Romanos 9
Tata Diospa Mushuk Rimanan (QVSNT) vs ARA
1 Judiyumasinikuna, ñuka Jesukristuta kreyik kashpayni kuskata mana llullakushpa suk imata willaykichi. Shunkuynipi Tata Diospa Espiritun willawan mana llullakushpa rimanaynita.
1 Digo a verdade em Cristo, não minto, testemunhando comigo, no Espírito Santo, a minha própria consciência:
2 Sukaman llakiptini shunkuyni nanan kankuna Jesukristuta mana kreyinayaptikichi.
2 tenho grande tristeza e incessante dor no coração;
3 Munayman Tata Dios ñukata Jesukristumanta ashuchiwashpa kastigawananpa ama kankunata kastigashunaykichipa.
3 porque eu mesmo desejaria ser anátema, separado de Cristo, por amor de meus irmãos, meus compatriotas, segundo a carne.
4 Judiyumasinikuna, ñukanchikuna awilunchikuna Israelpa mirakninkunami kanchisapa. Tata Dioska akllawarkanchisapa wambrankuna kananchikunapa. Tata Dios llipyak puyupi awilunchikunata yachachiksapa. Paykunawan paktuta rurarkan. Moisespa kamachikunankunata kurkansapa. Yachachirkansapa payta kuyashpa kawsanankunapa. Willarkansapa salvakukninkunata kachamunanta.
4 São israelitas. Pertence-lhes a adoção e também a glória, as alianças, a legislação, o culto e as promessas;
5 Ñukanchikuna Abrahampa Isakpa Jakobopa mirakninkuna kanchisapa. Paykunapa mirakninkunamanta Tata Diospa kachamushka wambran Jesukristu nasirkan. Payka Dios kashpa tukuy layapi kamachikun. Chayrayku mana tukuyniyukta akuychi alabaypachi.
5 deles são os patriarcas, e também deles descende o Cristo, segundo a carne, o qual é sobre todos, Deus bendito para todo o sempre. Amém!
6 Judiyumasinchikuna awilunchikuna Israelpa mirakninkuna kashpankunapish mana tukuychu Tata Diospa wambrankuna. Chayrayku Tata Dios mana yanapansapachu. Tata Dioska rimashkanta tukuy kreyik runakunapa ruran.
6 E não pensemos que a palavra de Deus haja falhado, porque nem todos os de Israel são, de fato, israelitas;
7 Mana tukuy awilunchikuna Abrahampa mirakninkunachu Tata Diospa wambrankuna. Ñawpa tiempu Tata Dioska Abrahamtaka willarkan: “Wambrayki Isakpa mirakninkunallata yanapashasapa.”
7 nem por serem descendentes de Abraão são todos seus filhos; mas: Em Isaque será chamada a tua descendência.
8 Chayta rimashpa Tata Dios yachachiwanchisapa judiyumasinchikuna Abrahampa mirakninkuna kashpankunapish mana tukuychu Tata Diospa wambrankuna. Tata Dios tukuy rimashkanta rurananta kreyik runakunallata akllarkansapa wambrankuna kanankunapa.
8 Isto é, estes filhos de Deus não são propriamente os da carne, mas devem ser considerados como descendência os filhos da promessa.
9 Tata Dios Abrahamta willarkan: “Suk tiempukaman shamuptini warmiki Sara wawayanka.” Abrahamka kreyirkan Tata Dios chay willashkanta rurananta.
9 Porque a palavra da promessa é esta: Por esse tempo, virei, e Sara terá um filho.
10 Chaymanta ñawpa awilunchikuna Isakpa warmin Rebeka mellisu wambrakunata wawayarkan.
10 E não ela somente, mas também Rebeca, ao conceber de um só, Isaque, nosso pai.
11 — ausente —
11 E ainda não eram os gêmeos nascidos, nem tinham praticado o bem ou o mal (para que o propósito de Deus, quanto à eleição, prevalecesse, não por obras, mas por aquele que chama),
12 — ausente —
12 já fora dito a ela: O mais velho será servo do mais moço.
13 — ausente —
13 Como está escrito: Amei Jacó, porém me aborreci de Esaú.
14 Tata Dios munashkan runakunallata yanapaptin ¿rimanchimansapachu Tata Dios mana alli rurak kananta? Ama chashnaka rimaypachichu.
14 Que diremos, pois? Há injustiça da parte de Deus? De modo nenhum!
15 Ñawpa tiempu Tata Dioska Moisesta willarkan: “Pitapish kaptin munashpayni yanapasha. Pitapish kaptin munashpayni llakichisha.”
15 Pois ele diz a Moisés: Terei misericórdia de quem me aprouver ter misericórdia e compadecer-me-ei de quem me aprouver ter compaixão.
16 Chayta rimaptin yachanchisapa mana munashkanchikunaraykuchu nima rurashkanchikunaraykuchu Tata Dioska llakichiwashpanchikuna yanapawananchikunata.
16 Assim, pois, não depende de quem quer ou de quem corre, mas de usar Deus a sua misericórdia.
17 Chaymanta ñawpa killkadunpi Tata Dios Egipto llaktapa kamachikuk Faraonta willarkan: “Ñukami churashkayki kamachikuk kanaykipa yachanaykipa ñuka tukuy laya atipak kanaynita. Munani tukuy allpapi kawsakkuna riksiwanankunapa.”
17 Porque a Escritura diz a Faraó: Para isto mesmo te levantei, para mostrar em ti o meu poder e para que o meu nome seja anunciado por toda a terra.
18 Chashna Tata Dios rimaptin yachanchisapa kikin munashpa suk runakunata llakichishpa yanapanankunata. Kikin munashpa sinchi shunkuyuk runakunata sakinsapa ashwan sinchi shunkuyuk tukunankunapa.
18 Logo, tem ele misericórdia de quem quer e também endurece a quem lhe apraz.
19 Ichara rimankichiman: “Mana ni pi atipanmanchu Tata Diosta michayta kikinpa munananta rurananpa. Chashna kaptin ¿imapatí Tata Dios runakunata kastigankasapa?”
19 Tu, porém, me dirás: De que se queixa ele ainda? Pois quem jamais resistiu à sua vontade?
20 Chashna rimashpaykichika mana allitachu rimaykankichi. Ama Tata Diosta washanchashpa yuyaychichu mana alli rurak kananta. Metomanta ruradu olla rurak runata mana willanmanchu: “¿Imapatí mana allita rurawashkanki?”
20 Quem és tu, ó homem, para discutires com Deus?! Porventura, pode o objeto perguntar a quem o fez: Por que me fizeste assim?
21 Chay ollata rurak runaka munashkan layallata ruran. Metomanta suk ollakunata ruran fiestakunallapa. Chay metollamanta ollakunata ruran tukuy diya trabajachinankunapa.
21 Ou não tem o oleiro direito sobre a massa, para do mesmo barro fazer um vaso para honra e outro, para desonra?
22 Tata Diospish munashkan layata ruran. Uchasapa runakunata kastiganan tiyan kawachikunanpa tukuy laya atipak kananta. Chashna kaptinpish mana piñakushpara manara chay kulluchinanpa runakunata kastigashkasaparachu. Chaymanta ashwan mana allita rurashpa kawsaptinkuna kastiganankuna tiyan.
22 Que diremos, pois, se Deus, querendo mostrar a sua ira e dar a conhecer o seu poder, suportou com muita longanimidade os vasos de ira, preparados para a perdição,
23 Chaymanta Tata Dios ñukanchikunata kuyawashpanchikuna perdonawashkanchisapa sieluman rinanchikunapa paywan tantalla kawsak. Ñawpamantapacha willawashkanchisapa paywan tantalla kushikunanchikunapa.
23 a fim de que também desse a conhecer as riquezas da sua glória em vasos de misericórdia, que para glória preparou de antemão,
24 Judiyu runakuna mana judiyu runakuna kaptinchikunapish Tata Dios akllawashkanchisapa paypa wambrankuna kananchikunapa.
24 os quais somos nós, a quem também chamou, não só dentre os judeus, mas também dentre os gentios?
25 Chay ñawpa yachachikuk Oseaspa killkadunpi Tata Dioska rimarkan:
25 Assim como também diz em Oseias: Chamarei povo meu ao que não era meu povo; e amada, à que não era amada;
26 Chay killkadunllapi riman:
26 e no lugar em que se lhes disse: Vós não sois meu povo, ali mesmo serão chamados filhos do Deus vivo.
27 Chay ñawpa yachachikuk Isaiyaspish yachachikushpa judiyumasinkunapa rimarkan: “Awilunchikuna Israelpa mirakninkuna playashina mana yupaypa laya kashpapish paykunamanta sukkunalla Tata Diospa kastigunmanta kishpinkasapa.
27 Mas, relativamente a Israel, dele clama Isaías: Ainda que o número dos filhos de Israel seja como a areia do mar, o remanescente é que será salvo.
28 Utkana Tata Dioska rimashkanta rurashpa tukuy uchallikuk runakunata sukaman kastigankasapa.”
28 Porque o Senhor cumprirá a sua palavra sobre a terra, cabalmente e em breve;
29 Chay yachachikuk Isaiyaslla rimarkan:
29 como Isaías já disse: Se o Senhor dos Exércitos não nos tivesse deixado descendência, ter-nos-íamos tornado como Sodoma e semelhantes a Gomorra.
30 Tata Dios tukuy chayta rimaptin ¿imatatí rimanchimansapa? Mana judiyu runakuna mana nima yuyashkasapachu Tata Dios paykunata perdonanankunata. Mana yuyashpankunapish Tata Diosta kreyiptinkuna payka perdonashkasapa.
30 Que diremos, pois? Que os gentios, que não buscavam a justificação, vieram a alcançá-la, todavia, a que decorre da fé;
31 Chaymanta judiyu runakuna Moisespa kamachikunankunata sukaman kasuyta munashpankunapish mana atiparkansapachu. Chayrayku Tata Dioska mana perdonarkansapachu.
31 e Israel, que buscava a lei de justiça, não chegou a atingir essa lei.
32 ¿Imapatí Tata Dios paykunata mana perdonarkansapa? Judiyu runakunaka yuyarkansapa kikinkunapa alli ruranankunaraykulla Tata Dios perdonanankunata. Mana munarkansapachu payta kreyishpa kawsayta Tata Dios perdonanankunapa. Paykunaka sinchi rumipi mitkakukshinami karkansapa.
32 Por quê? Porque não decorreu da fé, e sim como que das obras. Tropeçaram na pedra de tropeço,
33 Tata Diospa killkadunpi riman:
33 como está escrito: Eis que ponho em Sião uma pedra de tropeço e rocha de escândalo, e aquele que nela crê não será confundido.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.