata bheswe bhaliye ebhilo ebhala, lwa kutyo jandikilwe, “Abhayaye emikate okusoka mulwile koleleki bhalye.”
31 Os nossos antepassados comeram o maná no deserto, como dizem as Escrituras Sagradas : “Do céu ele deu pão para eles comerem.”
32 Mbe Yesunabhasubya ati, “Nichimali, chimali, atali Musa oyoabhayeye omukate okusoka mulwile, nawe Lata wani niwe kabhayana omukate gwe chimali okusoka mulwile.
32 Jesus disse:
33 Kwokubha omukate gwa Nyamuanga ni guliya okwika okusoka mulwile no kuyana obhuanga echalo.
33 Porque o pão que Deus dá é aquele que desce do céu e dá vida ao mundo.
34 Mbe nibhamubya ati, “Lata bhugenyi chiyane omukate gunu omwanya gwona.”
34 — Queremos que o senhor nos dê sempre desse pão! — pediram eles.
35 Yesu nabhabwila ati, “Anye nanye omukate gwo bhuanga, unu kanyijako kwanye atalilumwa mweko no mwene unu kanyikilisha atalitwa bhulilo kata.”
35 Jesus respondeu:
36 Nawe nabhabwila ati, mwandola, na muchali kunyikilisha.
36 Mas eu já disse que vocês não creem em mim, embora estejam me vendo.
37 Bhona bhanu Lata kanana bhalija kwanye, wona wona unu kaja kwanye nitalimwesa anja katyali.
37 Todos aqueles que o Pai me dá virão a mim; e de modo nenhum jogarei fora aqueles que vierem a mim.
38 Kwo kubha nisokele mulwile, tali kwo kukola kwenda kwani, nawe okwenda kwaye unu antumile.
38 Pois eu desci do céu para fazer a vontade daquele que me enviou e não para fazer a minha própria vontade.
39 Na ganu nigo okwenda kweye unu antumile ati, nisige okumubhusha nolwo umwi ku bhaliya ananile, nawe enebhasulula ku lusiku lwa kubhutelo.
39 E a vontade de quem me enviou é esta: que nenhum daqueles que o Pai me deu se perca, mas que eu ressuscite todos no último dia.
40 Kwo kubha kunu nikokwenda kwa Lata wani ati, wona wona unu kamulola Omwana no kunyikilisha abhone obhuanga bwa kajanende; nanye ndimusulula ku lusiku lwo bhutelo.
40 Pois a vontade do meu Pai é que todos os que veem o Filho e creem nele tenham a vida eterna; e no último dia eu os ressuscitarei.
41 Mbe Abhayaudi nibhetong'anila kwo kubha aikile, “Anye ni mukate ogwo gwekile okusoka mulwile.”
41 Eles começaram a criticar Jesus porque ele tinha dito: “Eu sou o pão que desceu do céu.”
42 Nibhaika ati, “Unu atali Yesu omwana wa Yusufu, unu esemwene wae na nyilamwene wae chimumenyele? Yabha kutiki woli kaika, 'Nasokele mulwile'?”
42 E diziam: — Este não é Jesus, filho de José? Por acaso nós não conhecemos o pai e a mãe dele? Como é que agora ele diz que desceu do céu?
43 Yesu nasubya, nabhabwila ati, “musige kwitong'anila emwe abhene.
43 Jesus respondeu:
44 Atali unu kaja kwanye akalema okukululwa na Lata wani unu antumile nanye ndimusulula ku lusiku lwo bhutelo.
44 Só poderão vir a mim aqueles que forem trazidos pelo Pai, que me enviou, e eu os ressuscitarei no último dia.
45 Kwo kubha jandikilwe mu bhalagi, 'Bhaliigisibwa na Nyamuanga.' Bhuli unu kongwa no kwiigila okusoka ku Lata kaja kwanye.
45 Nos
46 Tali ati alio omunu oyo amulolele Lata, atali unu asokele ku Nyamuanga-amulolele Lata.
46 Isso não quer dizer que alguém já tenha visto o Pai, a não ser aquele que vem de Deus; ele já viu o Pai.
47 Nichimali, chimali, unu kekilisha ali no bhuanga bwa kajanende.
47 — Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem crê tem a vida eterna.
48 Anye nili mukate gwo bhuanga.
48 Eu sou o pão da vida.
49 Bhesomwana bhemwe bhaliye ebhilyo ibhala, na nibhafwa.
49 Os antepassados de vocês comeram o maná no deserto, mas morreram.
50 Bhinu nibyo ebhilyo bhinu dbhisoka mulwile' koleleki omunu alyeko kulubhala lwae koleleki atafwa.
50 Aqui está o pão que desce do céu; e quem comer desse pão nunca morrerá.
51 Anye ni bhilyo bhinu ebhiyanja bhisokele okusoka mulwile. Alabha omunu wona wona akalya kulubhala bye bhilyo bhinu, alibha muanga kajanende. Ebhilyo bhinu ndigabha ni mubhili gwani kulwo bhuanga bwa isi.”
51 Eu sou o pão vivo que desceu do céu. Se alguém comer desse pão, viverá para sempre. E o pão que eu darei para que o mundo tenha vida é a minha carne.
52 Abhayauda nibhabhiililwa abhene kwa bhene na nibhamba okubhambashanya nbhaika ati, “Omunu unu katulaatiki okuchiana omubhili gwae chigulye?”
52 Aí eles começaram a discutir entre si. E perguntavam: — Como é que este homem pode dar a sua própria carne para a gente comer?
53 Mbe Yesu nabhabwila ati, “Nichimali, chimali, mukalema okugulya omubhili gwo Mwana wo Munu no kunywa amanyinga gae, mutakubha no bhuanga muda yemwe.
53 Então Jesus disse:
54 Wona wona unu kalya omubhili gwani no kunywa amanyinga gani anabho ubhuanga bwa kajanende, anye enimusulula kulusiku lwo bhutelo.
54 Quem come a minha carne e bebe o meu sangue tem a vida eterna, e eu o ressuscitarei no último dia.
55 Kwo kubha omubhili gwani no bhilyo bye chimali, na manyinga gani nicho echo kunywa check chimali.
55 Pois a minha carne é a comida verdadeira, e o meu sangue é a bebida verdadeira.
56 Unu kalya omubhili gwani no kunywa amanyinga gani kekala mwanye, nanye mu mwene.
56 Quem come a minha carne e bebe o meu sangue vive em mim, e eu vivo nele.
57 Alabha Lata omwene ni wo bhuanga antumile, na kutyo kekala kwo kubha Lata, na unu ona kalama kwo bhutulo bwani.
57 O Pai, que tem a vida, foi quem me enviou, e por causa dele eu tenho a vida. Assim, também, quem se alimenta de mim terá vida por minha causa.
58 Gunu nigwo omukate gunungwasokele mulwile, atali lwa bhalata kutyo bhaliye nibhafwa. Unu kagulyaomukate gunu kalama kajanende.
58 Este é o pão que desceu do céu. Não é como o pão que os antepassados de vocês comeram e mesmo assim morreram. Quem come deste pão viverá para sempre.
59 Yesu aikile emisango jinu munda ya likofwanya bhunu aliga neigisha eyo Kapernaumu.
59 Jesus disse isso quando estava ensinando na sinagoga de Cafarnaum.
60 Now abhafu bha bheigisibwa bhae bhejile bhongwa ganu, nibhaika ati, “Linu niigisho ekomeye niga kalitula okulilamila?”
60 Muitos seguidores de Jesus ouviram isso e reclamaram: — O que ele ensina é muito difícil! Quem pode aceitar esses ensinamentos?
61 Yesu kwo kubha amenyele atiebheigisibwa bhae bhaliga mbetong'anila emisango jinu, nabhabwila ati mbe omisango gunu nigwo ogubhekujusha?
61 Não disseram nada a Jesus, mas ele sabia que eles estavam resmungando contra ele. Por isso perguntou:
62 Mbe jilibha kutiki alibha mwamulola omwana wo munu neka okusoka anu aliga okwamba?
62 E o que aconteceria se vocês vissem o
63 Ni mwoyo nigwo ogutamo obhuanga. Omubhili gutakusakila chinu chona chona. Emisango jinu naika kwemwe ni mwoyo na no bhuanga.
63 O Espírito de Deus é quem dá a vida, mas o ser humano não pode fazer isso. As palavras que eu lhes disse são espírito e vida,
64 Mbe nawe bhachalio abhunu agati yemwe bhanu bhatakwilisha.” kwo kubha Yesu amenyele kusokelela okwamba unu atakutula okwikilisha no mwene unu alija okumulomela inuku.
64 mas mesmo assim alguns de vocês não creem. Jesus disse isso porque já sabia desde o começo quem eram os que não iam crer nele e sabia também quem ia traí-lo.
65 Nabhabwila ati, ni kwokubha linu nabhabwiliye ati atalio omunu unu katula okuja kwanye tali ayanibwe na Lata.”
65 Jesus continuou:
66 Abha ya jinu abheigisibwa bhae bhafu bhasubhile inyuma nibhalema okulibhatila nage lindi.
66 Por causa disso muitos seguidores de Jesus o abandonaram e não o acompanhavam mais.
67 Yesu nabhabwila bhaliya ekumina bhabhili, “Mbe nemwe omwenda okugenda?”
67 Então ele perguntou aos doze discípulos:
68 Simoni Petro namusubya ati, “Lata bhugenyi chije kuga kubha awe uli ne misango Jo bhuanga bwa kajanende,
68 Simão Pedro respondeu: — Quem é que nós vamos seguir? O senhor tem as palavras que dão vida eterna!
69 Na chekilisha no kumenya kubha awe nimwelu wa Nyamuanga.”
69 E nós cremos e sabemos que o senhor é o Santo que Deus enviou.
70 Yesu nabhabwila ati, “Mbe anye nitabhasolele emwe, no umwi wemwe ni shetani?
70 Jesus disse:
71 Woli aliga naika ku Yuda, omwana wa Simoni Iskariote, kwo kubha aliga niwe unu umwi wa bhaliya ekumina na bhabhili, unu niwe kamulomela inuku Yesu.
71 Ele estava falando de Judas, filho de Simão Iscariotes. Pois Judas, embora fosse um dos doze discípulos, ia trair Jesus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.