Gálatas 3

Tata Diospa Mushuk Rimanan (QVSNT) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Chay Galasiapi wawkinikuna, paninikuna, ñukaykuna allita yachachishkaykichi Jesukristu kruspi wañushkanta perdonawananchikunapa. ¿Ariya mana alli yuyayukchu kankichi? ¿Pití llullachishushkankichi Jesukristuta kreyishkaykichimanta chikan layata yuyanaykichipa?
1 Ó gálatas insensatos! Quem os enfeitiçou? Jesus Cristo não lhes foi explicado tão claramente como se tivessem visto com os próprios olhos a morte dele na cruz?
2 May willawaychi. ¿Ariya Moisespa kamachikunankunata kasushpallachu Tata Diospa Espiritunta chaskishkankichi? ¿Manachu Tata Diospa Espiritunta chaskishkankichi ñukaykuna yachachishkaynita kreyishpaykichi?
2 Deixem-me perguntar apenas uma coisa: vocês receberam o Espírito porque obedeceram à lei ou porque creram na mensagem que ouviram?
3 Chashna yachachishkaynita kreyishpa Tata Diospa Espiritunta chaskishpaykichi kunanka ¿imapatí yuyankichi kikikichilla Moisespa kamachikunankunata kasushpa Tata Dioswan kawsanaykichita?
3 Será que perderam o juízo? Tendo começado no Espírito, por que agora procuram tornar-se perfeitos por seus próprios esforços?
4 Moisespa kamachikunankunata kasushpa kawsaptikichi yankamanta Jesukristuta kreyishpa padesishkankichi. Mana munanichu sufrishkaykichi yankapa kananta.
4 Será que foi à toa que passaram por tantos sofrimentos? É claro que não foi à toa!
5 Jesukristupa yachachikunanta kreyishpa kawsaptikichi Tata Dioska Espiritunta kushushkankichi. Chaypina Espiritunka kankunapi almirana layata ruran. Manami Moisespa kamachikunankunata kasushkaykichiraykuchu Espirituntaka kushushkankichi.
5 Volto a perguntar: acaso aquele que lhes deu o Espírito e realizou milagres entre vocês agiu assim porque vocês obedeceram à lei ou porque creram na mensagem que ouviram?
6 Ñawpa tiempupish Abraham kreyirkan Tata Dios salvananta. Chashna Abraham kreyiptin Tata Dioska willarkan uchanmanta perdonananta.
6 Da mesma forma, “Abraão creu em Deus, e assim foi considerado justo”.
7 Ñukanchikunapish kreyinanchikuna tiyan Tata Dios salvawananchikunata. Chashna kreyiptinchikuna iden Abrahamshina Tata Diospa wambrankuna kanchisapa.
7 Logo, os verdadeiros filhos de Abraão são aqueles que creem.
8 Ñawpamantapacha Tata Dios yacharkan mana judiyu runakunatapish perdonanankunata paykuna salvanankunata kreyiptinkuna. Tata Dios chayta yachashpa Abrahamta kay alli rimananta willarkan: “Salvanaynita kreyishkaykirayku ñuka kantashina tukuy llaktakunapi kreyikukmasikikunatapish yanapashasapa.”
8 As Escrituras previram esse tempo em que Deus declararia os gentios justos por meio da fé. Ele anunciou essas boas-novas a Abraão há muito tempo, quando disse: “Todas as nações da terra serão abençoadas por seu intermédio”.
9 Abraham Tata Dios salvananta kreyiptin payka yanaparkan. Chashnashina tukuy Tata Dios salvakunankunata kreyikuk runakunatapish yanapansapa.
9 Portanto, todos os que creem participam da mesma bênção que Abraão recebeu por crer.
10 Tata Diospa killkadun riman: “Maykan runa tukuy Moisespa kamachikunankunata mana allita kasuptin Tata Dios kastiganka.” Chayrayku yachanchisapa tukuy kamachikunankunata mana allita kasuptinchikunaka Tata Dios kastigawananchikunata.
10 Contudo, os que confiam na lei para serem declarados justos estão sob maldição, pois as Escrituras dizem: “Maldito quem não se mantiver obediente a tudo que está escrito no Livro da Lei”.
11 Allita yachanchisapa mana Moisespa kamachikunankunata kasushkanchikunaraykuchu Tata Dios perdonawananchikunata. Tata Diospa killkadunpi riman: “Kankuna Tata Diosta allita kreyishpaykichika paywan tantalla mana tukuyniyukta kawsankichi.”
11 É evidente, portanto, que ninguém pode ser declarado justo diante de Deus pela lei. Pois as Escrituras dizem: “O justo viverá pela fé”.
12 Moisespa kamachikunankunata allita kasushpa mana atipanchisapachu uchanchikunamanta salvanakuyta. Tata Diospa killkadunpi riman: “Kankuna tukuy Moisespa kamachikunankunatara kasushpaykichira Tata Dioswan tantalla kawsankichi.”
12 A lei, porém, não é baseada na fé, pois diz: “Quem obedece à lei viverá por ela”.
13 Moisespa kamachikunankunata mana tukuyta allita kasushpa kawsayta atipashpanchikuna wañunanchikuna tiyan. Chayrayku Jesukristuta iden uchasapa runashina ñukanchikunarayku kruspi chakatadu wañurkan. Jesukristu wañushkanrayku Tata Dioska manana ñukanchikunata kastigawashunchisapanachu. Tata Diospa killkadunpi riman: “Suk runa sukaman mana allita ruraptinka payta wañuchishpa kaspipi chakatanaykichi tiyan.”
13 Mas Cristo nos resgatou da maldição pronunciada pela lei tomando sobre si a maldição por nossas ofensas. Pois as Escrituras dizem: “Maldito todo aquele que é pendurado num madeiro”.
14 Jesukristu tukuy mana judiyu runakunapapish kruspi wañurkan. Chayrayku Tata Dios Abrahamtashina tukuy paykunatapish yanapansapa. Tata Dios willawashkanchishina Jesukristu wañushkanrayku tukuy payta kreyik runakunata Espiritunta kuwashunchisapa.
14 Por meio de Cristo Jesus, os gentios foram abençoados com a mesma bênção de Abraão, para que recebêssemos, pela fé, o Espírito prometido.
15 Wawkinikuna, paninikuna, suk ejempluta willaykichi. Paktuta rurashpanchikuna ishkantin paktu rurak runakuna firmanchi. Chashna firmashpanchi chay paktuta allita rurananchikuna tiyan. Mana ni pi michawanchimansapachu ama chay paktuta rurananchikunapa. Mana ni pi willawanchimansapachu chay paktuta mirachinanchikunapa nima chikan layata rurananchikunapa.
15 Irmãos, apresento-lhes um exemplo da vida diária. Ninguém pode anular ou fazer acréscimos a uma aliança irrevogável.
16 Mash uyariwaychi. Suk paktuta rurananchikunashina ñawpa tiempu Tata Diospish awilunchikuna Abrahamta willarkan yanapananta. Willarkan mirakninrayku tukuy runakunata yanapanankunapa. Mana willarkanchu aypa mirakninkunarayku tukuy runakunata yanapanankunapa. Tata Dios Abrahamta entiendichiykarkan paypa miraknin Jesukristurayku tukuy runakunata yanapanankunapa.
16 Pois bem, Deus fez a promessa a Abraão e a seu descendente. Observem que as Escrituras não dizem “a seus descendentes”, como se fosse uma referência a muitos, mas sim “a seu descendente”, isto é, Cristo.
17 Kaytami willaykichi. Tata Dios Abrahamwan suk paktuta rurarkan. Chay killkadu paktuta rurashkanmanta chusku pachak kimsa chunka wata washan Moisesta kamachikunankunata kurkan. Chashna kamachikunankunata kushpa manami chay paktuta chikan layatachu rurarkan. Manami ni pita willarkanchu Abrahamwan rurashkan paktu mana alli kananta.
17 É isto que quero dizer: a lei, que veio 430 anos depois, não pode anular a aliança que Deus estabeleceu com Abraão, pois nesse caso a promessa seria quebrada.
18 Tata Dioska kikin munashpa Abrahamta willarkan yanapananta. Manami willarkanchu kamachikunankunata kasushpa kawsashkanrayku yanapananta. Tata Dioska kikin munashpa iden Abrahamtashina ñukanchikunatapish yanapawanchisapa. Moisespa kamachikunankunata kasushkanchikunarayku Tata Dios yanapawashpanchikunaka manana kikin munashpanachu yanapawanchimansapa.
18 Portanto, se a herança pudesse ser recebida pela obediência à lei, ela não viria pela aceitação da promessa. No entanto, Deus, em sua bondade, a concedeu a Abraão como promessa.
19 Chashna Tata Dios willashkanraykulla Abrahamta yanapashpa ¿imapatí Moisesta kamachikunankunata kurkan? Kamachikunankunata kurkan tukuy runakunata yachachinankunapa mana Tata Diosta kasuk runakuna kanankunata. Abrahampa willashkan miraknin Jesukristu shamunankaman chay kamachikunankunata kurkan. Tata Dioska angelninkunata willarkansapa kamachikunankunata Moisesta kunankunapa. Chaymanta Moiseska angelkunamanta chaskishpa runakunata kurkansapa.
19 Qual era, então, o propósito da lei? Ela foi acrescentada à promessa para mostrar às pessoas seus pecados. Mas a lei deveria durar apenas até a vinda do descendente prometido. Por meio de anjos, a lei foi entregue a um mediador.
20 Chaykamanka Tata Dios Abrahamta yanapananta willashpa mana angelkunata nima suk runata willarkanchu Abrahamta willananpa. Tata Dioska uya uya Abrahamta willarkan yanapananta.
20 O mediador, porém, só é necessário quando dois ou mais precisam chegar a um acordo, e Deus é um só.
21 Ichará kankuna yuyaykankichi Tata Dios kamachikunankunata kushpa yachachiwaykananchikunata Abrahamta willashkan manana alli kanantana. Manami chaytachu Tata Dioska yachachiwaykanchisapa. Ñukanchikuna tukuy kamachikunankunata mana kasuyta atipanchisapachu. Tukuy chaykunata kasushpa atipashpanchikunaka kikinchikunalla uchanchikunamanta salvanakuyta atipanchimansapa.
21 Existe, portanto, algum conflito entre a lei e as promessas de Deus? De maneira nenhuma! Se a lei fosse capaz de nos conceder nova vida, seríamos declarados justos pela obediência a ela.
22 Tata Dios rimananpi willawananchikunashina mana atipanchisapachu kikinchikunalla salvanakuyta. Chayrayku Jesukristu salvawananchikunata kreyiptinchikuna Tata Dios salvawanchisapa.
22 Mas as Escrituras afirmam que somos todos prisioneiros do pecado, de modo que nós, os que cremos, recebemos a promessa de libertação apenas pela fé em Jesus Cristo.
23 Manara Jesukristu shamuptinra Tata Diospa kamachikunankuna tukuy runakunata yachachirkansapa mana alli rurak kanankunata. Chaymanta Jesukristu shamuptinna Tata Dios yachachiwanchisapa payllata kreyishpa kawsananchikunapa.
23 Antes que o caminho da fé se tornasse disponível, fomos colocados sob a custódia da lei e mantidos sob a sua guarda, até que essa fé fosse revelada.
24 Moisespa kamachikunankuna wambrakunata yachachikshina Jesukristuman pushawanchisapa. Chaymanta Jesukristu shamuptinna payta kreyiptinchikuna Tata Dios uchanchikunamanta perdonawanchisapa.
24 Em outras palavras, a lei foi nosso guardião até a vinda de Cristo; ela nos protegeu até que, por meio da fé, pudéssemos ser declarados justos.
25 Kunanka Jesukristullata kreyiptinchikuna Moisespa kamachikunankuna manana yachachiwanchisapanachu.
25 Agora que veio o caminho da fé, não precisamos mais da lei como guardião.
26 Kunanka Jesukristullata kreyishpanchikuna Tata Diospa wambrankunana kanchisapa.
26 Pois todos vocês são filhos de Deus por meio da fé em Cristo Jesus.
27 Bawtisakushpanchikuna Jesukristuwan tantalla kawsanchisapa. Mushuk llachapa churakudushina kanchisapa Jesukristu kawsashkanshina kawsananchikunapa.
27 Todos que foram unidos com Cristo no batismo se revestiram de Cristo.
28 Paywan kuyanakushpa tantalla kawsaptinchikuna Tata Dioska judiyukunata mana judiyukunata rantidu mana rantidu runakunata ullkukunata warmikunata tukuyllata kuyawanchisapa.
28 Não há mais judeu nem gentio, escravo nem livre, homem nem mulher, pois todos vocês são um em Cristo Jesus.
29 Jesukristuta kreyishkanchikunarayku Abrahampa mirakninshina kanchisapa. Tata Dios Abrahamta yanapashkanshina ñukanchikunatapish yanapawashunchisapa.
29 E agora que pertencem a Cristo, são verdadeiros filhos de Abraão, herdeiros dele segundo a promessa de Deus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gálatas 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.