1 Coríntios 12
San Martín Quechua NT (QVS_TBL) vs NTLH
1 Wawkinikuna, paninikuna, kunan yachachiykichi Tata Diospa Espiritun tukuy Jesukristuta kreyik runakunata atipachiwananchikunata sukta suk layata sukta suk layata rurananchikunapa.
1 Meus irmãos, quero que vocês saibam a verdade a respeito dos dons que o Espírito Santo dá.
2 Kankuna allita yuyankichi manara Jesukristuta kreyishpa kawsaptikichira supay pantachishuptikichi mana rimakuk dioskunata kuyashpa kawsashkaykichita.
2 Vocês sabem que, quando ainda eram pagãos, vocês eram desviados, de várias maneiras, para a adoração dos ídolos, os quais não têm vida.
3 Kunanka munani yachanaykichipa imashnami yachanchisapa pimi allita yachachikun pimi mana allitachu yachachikun nishpa. Tata Diospa Espiritun suk runata atipachiptinka mana atipanmanchu rimayta Jesus malditu kananta. Chaymanta Tata Diospa Espiritun mana atipachiwaptinchikuna mana atipanchisapachu rimayta Jesus kamachiwakninchi kananta.
3 Por isso precisam compreender que ninguém que diz “Que Jesus seja maldito!” pode estar falando pelo poder do Espírito de Deus. E que ninguém pode dizer “Jesus é Senhor”, a não ser que seja guiado pelo Espírito Santo.
4 Tata Diospa Espiritun atipachiwaptinchikuna sukpish sukpish atipanchisapa suk layata suk layata rurayta. Chashna suk layata suk layata ruraptinchikunapish Tata Diospa Espiritunlla atipachiwaykanchisapa.
4 Existem tipos diferentes de dons espirituais, mas é um só e o mesmo Espírito quem dá esses dons.
5 Rikchak laya ruranata rurashpanchikunapish Señorninchi Jesukristullata sirviykanchisapa.
5 Existem maneiras diferentes de servir, mas o Senhor que servimos é o mesmo.
6 Rikchak laya rurana tiyan Tata Diosta sirvinanchikunapa. Chashna rikchak layata ruraptinchikuna Tata Dios tukuy laya ruray atipak kashpa atipachiwanchisapa tukuy chaykunata rurananchikunapa.
6 Há diferentes habilidades para realizar o trabalho, mas é o mesmo Deus quem dá a cada um a habilidade para fazê-lo.
7 Tata Diospa Espiritun sukta sukta atipachiwanchisapa tukuy Jesukristuta kreyikmasinchikunawan yanapanakushpa kawsananchikunapa.
7 Para o bem de todos, Deus dá a cada um alguma prova da presença do Espírito Santo.
8 Tata Diospa Espiritun sukkunata atipachiwanchisapa suk runakunata yachachiyta allita rurashpa kawsanankunapa. Sukkunata atipachiwanchisapa Tata Diospa rimananta allita entiendishpa yachachikunanchikunapa.
8 Para uma pessoa o Espírito dá a mensagem de sabedoria e para outra o mesmo Espírito dá a mensagem de conhecimento.
9 Tata Diospa Espiritun sukkunata atipachiwanchisapa tukuy shunku Tata Diosllata kreyishpa alli ruranakunata rurananchikunapa. Sukkunata atipachiwanchisapa unkudukunata alliyachiyta.
9 Para uma pessoa o mesmo Espírito dá fé e para outra dá o poder de curar.
10 Sukkunata atipachiwanchisapa milagrukunata rurayta. Sukkunata atipachiwanchisapa yachachikuyta imatami Tata Dios ruranayan nishpa. Sukkunata atipachiwanchisapa riksiyta pimi allita Tata Diosta kasushpa yachachikuykan pimi supaykunata kasushpa llullachikushpa yachachikuykan nishpa. Sukkunata atipachiwanchisapa mana yachaypa laya rimanakunata rimayta. Sukkunata atipachiwanchisapa chay mana yachaypa laya rimashkankunata entiendichikuyta.
10 Uma pessoa recebe do Espírito poder para fazer milagres, e outra recebe o dom de anunciar a mensagem de Deus. Ainda outra pessoa recebe a capacidade para saber a diferença entre os dons que vêm do Espírito e os que não vêm dele. Para uma pessoa o Espírito dá a capacidade de falar em línguas estranhas e para outra ele dá a capacidade de interpretar o que essas línguas querem dizer.
11 Tata Diospa Espiritunlla munashpa tukuy kay alli ruranakunata sukta sukta atipachiwanchisapa rurayta.
11 Porém é um só e o mesmo Espírito quem faz tudo isso. Ele dá um dom diferente para cada pessoa, conforme ele quer.
12 Kuerpunchikunapi aypa laya tiyaptinpish suk kuerpulla kanchisapa. Chashnashina suk laya suk laya alli ruranakunata rurashpanchikunapish Jesukristuta kreyishpanchikuna suk kuerpulla kanchisapa.
12 Cristo é como um corpo, o qual tem muitas partes. E todas as partes, mesmo sendo muitas, formam um só corpo.
13 Judiyu mana judiyu runakuna kashpanchikunapish, rantidu mana rantidu runakuna kashpanchikunapish Jesukristuta kreyishpa sukllalla kanchisapa. Tata Diospa Espiritun bawtisawashpanchikuna tantanachiwanchisapa sukllalla kananchikunapa. Tata Dios tukuy ñukanchikunata Espiritunta kuwashkanchisapa.
13 Assim, também, todos nós, judeus e não judeus, escravos e livres, fomos batizados pelo mesmo Espírito para formar um só corpo. E a todos nós foi dado de beber do mesmo Espírito.
14 Kuerpunchikunapi aypa laya imanchikuna tiyawaptinchikunapish suk kuerpulla kanchisapa.
14 Pois o corpo não é feito de uma só parte, mas de muitas.
15 Ichara chakinchi willawanchiman: Ñuka mana makiki kashpaynika mana kanpachu kani nishpa. Chashna willawaptinchikunapish chakinchika ñukanchillapami.
15 Se o pé disser: “Já que não sou mão, não sou do corpo”, nem por isso deixa de ser do corpo.
16 Ichara rinrinchi willawanchiman: Ñuka mana ñawiki kashpaynika mana kanpachu kani nishpa. Chashna willawaptinchipish rinrinchika ñukanchillapami.
16 Se o ouvido disser: “Já que não sou olho, não sou do corpo”, nem por isso deixa de ser do corpo.
17 Tukuy kuerpunchi ñawilla kaptin mana rinriyuk kashpanchikunaka mana nima atipanchimansapachu uyarikuyta. Tukuy kuerpunchi rinri kaptin mana sinkayuk kashpanchikunaka mana atipanchimansapachu nimata mutkiyta.
17 Se o corpo todo fosse olho, como poderíamos ouvir? E, se o corpo todo fosse ouvido, como poderíamos cheirar?
18 Tata Dioska tukuy imanchikunata maypicha munarkan churayta chaypi churashka.
18 Assim Deus colocou cada parte diferente do corpo conforme ele quis.
19 Rinrinchilla ñawinchilla sinkanchilla kashpanchikuna mana kuerpuyukchu kanchimansapa.
19 Se o corpo todo fosse uma parte só, não existiria corpo.
20 Tukuy laya kuerpunchikunapi tiyaptinpish sukllalla kanchisapa. Chaymantapish Jesukristuta kreyishpanchikuna sukllalla kanchisapa.
20 De fato, existem muitas partes, mas um só corpo.
21 Ñawinchikuna mana makinchikunata willanmanchu: Mana kawakuyta atipaptikichi mana munaykichichu. Umanchipish mana chakinchikunata willanmanchu: Kankunata mana munaykichichu.
21 Portanto, o olho não pode dizer para a mão: “Eu não preciso de você.” E a cabeça não pode dizer para os pés: “Não preciso de vocês.”
22 Tukuy imanchikuna allima. Suk imanchikunata mana nimatashina yuyashpanchikunapish sukaman yanapawanchisapa.
22 O fato é que as partes do corpo que parecem ser as mais fracas são as mais necessárias,
23 Suk imanchikunata mana kawachikunayashpa kuydashpa llachapawan arkanchisapa. Suk imanchikunata mana munanchisapachu ni pi kawananpa. Chay imanchikunata ashwan allita arkanchisapa.
23 e aquelas que achamos menos honrosas são as que tratamos com mais honra. E as partes que parecem ser feias recebem um cuidado especial,
24 Suk imanchikunata kawachikunayashpa mana chashnachu arkanchisapa. Tata Dioska yachachiwashkanchisapa chay mana kawachikunayananchikunata arkananchikunapa.
24 que as outras mais bonitas não precisam. Foi assim que Deus fez o corpo, dando mais honra às partes menos honrosas.
25 Tata Dios mana munanchu ni suk imanchikunata mana nimatashina kawananchikunapa. Kuerpunchikunata rurarkan tukuy imanchikuna sukwan sukwan tantalla allita yanapanakunankunapa.
25 Desse modo não existe divisão no corpo, mas todas as suas partes têm o mesmo interesse umas pelas outras.
26 Suk imanchikuna nanaptin chaywan tukuy kuerpunchi sufrin. Suk imanchikunata kuydaptinchikuna tukuy kuerpunchi kushikun.
26 Se uma parte do corpo sofre, todas as outras sofrem com ela. Se uma é elogiada, todas as outras se alegram com ela.
27 Kuerpunchikunapi aypa imanchikuna tiyan. Chashnashina Jesukristuta kreyishpa aypa kashpanchikunapish paypa kuerpunshina kanchisapa.
27 Pois bem, vocês são o corpo de Cristo, e cada um é uma parte desse corpo.
28 Tata Dios atipachiwanchisapa suk laya suk laya ruranakunata rurananchikunapa. Sukkunata kachawashkanchisapa tukuy mayta rishpa rimananta yachachikunanchikunapa. Sukkunata atipachiwanchisapa yachachikuyta imatami payka ruranayan nishpa. Sukkunata atipachiwanchisapa paypa rimananta yachachikuyta. Sukkunata atipachiwanchisapa milagrukunata rurayta. Sukkunata atipachiwanchisapa unkudukunata alliyachiyta. Sukkunata atipachiwanchisapa runakunata yanapayta. Sukkunata atipachiwanchisapa Jesukristuta kreyikmasinchikunata yachachiyta allita tantalla trabajanankunapa. Sukkunata atipachiwanchisapa mana yachaypa laya rimanakunata rimakuyta.
28 Na Igreja, Deus pôs tudo no lugar certo: em primeiro lugar, os apóstolos ; em segundo, os profetas ; e, em terceiro, os mestres. Em seguida pôs os que fazem milagres; depois os que têm o dom de curar, ou de ajudar, ou de liderar, ou de falar em línguas estranhas.
29 Tata Dioska manami tukuytachu kachawanchisapa tukuy mayta rishpa paypa rimananta yachachikunanchikunapa. Manami tukuytachu atipachiwanchisapa yachachikuyta imatami payka ruranayan nishpa. Manami tukuytachu atipachiwanchisapa paypa rimananta yachachikuyta. Manami tukuytachu atipachiwanchisapa milagrukunata rurayta.
29 Nem todos são apóstolos, ou profetas, ou mestres. Nem todos têm o dom de fazer milagres,
30 Manami tukuytachu atipachiwanchisapa unkudukunata alliyachiyta. Manami tukuytachu atipachiwanchisapa mana yachaypa laya rimanakunata rimayta. Manami tukuytachu atipachiwanchisapa chay mana yachaypa laya rimanakunata entiendichikuyta.
30 nem de curar doenças, nem de falar em línguas estranhas, nem de explicar o que essas línguas querem dizer.
31 Chayrayku akuychi Tata Diosta mañaypachi atipachiwananchikunapa chay ashwan alli ruranakunata rurayta. Kunanka yachachiykichi imashnami tukuy chay alli ruranakunamanta ashwan allita kuyanakushpa kawsankichi nishpa.
31 Por isso se esforcem para ter os melhores dons. Porém eu vou mostrar a vocês o caminho que é o melhor de todos.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.