João 7
Tata Diospa Mushuk Rimanan (QVSNT) vs NTLH
1 Chaymanta Galilea partipi ñukaykunawan Jesuska llaktan llaktanpi yachachikuypi purirkan. Mana munarkanchu Judea partipi puriyta yachashpa kamachikuk judiyukuna wañuchinayanankunata.
1 Depois disso, Jesus começou a andar pela Galileia; ele não queria andar pela Judeia, pois os líderes judeus dali estavam querendo matá-lo.
2 Tukuy wata ñukaykuna judiyukuna suk fiestata ruranisapa ñawpa awiluynikuna ranchunkunapi kawsashkankunata yuyashpa.
2 Aconteceu que a festa dos judeus chamada Festa das Barracas estava perto.
3 Chay fiesta mana sukaman illaptin Jesuspa wawkinkuna willarkansapa:
3 Então os irmãos de Jesus disseram a ele: — Saia daqui e vá para a Judeia a fim de que os seus seguidores vejam o que você está fazendo.
4 Suk runa tukuy runakunapi riksichinakunayashpa mana pakallachu almirana layakunata ruran. Kan almirana layakunata ruranayashpaykika rillay chay atun llaktapi rurak tukuy runakuna kawanankunapa.
4 Pois quem quer ser bem-conhecido não deve esconder o que está fazendo. Já que você faz essas coisas, deixe que todos o conheçam.
5 Jesuspa wawkinkuna mana payta kreyishpankuna chayta willarkansapa.
5 Até os irmãos de Jesus não criam nele.
6 Chashna willaptinkuna Jesuska willarkansapa:
6 Ele respondeu:
7 Ñukaka mana alli rurak runakunata willani mana allita rurashpa kawsaykanankunata. Chayrayku chikniwansapa. Munayninkunapi kawsak runakuna mana kankunata chiknishunkichichu.
7 O mundo não pode ter ódio de vocês, mas tem ódio de mim porque eu afirmo que o que o mundo faz é mau.
8 Chayrayku ima orapish kaptin kankunaka chay fiestaman rillaychi. Tatayni Dios manara willawaptin manara risharachu.
8 Vão vocês à festa, mas eu não vou porque a minha hora ainda não chegou.
9 Chashna Jesus wawkinkunata willashpa Galilea partipi kiparirkan.
9 Jesus disse isso e ficou na Galileia.
10 Chashna Jesus willaptinna chay fiestaman wawkinkunaka rirkansapa. Paykuna rishkankunawasha Jesuspish rirkan. Jerusalenpi chayashpaynikuna pakallalla karkanisapa ama ni pi yachananpa Jesus chaypi kananta.
10 Depois que os seus irmãos foram à festa, Jesus também foi, mas fez isso em segredo e não publicamente.
11 Chay fiesta ukun judiyu awtoridarkuna Jesusta maskashpa tapunakurkansapa:
11 Os líderes judeus o procuravam na festa e perguntavam: — Onde é que está aquele homem?
12 Tukuy runakuna Jesus yachachikunanta sukaman parlachinakurkansapa. Sukkuna rimarkansapa alli yachachikuk runa kananta. Sukkuna rimarkansapa mana alli rurak kashpa llullachikuykananta.
12 Na multidão havia muita gente comentando sobre ele. Alguns diziam: — Ele é bom. — Não é não; ele engana o povo! — afirmavam outros.
13 Paykunaka awtoridarninkunata manchashpankuna upallalla parlachinakurkansapa.
13 Mas ninguém falava abertamente sobre ele porque todos tinham medo dos líderes judeus.
14 Chay fiesta chuskuynin diya Jesuska rirkan Tatan Diospa wasinpi yachachikuk.
14 Quando a festa já estava no meio, Jesus foi ao Templo e começou a ensinar.
15 Chaypi yachachikuykaptin judiyu awtoridarninikunaka almirashpankuna tapunakurkansapa:
15 Os líderes judeus ficaram muito admirados e diziam: — Como é que ele sabe tanto sem ter estudado?
16 Chayta uyarishpana Jesuska willarkansapa:
16 Jesus disse:
17 Kankunaka Tata Diospa munananta ruranayashpaykichika yachankichiman paypa yuyaynintachu kikinipa yuyayninimantachu yachachikuni nishpa.
17 Quem quiser fazer a vontade de Deus saberá se o meu ensino vem de Deus ou se falo em meu próprio nome.
18 Suk runa kikinpa yuyayninta yachachikushpa munan runakuna payllata kuyashpa alabanankunapa. Ñukaka munani tukuy runakuna kachamuwak Tatayni Diosta kuyashpa kawsanankunapa. Chayrayku mana llullatachu yachachikuni. Mana nima llullakunichu.
18 Quem fala em seu próprio nome está procurando ser elogiado. Mas quem quer conseguir louvores para aquele que o enviou, esse é honesto, e não há falsidade nele.
19 Ñawpa alli yachachikuk Moiseska killkadunpi yachachishushkankichi imashnami allita rurashpa kawsankichi nishpa. Kankuna chayta mana nima kasunkichichu. Moisespa yachachikunanta kasushpaykichika ¿imapatí ñukata wañuchiwanayankichi?
19 Foi Moisés quem deu a
20 Chashna Jesus sinchita willaptinkuna chay runakuna willarkansapa:
20 A multidão respondeu: — Você está dominado por um demônio! Quem é que está querendo matá-lo?
21 Chashna willaptinkuna Jesuska willarkansapa:
21 Então Jesus disse:
22 Mash uyariwaychi. Kankunaka Moisespa killkadunta kasushpa ullku wambraykichi pusak diyayuk kaptin samana diya kaykaptinpish pishkitunta señalapunkichi. Awilunchi Abrahampa tiempunmantapacha chashna tukuy judiyu runakuna ruranchisapa.
22 Vocês
23 ¿Manachu kankuna Moisespa killkadunta kasushpa samana diya kaykaptinpish ullku wambrata señalachinkichi? Chayrayku ¿imapatí piñakunkichi samana diya unkudu runata alliyachiptini?
23 Para não deixarem de cumprir a Lei de Moisés, vocês circuncidam um menino, mesmo no sábado. Então por que ficam com raiva de mim quando eu curo completamente uma pessoa no sábado?
24 Ama rimaychichu suk runa mana alli rurak kananta manara allita yachashpara mana allita rurashkanta. Allita yachashpara chatakuychi.
24 Parem de julgar pelas aparências e julguem com justiça.
25 Chaymanta Jerusalenpi kawsak runakuna tapunakurkansapa:
25 Algumas pessoas que moravam em Jerusalém perguntavam: — Não é este o homem que estão querendo matar?
26 Kunanka tukuy pi kawaptin kay runaka yachachikuykan. Mana ni pi paytaka michanchu yachachikuptin. Ichará awtoridarninchikuna ña kreyinsapana pay shuyaykananchikuna Tata Diosmanta shamudu runa kananta.
26 Vejam! Ele está falando em público, e ninguém diz nada contra ele! Será que as autoridades sabem mesmo que ele é o Messias ?
27 Paykuna kreyiptinkunapish ñukanchikuna allita yachanchisapa maymantami shamushka kay runaka. Shuyaykananchikuna salvakuk shamuptin mana yachashunchisapachu maymantami shamun nishpa.
27 No entanto, quando o Messias vier, ninguém saberá de onde ele é; e nós sabemos de onde este homem vem.
28 Chayta uyarishpana Jesus Tata Diospa wasinpi yachachikuykashpa sinchita willarkansapa:
28 Quando estava ensinando no pátio do Templo, Jesus disse bem alto:
29 Tatayni Diosmanta shamushkani. Tata Dios kachamuwashka kaptin paytaka allita riksini.
29 Mas eu o conheço porque venho dele e fui mandado por ele.
30 Chayta willaptinkuna chay awtoridar runakuna Jesusta apinayarkansapa wañuchinankunapa. Manara apirkansaparachu mana wañunan ora kaptinra.
30 Então quiseram prender Jesus, mas ninguém fez isso porque a sua hora ainda não tinha chegado.
31 Jesus willashkankunata uyarishpa aypa runakuna kreyirkansapa Tata Diosmanta shamudu runa kananta. Rimarkansapa:
31 Porém muitas pessoas que estavam na multidão creram nele e perguntavam: — Quando o Messias vier, será que vai fazer milagres maiores do que este homem tem feito?
32 Runakuna chayta rimaptinkuna fariseokunawan saserdotekunapa awtoridarninkuna uyarirkansapa. Chaypina Tata Diospa wasinta kuydak runakunata kacharkansapa Jesusta apinankunapa.
32 Os fariseus ouviram a multidão comentando essas coisas sobre Jesus, e por isso eles e os chefes dos sacerdotes mandaram guardas para o prenderem.
33 Chay kuydakuk runakuna apinayaptinkuna Jesuska willarkansapa:
33 Jesus disse:
34 Chashna riptini kankunaka maskawashpa mananami tariwankichinachu. Chay rinayniman manami atipankichichu chayayta.
34 Vocês vão me procurar e não vão me achar, pois não podem ir para onde eu vou.
35 Chashna Jesus rimaptinna judiyu awtoridarkuna sukwan sukwan tapunakurkansapa:
35 Então os líderes judeus começaram a comentar: — Para onde será que ele vai que não o poderemos achar? Será que ele vai morar com os judeus que moram no estrangeiro? Será que vai ensinar os não judeus?
36 Chayrayku payka rimashka: “Maskawashpa mana tariwankichichu. Ñuka rinayniman mana atipankichichu chayayta.” Chayta rimashpa ¿imatatí rimaykan?
36 O que será que ele quis dizer quando afirmou: “Vocês vão me procurar e não vão me achar, pois não podem ir para onde eu vou”?
37 Tukuy wata chay fiesta tukunan diya tukuy runakuna sukaman ashwanta kushikuksapa. Chay tukunan diya Jesuska aypa runakunapa chawpinkunapi shayarishpa sinchita rimakushpa willarkansapa:
37 O último dia da festa era o mais importante. Naquele dia Jesus se pôs de pé e disse bem alto:
38 Tata Diospa rimananpi willawananchishina tukuy ñukata kreyiwak runakuna sukaman kushikunkasapa. Shunkunkunapi kawsachikuk yaku pachyamukshina kanka.
38 Como dizem as
39 Chayta rimashpa Jesuska yachachikuykarkan payta kreyik runakuna Tata Diospa Espiritunta chaskinankunata. Jesus manara wañushkanmanta kawsamuptinra Tata Diospa Espiritun manara shamurkanrachu payta kreyik runakunapi kawsak.
39 Jesus estava falando a respeito do Espírito Santo, que aqueles que criam nele iriam receber. Essas pessoas não tinham recebido o Espírito porque Jesus ainda não havia voltado para a presença gloriosa de Deus.
40 Jesus yachachikushkanta uyarishpankuna suk runakuna rimarkansapa:
40 Muitas pessoas que ouviram essas palavras afirmavam: — De fato, este homem é o
41 Sukkuna rimarkansapa:
41 Outros diziam: — Ele é o E ainda outras pessoas perguntavam: — Mas será que o Messias virá da Galileia?
42 Tata Diospa killkadunpi riman Tata Diosmanta shamudu runa ñawpa kamachikuk Davidpa miraknin kananta. Chaymanta riman Davidpa Belen llaktanpi nasinanpa.
42 As Escrituras Sagradas dizem que o Messias será descendente de Davi e vai nascer em Belém, onde Davi morou.
43 Chashna Jesuspa rikchak layata yuyashpankuna chay runakunaka piñanakurkansapa.
43 Então o povo se dividiu por causa dele.
44 Sukkuna Jesusta apinayarkansapa. Apinayashpapish mana ni pi animukurkansapachu apiyta.
44 Alguns queriam prender Jesus, mas ninguém fez isso.
45 Chay kuydakuk runakuna fariseo runakunaman saserdotekunapa kamachikukninkunaman kutirkansapa. Mana Jesusta pushashpa kutiptinkuna awtoridarkunaka tapurkansapa:
45 Os guardas voltaram para o lugar onde estavam os chefes dos sacerdotes e os fariseus , e eles perguntaram: — Por que vocês não trouxeram aquele homem?
46 Chashna tapuptinkuna kuydak runakunaka willarkansapa:
46 Eles responderam: — Nunca ninguém falou como ele!
47 Chaypina fariseo runakunaka willarkansapa:
47 Então os fariseus disseram aos guardas: — Será que vocês também foram enganados?
48 Ñukaykunaka manami ni maykan paytaka kreyinisapachu. Niman suk awtoridar niman suk fariseo runa chay runataka kreyinisapachu.
48 Por acaso alguma autoridade ou algum fariseu creu nele?
49 Aypa runakuna Tata Diospa killkadunta mana yachashpankuna paytaka kreyiykansapa. Chayrayku paykunata Tata Dios kastigankasapa.
49 Essa gente que não conhece a Lei está amaldiçoada por Deus.
50 Chay fariseo runakunawan tantalla Nikodemo karkan. Chay Nikodemoka suk kuti tutapi Jesusta rirkan parlachik. Payka fariseo runa kaykashpa fariseomasinkunata willarkansapa:
50 Mas Nicodemos, que era um deles e que certa ocasião havia falado com Jesus, disse:
51 —Tata Diospa killkadun willawanchisapa ama ni pita kastigananchikunapa manara allita yachashpara imatami rurashka nishpa. Uchayuk kananta allita yachashpanchikunara chaypira kastigashunchisapa.
51 — De acordo com a nossa Lei não podemos condenar um homem sem ouvi-lo primeiro e descobrir o que ele fez.
52 Chashna Nikodemo willaptinkuna fariseomasinkunaka willarkansapa:
52 — Por acaso você também é da Galileia? — perguntaram eles. — Estude as Escrituras Sagradas e verá que da Galileia nunca surgiu nenhum profeta .
53 Chay fariseokuna ayninakushkankunawasha wasinkunaman kutirkansapa.
53 — ausente —
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.