Atos 4

Tata Diospa Mushuk Rimanan (QVSNT) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Chashna Juanwan Pedru chay runakunata yachachiykaptinkunalla saserdotekunawan saduseokunawan Tata Diospa wasin kuydakkunapa kamachikukninkuna chayarkansapa.
1 Enquanto falavam ao povo, Pedro e João foram confrontados pelos sacerdotes, pelo capitão da guarda do templo e por alguns saduceus.
2 Pedruwan Juan yachachikuykarkansapa Tata Dios Jesusta kawsachimushkanrayku tukuy wañudu runakunatapish kawsachimunankunata. Chayrayku chay runakuna piñakurkansapa.
2 Os líderes estavam muito perturbados porque Pedro e João ensinavam ao povo que em Jesus há ressurreição dos mortos.
3 Chaypina Juanwan Pedruta apirkansapa. Amusayaykaptinna karselpi churarkansapa pakarinankaman.
3 Eles os prenderam e, como já anoitecia, os colocaram na prisão até a manhã seguinte.
4 Manara karselpi churaptinkunara Pedrupa yachachikushkankunata uyarishpankuna sukaman aypa runakuna kreyikurkansapa. Ullkukunallata yupaptinkuna yaka pichka waranka karkansapa.
4 Muitos que tinham ouvido a mensagem creram, totalizando, agora, cerca de cinco mil homens.
5 Chaymanta kayantin Jerusalenpi chay runakunapa kamachikukninkunawan ansianunkunawan Moisespa killkashkanta yachachikukkuna tantanakurkansapa.
5 No dia seguinte, o conselho das autoridades, dos líderes do povo e dos mestres da lei se reuniu em Jerusalém.
6 Chay saserdotekunapa kamachikuknin runa Anaspish chaypi karkan. Chaymanta Kayfas, Juan, Alejandro, tukuy saserdotekunapa kamachikukninpa ayllunkuna paykunawan tantanakurkansapa.
6 Estavam ali Anás, o sumo sacerdote, e também Caifás, João, Alexandre e outros parentes do sumo sacerdote.
7 Chaypina karselmanta Pedruwan Juanta pushachimurkansapa. Chawpinkunapi churashpankuna tapurkansapa:
7 Mandaram trazer Pedro e João e os interrogaram: “Com que poder, ou em nome de quem, vocês fizeram isso?”.
8 Chaypina Tata Diospa Espiritun yanapaptin Pedruka aynirkan:
8 Cheio do Espírito Santo, Pedro lhes respondeu: “Autoridades e líderes do povo,
9 —Llaktapa kamachikuk runakuna, ansianukuna, kankuna tapuwankichi imashnami kay runata sanuyachishkanisapa nishpa.
9 estamos sendo interrogados hoje porque realizamos uma boa ação em favor de um aleijado, e os senhores querem saber como ele foi curado.
10 Chashna tapuwaptikichi willaykichi tukuy kankuna judiyumasinikuna allita yachanaykichipa. Ñukaykuna Nasaret llaktamanta Jesuspa shutinpi kay ñawpaknikichipi runata sanuyachishkanisapa. Kankunami chay Jesustaka wañuchichirkankichi. Wañudu kashkanmanta Tata Dioska paytaka kawsachimushka.
10 Saibam os senhores e todo o povo de Israel que ele foi curado pelo nome de Jesus Cristo, o nazareno, a quem os senhores crucificaram, mas a quem Deus ressuscitou dos mortos.
11 Jesuska suk alli rumishinami. Kankunaka wasichakuk runakunashina kashpaykichi chay alli rumita millashpa mana munarkankichichu wasikichipi churayta. Chay alli rumita mana munaptikichipish Tata Dioska churashka tukuy rumikunapa sikinpi.
11 Pois é a respeito desse Jesus que se diz: ‘A pedra que vocês, os construtores, rejeitaram se tornou a pedra angular’.
12 Tata Dioska Jesusllata kay allpaman kachamurkan salvawananchikunapa. Manami chikan runatachu kuwashkanchisapa salvawananchikunapa.
12 Não há salvação em nenhum outro! Não há nenhum outro nome debaixo do céu, em toda a humanidade, por meio do qual devamos ser salvos”.
13 Chashna Pedruwan Juan mana manchakushpa nima pinkakushpa ayniptinkuna chay kamachikuk runakunaka sukaman almirarkansapa. Yacharkansapa mana paykunashina yachaysapa runakuna kanankunata. Riksirkansapa Jesuspa disipulunkuna kanankunata.
13 Quando os membros do conselho viram a coragem de Pedro e João, ficaram admirados, pois perceberam que eram homens comuns, sem instrução religiosa formal. Reconheceram também que eles haviam estado com Jesus.
14 Chaymanta chay sanuyadu runa chayllapi paykunawan kaptin mana atiparkansapachu Juanta Pedruta nimata willayta.
14 Mas não havia nada que pudessem fazer, pois o homem que tinha sido curado estava ali diante deles.
15 Chaypina washaman paykunata llukshichishpankuna kikinkunapura tapunakurkansapa:
15 Assim, ordenaram que Pedro e João fossem retirados da sala do conselho e começaram a discutir entre si.
16 —¿Imatatí rurashunchisapa kay runakunataka? Tukuy kay Jerusalenpi kawsak runakuna yachansapana kay almirana milagruta rurashkankunata. Chayrayku mana atipanchisapachu rimayta mana sanuyachishkasapachu nishpa.
16 “Que faremos com esses homens?”, perguntavam uns aos outros. “Não podemos negar que realizaram um sinal, como todos em Jerusalém sabem.
17 Akuychi manchachishpa willaypachi kunanmantapacha amana ni pita Jesuspa shutinpi yachachikunankunapana. Chashna michaptinchikuna manana chay milagru rurashkankunata sukta sukta willankasapanachu.
17 Mas, para evitar que espalhem sua mensagem, devemos adverti-los de que não falem nesse nome a mais ninguém.”
18 Chashna chay kamachikuk runakuna willanakushpankuna Pedruwan Juanta kashkan yaykuchirkansapa. Chaypina willarkansapa amana ni pita parlachinankunapa nima Jesuspa shutinpi yachachikunankunapa.
18 Então os chamaram de volta e ordenaram que nunca mais falassem nem ensinassem em nome de Jesus.
19 Chashna willaptinkuna Juanwan Pedruka aynirkansapa:
19 Pedro e João, porém, responderam: “Os senhores acreditam que Deus quer que obedeçamos a vocês, e não a ele?
20 Ñukaykunaka Tata Diosllata kasushasapa. Chayrayku kawashkaynikunata uyarishkaynikunata yachachikunaynikuna tiyan.
20 Não podemos deixar de falar do que vimos e ouvimos!”.
21 Chashna Pedru willaptinkuna chay runakunaka ashwanta jorachishpankuna kacharirkansapa. Tukuy chay llaktapi kawsak runakuna Tata Diosta alabarkansapa chay unkudu runata sanuyachiptinkuna. Chayrayku chay awtoridarkuna mana yacharkansapachu imashnami kastigankasapa nishpa.
21 Os membros do conselho fizeram novas ameaças, mas, por fim, os soltaram. Não sabiam como castigá-los sem provocar um tumulto, visto que todos louvavam a Deus pelo ocorrido,
22 Chay sanuyachishkankuna runaka chusku chunka ashwan watayuk karkan.
22 pois o aleijado que havia sido curado milagrosamente tinha mais de quarenta anos de idade.
23 Chashna chay kamachikuk runakuna Pedruwan Juanta kachariptinkuna rirkansapa Jesusta kreyikmasinkunawan tantanakunankunapa. Chaypina tukuy chay saserdotekunapa kamachikukninkunawan chay ansianunkuna willashkankunata willarkansapa.
23 Assim que foram libertos, Pedro e João voltaram ao lugar onde estavam os outros irmãos e lhes contaram o que os principais sacerdotes e líderes tinham dito.
24 Chayta willashkankunawasha tukuy chay tantanakudu runakuna Tata Diosta kuyashpankuna willarkansapa:
24 Ao ouvir o relato, todos os presentes levantaram juntos a voz e oraram a Deus: “Ó Soberano Senhor, Criador dos céus e da terra, do mar e de tudo que neles há,
25 Kanpa Espirituyki yanapaptin sirvishukniki Davidka rimarkan:
25 falaste muito tempo atrás pelo Espírito Santo, nas palavras de nosso antepassado Davi, teu servo: ‘Por que as nações se enfureceram tanto? Por que perderam tempo com planos inúteis?
26 Llaktakunapi kamachikuk runakuna tantanakunsapa Tata Diosta mana kasunayashpankuna.
26 Os reis da terra se prepararam para guerrear; os governantes se uniram contra o Senhor e contra seu Cristo’.
27 A Tata Dios, chayta rurashpa chay ishkay kamachikukkuna Herodeswan Pilato chay ñawpa David rimashkantashina rurarkansapa. Kay llaktapi paykunaka judiyukunawan mana judiyukunawan tantanakurkansapa chay alli rurak akllashkayki salvakuk Jesusta wañuchinankunapa.
27 “De fato, isso aconteceu aqui, nesta cidade, pois Herodes Antipas, o governador Pôncio Pilatos, os gentios e o povo de Israel se uniram contra Jesus, teu santo Servo, a quem ungiste.
28 Chashna Jesusta wañuchishpankuna kan munashkaykishina tukuy chay ñawpa rimashkaykita rurarkansapa.
28 Tudo que fizeram, porém, havia sido decidido de antemão pela tua vontade.
29 A Tata Dios, kunanka chay chiknishuk runakuna manchachiwanayanankunata yuyay. Yanapawaysapa mana manchakushpa rimanaykita yachachikunaynikunapa.
29 E agora, Senhor, ouve as ameaças deles e concede a teus servos coragem para anunciar tua palavra.
30 Allita yanapawaysapa chay alli rurak wambrayki Jesuspa shutinpi unkudukunata sanuyachinaynikunapa almirana milagrukunata ruranaynikunapa.
30 Estende tua mão com poder para curar, e que sinais e maravilhas sejam realizados por meio do nome de teu santo Servo Jesus”.
31 Chashna Tata Diosta willashkankunawasha chay tantanakushkankuna wasi sukaman kuyurkan. Chaypina Tata Diospa Espiritunka sukaman yanaparkansapa mana ni pita manchashpa Tata Diospa rimananta yachachikunankunapa.
31 Depois dessa oração, o lugar onde estavam reunidos tremeu, e todos ficaram cheios do Espírito Santo e pregavam corajosamente a palavra de Deus.
32 Chaymanta tukuy chay aypa kreyikuk runakunaka suk yuyaylla kashpa sukaman yanapanakushpa kawsaksapa. Rimarkansapa tukuy tiyapunankuna paktallapa kananpa. Mana ni pi rimaksapachu kayka ñukallapami nishpa.
32 Todos os que creram estavam unidos em coração e mente. Não se consideravam donos de seus bens, de modo que compartilhavam tudo que tinham.
33 Jesuspa aklladu yachachikuk runakunaka sukaman allita yachachikuykarkansapa Señor Jesukristu wañushkanmanta kawsamushkanta. Chashna allita yachachikuptinkuna Tata Dioska paykunata sukaman yanaparkansapa.
33 Com grande poder, os apóstolos davam testemunho da ressurreição do Senhor Jesus, e sobre todos eles havia grande graça.
34 Chayrayku niman sukpa nima laya illapuksapachu. Terrenuyuk wasiyuk runakuna rantikuksapa.
34 Entre eles não havia necessitados, pois quem possuía terras ou casas vendia o que era seu
35 Chaypina chay rantikushkankuna chaninkunata chay alli yachachikuk runakunata kurkansapa mana nimayukkunata patumanankunapa.
35 e levava o dinheiro aos apóstolos, para que dessem aos que precisavam de ajuda.
36 Chaypi suk runa Jose Levipa ayllunmanta Chipre ishlamanta karkan. Paypish Jesukristuta kreyirkan. Payka sukaman animuchikuk kushichikuk runa karkan. Chayrayku chay yachachikuk runakunaka paytaka shutiyachirkansapa Bernabepi. Chay shutin riman “kushichikuk runa.”
36 José, a quem os apóstolos deram o nome Barnabé, que significa “Filho do encorajamento”, era da tribo de Levi e tinha nascido na ilha de Chipre.
37 Chay Bernabepa suk terrenun tiyarkan. Payka chay terrenunta rantikurkan. Chay rantikushkan chaninta chay alli yachachikuk runakunata kurkan paykuna patumakunankunapa.
37 Ele vendeu um campo que possuía e entregou o dinheiro aos apóstolos.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.