Mateus 19

Diosbuj Shimi - Mushuj Testamento (QXL) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Shina Jesús parlush tukuchishka k'ipaga Galileamunda llujshisha Jordán yaku ch'imbapurabi tiyuj Judea llaktagunamu chayuki,
1 Depois de dizer isso, Jesus saiu da Galileia e foi para a região da Judeia que fica no lado leste do rio Jordão.
2 taugalladiguna katigaguna. Chibimi ungushkagunada alliyachiga.
2 Uma grande multidão o seguiu, e ali ele curou os doentes.
3 Shuj fariseoguna Jesusmu kuchuyasha imallabi pandarikish juchachingaj, “¿Imallamundash kusaga warmimunda ch'ikunyanallachu gan?” nisha tapugaguna.
3 Alguns fariseus chegaram perto dele e, querendo conseguir alguma prova contra ele, perguntaram: — Será que pela nossa
4 Jesús parlarishaga, “¿Nachu Diosbuj Shimibi kaida liyushkanguichi? Kallarimunda tukigunada ruruj Diosga, ‘K'aridash warmidashmi ruruga.’
4 Jesus respondeu:
5 Shinaidi kaidash niga, ‘Chimundami k'ariga taitada mamada sakinga paibuj warmin kazarasha tandanukungaj. Shinami ishkindijmunda shuj shinalla tukunga.’
5 E Deus disse: “Por isso o homem deixa o seu pai e a sua mãe para se unir com a sua mulher, e os dois se tornam uma só pessoa.”
6 Shinushaga ña mana ishkindijchu gan. Ashtangarin shuj aichallami gan. Shinashkamundaga Dios tandachishkadaga pish ama ch'ikunyachichun,” niga.
6 Assim já não são duas pessoas, mas uma só. Portanto, que ninguém separe o que Deus uniu.
7 Shina niki fariseoguna tapugaguna, “¿Imasha shinadijka maijin kusa warmida kachangajka partirishkada rikuchingaj firmashka p'angada paimu kuchun Moisesga manduga?”
7 Os fariseus perguntaram: — Nesse caso, por que é que Moisés permitiu ao homem mandar a sua esposa embora se der a ela um documento de divórcio?
8 Shina niki Jesús niga, “Kanguna uyiti na uyujkunashkallamundadimi Moisesga warmimunda ch'ikunyachun sakiga. Ashtanbish kallarimunga Diosga na shinada munugachu.
8 Jesus respondeu:
9 Shinushami Ñukaga nini, maijin kusaga warmi nash wainayaki partirisha, shuj warmin kazarajka wainayanmi.”
9 Portanto, eu afirmo a vocês o seguinte: o homem que mandar a sua esposa embora, a não ser em caso de adultério, se tornará adúltero se casar com outra mulher.
10 Chimunda Jesusbuj yachagujkunaga, “Kusan warmin shina kausanakiga na kazarashkami alli ganmu,” nigaguna.
10 Os discípulos de Jesus disseram: — Se é esta a situação entre o homem e a sua esposa, então é melhor não casar.
11 Jesús niga, “Na tukiguna kai parlushkadaga <Allimigun> ni pudingunachu. Ashtanbish maijingunamu Dios chi yuyida kushkagunallami pudinguna.
11 Jesus respondeu:
12 Shujkunaga lulun illuj wacharishkamundami na kazaran, kaishujkunadaga genteguna kapashkamunda. Maijingunaga Diosbujllada rurush nisha paigunaidimi <Na kazarasha> ninguna. Maijin kaida <Allimigun> nisha japi pudijka japichunlla.”
12 Pois há razões diferentes que tornam alguns homens incapazes para o casamento: uns, porque nasceram assim; outros, porque foram castrados; e outros ainda não casam por causa do
13 Maragunaj jawabi makida churusha Diosta mañachun Jesusbujmu pushamuki, Paibuj yachagujkunaga pushush rijkunada takush nigaguna.
13 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças para Jesus pôr as mãos sobre elas e orar, mas os discípulos repreenderam as pessoas que fizeram isso.
14 Chimunda Jesusga niga, “Maraguna Ñukajmu shamuchun sakichi, ama jarkichichu. Ashtanbish Diosbuj mandanaga kai maraguna laya gajkunajmigun.”
14 Aí ele disse:
15 Maragunaj jawabi makida churusha mañushaga chi pushtumunda rigallami.
15 Então Jesus pôs as mãos sobre elas e foi embora.
16 Chi k'ipa Jesusbujmu shuj musu kuchuyashaga, “Yachachij, na tukurij kausida japingajka ¿ima allidadi rurana gani?” nisha tapuki,
16 Certa vez um homem chegou perto de Jesus e perguntou: — Mestre, o que devo fazer de bom para conseguir a vida eterna?
17 Jesusga, “¿Imashadi alli ruranagunamunda Ñukada tapungui? Alliga Diosllami tiyun. Ashtanbish kan na tukurij kausida japish nishaga Diosbuj mandushkagunada kazi,” niga.
17 Jesus respondeu:
18 Chi musuga, “¿Maijingunada?” niki,
18 — Que mandamentos? — perguntou ele. Jesus respondeu:
19 Kambuj taita mamadash k'uyusha allida rurungui; shinaidi shujkunadash kikinda layaidi k'uyungui.”
19 respeite o seu pai e a sua mãe e ame os outros como você ama a você mesmo.”
20 Chi musu niga, “Tuki chi nishkadaga p'aktachishkanimi. ¿Imadadi ashtan p'aktachina gani?”
20 — Eu tenho obedecido a todos esses mandamentos! — respondeu o moço. — O que mais me falta fazer?
21 Shina niki Jesús niga, “Kan allidadi ruruj gangu munushaga ri, kan charishkada k'atusha imash na charijkunamu kungui. Shinami jawa pachabi tukimunda yalli alli charinagunada charingui. Chida ruramushaga Ñukada katimi.”
21 Jesus respondeu:
22 Chi musuga Jesús shina nijta uyushaga milgalladi charij gashkamundaga llakirisha rigallami.
22 Quando o moço ouviu isso, foi embora triste, pois era muito rico.
23 Chimunda Jesús Paibuj yachagujkunamu niga, “Kabishkadadimi nini: shuj charij Diosbuj mandanamu waigunaga jinchimi gan.
23 Jesus então disse aos discípulos:
24 Kutinbish ninimi, jatun camello akuja ut'kuda waigunash, charijkuna Diosbuj mandanamu waigunadash yalli jawallami gan.”
24 E digo ainda que é mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
25 Yachagujkuna kaida uyushagarin ashtanlladi mancharisha, “Shina gakiga ¿pishi kishpiri pudinga?” niguki,
25 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram muito admirados e perguntavam: — Então, quem é que pode se salvar?
26 Jesús paigunada rikuriasha, “Kaiga gentegunamunga na ruri pudibujmi, ashtanbish Taita Diosmunga ima na ruri pudinaga illunmi,” niga.
26 Jesus olhou para eles e respondeu:
27 Shina niki Pedroga, “¡Riki, ñukuchiga tuki ima charishkagunada sakishkanchindi Kanda katingaj! ¿Shinushaga imadadi japishun?” niga.
27 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos tudo e seguimos o senhor. O que é que nós vamos ganhar?
28 Shina niki Jesusga, “Kabishkadadimi nini, ima ura tukida mushujyachina p'unlla chayukimi, Aichayuj tukushka Churi k'uilladi p'alanigujti mandanabi tiyariki kangunashmi Ñukada katishkamundaga chunga ishki mandana tiyarinagunabi Israelbuj chunga ishki tribugunada mandungu tiyaringuichi,” niga.
28 Jesus respondeu:
29 “Shinushaga mashnalla Ñukamunda wasida, wauki panigunada, turi ñañagunada, taitada, mamada, maragunada, achpagunamada sakijkunaga patsuj (100) kutin ashtan yallidami japingaguna. Shinaidi na tukurij kausidash japingagunami.
29 E todos os que, por minha causa, deixarem casas, irmãos, irmãs, pai, mãe, filhos ou terras receberão cem vezes mais e também a vida eterna.
30 Ashtanbish taugaguna kunun ñaubusha gajkunaga k'ipabimi ganga. Shinaidi taugaguna k'ipa gajkunaga ñaubungagunami.”
30 Muitos que agora são os primeiros serão os últimos, e muitos que agora são os últimos serão os primeiros.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.