1 Coríntios 10
Teyta Diospa Mushoq Testamentun (QWHNT) vs AAI
1 Cuyashqa wauqicuna y panicuna, paqtaraq qonqaquicuyanquiman yo une tiempu awiluntsicunata eucayämuptin Diosnintsic pucutewan arwätsir pushamonqanta, y Puca Lamarta pasatsimur yanapanqanta.
1 Taitu, ata a’agir Moses nawiyih hititit ana veya abisa isah mamatar i kwananot. Ata a’agir etei rofom re tafafarih nawiyih Red Sea yan owasasin hirabon rewan rounane hiyen.
2 Tseno pucutepa y lamarpa pasamurmi, bautisacoq cuenta llapan awilituntsiccuna Moiseswan juc shonqunolla ticrariyarqan.
2 Rofom wanawanan naatu riy wanawanan hirarabon ana veya, etei bapataito hibai Moses ana bai’ufununayah himatar.
3 Tsenollam llapancunata quiquin Diosnintsic micunancuna qararqan.
3 Naatu Ayubih ana bay itinin ta’imon marane hire’er etei hibow hi’aa.
4 Jina yacutapis milagruta rurecuryanmi qaqacunapita pashtatsimorqan tse yacuta biajincunacho upuyänanpaq. Tse yacu pashtaq qaqaqa carqan Jesucristu cuentam.
4 Na’atube ayubit ana harew itinin ta’imon marane re’er etei hitom, naatu ayubit ana To’one harew tit hitomatom nawiyih bairi hin, nati to i Keriso taiyuwin.
5 Peru tseno quecaptinpis, atscaqmi awilituntsiccuna Diosnintsicta mana cäsur piñätsiyarqan. Tsemi wanuyarqan tse ewecayanqan tsunyaq pampacunacho.
5 Baise God ata a’agir moumurih na’in isah men iyasisir, imih himorob arar yan hai rarik awan karatan.
6 Tsecuna pasaconqanwanmi noqantsictapis Diosnintsic cäyitsimantsic pecunapa mana alli rurenincunata mana ruranapaq.
6 Naatu sawar iti himamatar i bai’obaiyen na’atube it isat, ebimatnuwit saise men kakafin sinafumih nakura’ara’ahit hisisinafube tanasinafumih.
7 Tsemi ama pecunanoqa imajincunata adorayanquitsu. Porqui tseno rurayanqanmi Diospa palabrancho queno escribirëcan: “Tse nunacunam micucur machacur qallaquicuyarqan. Tsenollam dansacur gosacur cacuyarqan” nir.
7 Wagabur ata a’agir sawar iu’inuwih hikwakwafirih na’atube tanasinafumih. Buk Atamaninamaim iti na’atube eo “Sabuw himare hiyuw hi’aa hibiyasisir, hai yasisir botabir hitom hikoko’aw himisir hiwa’an kwanekwan.
8 Jina ama pecunano jucwan jucwan pununacur cacuyëtsu. Tseno jucwan jucwan pununacoq nunacunatam Diosnintsic castiguecorqan. Tsemi juc junaqlla wanuyarqan ishque chunca quima waranqa (23,000), tseno portacoq nunacuna.
8 Imih uwatanah afa hibiwa’an kwanekwanabe men taniwa’an kwanekwan, anayabin nati na’atube hisisinaf, veya ta’imon wanawanan sabuw etei 23,000 ah uy hire himorob.
9 Nï ama Teyta Jesucristuta piñatsiyëtsu, une tiempu waquin awiluntsiccuna Diosnintsicta piñatsiyashqannoqa. Tseno portacuyaptinmi, Diosnintsic biborawan canitsirnin wanutserqan.
9 Ata Regah men routobonamaim tanayai, uwatanah afa na’atube hisinaf Regah hirurutubun etei tuwamorob yubih himorob.
10 Ni Diospa contran imatapis parlayëtsu, une tiempu awiluntsiccuna Diospa contran parlayashqanno. Tseno contran parlaq nunacunatam Diosnintsic wanutserqan ushacätsicoq anjelninwan.
10 Men tanagam kwanekwan, anayabin afa na’atube hisisinaf gurugurusen ana tounamatar na etei rouw himorob.
11 Tsecuna pasarqan une tiempu mana alli portacoq awiluntsiccunapa mana alli portaquininta musyarir, mana tseno portacunantsicpaqmi, y tsecunam escribirëcan Diosnintsicpa palabrancho canan tiempu nunacuna Diosnintsicta cäsucurna cawacunantsicpaq.
11 Sawar iti himamatar etei i bai’obaiyen na’atube it isat, naatu baimatnuwit isan bukamaim hikirum. Anayabin veya iti boun tama’ama i tana mar yomanin tatit.
12 Tseno quecaptin paqtam “Noqaqa manam jutsallacushaqtsu” nicayanquiman. Tseno nicar paqtam quiquiquicuna ishquiriyanquiman.
12 Imih o yait kunotanot i kubatabatkikin, inakaif gewas men inare’emih.
13 Llapantsicpaqpis imallapis siemprim jutsaman ishquitsicoq canqa. Peru Teyta Diosnintsicman marcäcushqaqa musyanmi meyaqlla awantanantsicpaq caqta. Tsemi tentasion chacaramuptinpis, yanapecamäshun imanopapis mana ishquinantsicpaq.
13 Routobon mar etei o kubaib na’atube, nati routobon ta’imon sabuw etei tebaib. Baise God ana omatanen mar etei ekakaif. Imih boro men nihamiy routobon gagamin inab a fair nanatabir a niyaweyaw inare’emih. Baise routobon inabaib ana veya i boro fair nit inabatkikin naatu ef nabotawiy inahaiw inatit.
14 Tsemi, cuyashqa wauqicuna y panicuna, nunacuna imatapis Diostano adorayanqan caqcunata ama adorayëtsu.
14 Isan imih au ofonah, wagabur hai bowabow etei kwanihamiyen.
15 Cäyicoq nunacunatam quecunata nicayaq. Tsepenqa que niyanqaq alli canqanta o mana alli canqantapis shumaq tantiyayë.
15 Ayu iti tur i kwa not wairafi isa ao, saise au tur naniyan kwanab abisa ao kwana’itin.
16 Masqui yarpäcurcuyë: Diosnintsicta “Grasias” nicurir, Santa Senacho binuta uponqantsicmi Teyta Jesucristupa yawarninrecur jucnollata ticraratsimantsic, y tantata paquirir miconqantsicnam jina Teyta Jesucristupa cuerpunrecur jucnollata ruraramantsic.
16 Merarayow ana kerowas imaim God ana merar tayiy tatomatom ana veya, Keriso ana rara etei tafafaram. Naatu rafiy taimasib ta’ani’aan ana veya it etei’imak Keriso biyan tafafaram.
17 Atscaqmi tse juc tantallapita micuntsic. Tseno quecarpis, llapantsicmi Jesucristuwan jucnolla ticrarintsic.
17 Anayabin rafiy fafar i ta’imon, it moumurit na’in, baise biyat i ta’imon, imih rafiy ta’imon tafafaram.
18 Masqui israel nunacuna rurayanqanwan cäyiratsiyashqequi: Pecunam Diosnintsicta qarayanqan animalcunata pishtarir tse altarcho cancarir micuyan. Tsenopam Diosnintsicta jucnolla adorayan.
18 Israel sabuw hai sinaf i kwananot. Sheep tebow terouw gem tafanamaim tisibor finimih turih tefaram ta’aau i God bairi nati’imaim tibita’imon maiye.
19 Tseno niriyapteq capas pensacurcuyanqui: “Tsepenqa imajincunata qarayanqan etsacunaqa waquin etsacunapitapis benditachi y imajincunaqa poderyoqchi” nir. ¡Manam tsenotsu!
19 Men kwananot ayu nati wagabur naatu sibor nati wagabur isah kwasisibor i abibasit kwanarouw.
20 Antis Diosta mana cäsucoqcunaqa tse etsata supëcunapaq qaraq cuentam rurayashqa y manam Diospaqtsu. Y manam qamcunaqa supëwan ni imata musyeta munayänequitsu.
20 En! Baise, abisa au’uwi ana’an i iti na’atube. Eteni Sabuw hai sibor i wagabur isah tisisibor, men God isan. Imih ayu men akok kwa wagabur bairi kwanikofan.
21 Masqui yarpäcurcuyë, ¿Allitsuraq canman supëpa selebrasionnincho carir, Diospa Santa Senancho tantallantin binuta micurëcanqantsic?
21 Kwa men karam boro Regah ana kerowasamaim kwanatom, naatu iban maiye wagabur hai kerowasimaim kwanatom. Naatu men karam Regah ana gem kakafiyinamaim kwanaa, naatu wagabur ana gem tafanamaim kwanaa maiye.
22 Tseno rurarnin, ¿manatsuraq Teytata abusaq cuenta quecashwan! ¿Acasu noqantsicqa pepita mas puedeqcu cantsic!
22 Men tanasinaf Regah ana yaso’ar tanakura’ahimih. Kwanotanot it Regah ana fair tanatabir? En!
23 Librim cantsic imatapis ruracunantsicpaq, peru manam “Librim cä” nir, imatapis llutata ruracushwantsu. Paqtam imapis rurenintsic waquinpaq allitsu quecanman.
23 Sawar etei i sinaf isan hibasit, baise sawar etei boro men ta ana gewasin nitimih. Naatu sawar etei i sinaf isan hibasit, baise sawar etei boro men hinibaisimih.
24 Tsemi waquincunapaqpis yarpacachäshun, y ama quiquintsicpa biennintsicllaqa imatapis ashishuntsu.
24 Men yait ta akisin ana gewasin nanuwetamih, baise taituwan hai gewasin nanuwet.
25 Etsata rantirninpis, ranticoqta mana tapupashpa llapanta micuyanqui. Ama consensiequicunacho “¿Alli etsatatsuraq que micurï?” nir, quecayanquitsu.
25 Ahar efanamaim masanuw kwanatotobon kwana’aamo, men anot hinamour kwanibatebatemih.
26 Porqui “Que patsapis y imapis que patsacho caqcunaqa, Diosnintsic camashqanllam.”
26 Anayabin Buk Atamaninamaim iti na’atube eo, “Me yan sawar tutufin etei tema’am i Regah nowan.”
27 Sitsun Diosnintsicman mana creyicoq nunacuna combidayäshunqui, munarnenqa ewayanqui; peru ewarnin, imatapis sirwiyäshonqequicunata mana tapupashpa tranquilu micuyanqui.
27 Orot baitumatum atin nifefeyani airi bay aamih kwanamare abisa namaim nayayare ina’aan, men anot hinamour inibatebatemih.
28 Peru sitsun pillapis “Que etsaqa imajincunata qarayashqanmi” nir, willecuyäshunqui, ama micuyanquitsu; paqtam micoqta riquecushurniqui, “Pepis imajincunata respetarmi jutsalliquican” nir, pensarinman.
28 Baise orot ta tainimaim na’afare nao, “Iti bay i wagabur isah hisibor.” Nati bay men ina’aan, orot eo’otani i inakakafiy anayabin masanuw ina’ani’aan boro inasinaf kakaf.
29 Änirpis manam qamcunatsu pensayanqui tse etsata micurir jutsallacuriyanqequita; sinoqa jucmi pensecan.
29 Nati i men o kakafin kusisinafumih, baise orot nati eo’otani na’iti boro o kakafin sinaf narouw nao. Aisim boro ayu au roufamen abaib sabuw afa hai notamaim ayu hinafufunu?
30 Llapan miquitapis Diosmi camashqa peta agradesicur libri micucunäpaq. Tseno quecaptin, ¿imanirtaq pipis penqapäyämanman?” nishpa.
30 “Ayu au bay isan God aifefeyan igegewasin abai ani’aan, aisim sabuw boro au bay abigegewasin isan kakafin hinarouw hinao?”
31 Tsemi alcabu cashun imata micurpis, upurpis y rurarpis Dios cushicunanpaq caqta yarpacachar rurashun.
31 Imih abisa ku’ani’aan o kutomatom o kusisinaf etei God wabin bora’ara’ahin isan inasinaf.
32 Cuidadu jutsaman ishquicatsiyanquiman israel nunacunata, mana israel nunacunata y Teyta Jesucristuman creyicoq mayiquicunata.
32 Jew sabuw, Greek sabuw, na’atube ekaleisia sabuw wanawanahimaim men yait ta iniwa’an yababan nab nare’emih.
33 Tsemi noqaqa imatapis alli tantiyecuryan rurä, y manam rurätsu quiquïta combienimanqan caqcunallataqa. Tseno rurarmi, llapancuna salbaquiculläyänanta munä.
33 Ayu i mar etei asisinaftobon sabuw afa aniyasisirih, saise anibaisih yawas hinab, men ayu taiyuwu aniyasisiru.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.