Romanos 8
Mosoq Testamento (QVENT) vs VC
1 Kunanmi ichaqa Jesucristowan huklla kaqkunapaqqa manaña Diospa castigonqa kanñachu. {Paykunaqa manañan aychankupa munasqanman hinañachu kawsanku. Aswanqa Santo Espiritupa munasqanman hinañan kawsanku}.
1 De agora em diante, pois, já não há nenhuma condenação para aqueles que estão em Jesus Cristo.
2 Noqanchisqa Jesucristowan huklla kawsasqanchisraykun, Santo Espirituqa, huchapi kawsasqanchismanta, hinallataq wañuymantawan librawanchis.
2 A lei do Espírito de Vida me libertou, em Jesus Cristo, da lei do pecado e da morte.
3 Noqanchisqa sonqonchispi huchakuna kasqanraykun, Moisespa escribisqan leykunataqa mana cumpliyta atiranchishchu. Chaymi chay leykunaqa mana atiranchu ni pitapas huchankumanta libraytaqa. Chayraykun Diosqa sapallan Wawanta kay pachaman mandamuran, kay pachapi nacespa, huchapi kawsaq runakunawan kushka kawsananpaq. Jesucristoqa noqanchispa huchanchiskunarayku cruzpi wañuspanmi, huk ofrenda hina sacrificasqa karan. Chaymi Jesucristopa cruzpi wañusqanwan, Diosqa huchata vencespa, justo runamanña tukuchiwanchis.
3 O que era impossível à lei, visto que a carne a tornava impotente, Deus o fez. Enviando, por causa do pecado, o seu próprio Filho numa carne semelhante à do pecado, condenou o pecado na carne,
4 Kaykunatan Diosqa ruwaran Moisespa escribisqan leyman hina allinta kawsananchispaq. Chaymi kunanqa manaña aycha cuerponchispa munasqanman hinañachu kawsanchis, aswanqa Santo Espiritupa munasqanman hinaña.
4 a fim de que a justiça, prescrita pela lei, fosse realizada em nós, que vivemos não segundo a carne, mas segundo o espírito.
5 Huchallapi kawsaq runakunaqa, aycha cuerponkupa munasqallantan ruwayta piensanku. Ichaqa Santo Espiritupa munasqanman hina kawsaq runakunaqa, Santo Espiritupa munasqanman hinan imatapas ruwayta piensanku.
5 Os que vivem segundo a carne gostam do que é carnal; os que vivem segundo o espírito apreciam as coisas que são do espírito.
6 Sichus aycha cuerponchispa munasqanman hinalla imatapas piensaspa ruwasunchis chayqa, wañuymanmi apasqan kasunchis. Ichaqa sichus Santo Espiritupa munasqanman hina imatapas piensasunchis chayqa, hawkalla kawsaspan wiñaypaq kawsasunchis.
6 Ora, a aspiração da carne é a morte, enquanto a aspiração do espírito é a vida e a paz.
7 Pipas aycha cuerponpa munasqanman hinalla imatapas piensaspa ruwaq runaqa, Diospa enemigonmi. Chaymi Diospa leyninkunatapas mana cumpliyta atinchu, Diosta mana kasukusqanrayku.
7 Porque o desejo da carne é hostil a Deus, pois a carne não se submete à lei de Deus, e nem o pode.
8 Chayraykun aychankupa munasqankuman hinalla kawsaq runakunaqa, Diosmanqa mana agradaytaqa atinkumanchu.
8 Os que vivem segundo a carne não podem agradar a Deus.
9 Sichus Diospa Santo Espiritun qankunapi kashan chayqa, qankunaqa manañan cuerpoykichispa munasqanman hinañachu kawsankichis, aswanqa Diospa Santo Espiritunpa munasqanman hinañan. Ichaqa sichus pi runapipas Diospa Santo Espiritun mana kanchu chayqa, paykunaqa manan Jesucristopachu kanku.
9 Vós, porém, não viveis segundo a carne, mas segundo o Espírito, se realmente o espírito de Deus habita em vós. Se alguém não possui o Espírito de Cristo, este não é dele.
10 Hucha kay pachapi rikhurisqanraykun, cuerponchisqa wañunqa. Ichaqa sichus Santo Espíritu qankunapi kaspaqa, espirituykichismanmi wiñay kawsayta qonqa, qankunata justo runamanña Dios tukuchisusqaykichisrayku.
10 Ora, se Cristo está em vós, o corpo, em verdade, está morto pelo pecado, mas o Espírito vive pela justificação.
11 Sichus Jesucristota kawsarichimuq Diospa Espiritun qankunapi kashan chayqa, chay Santo Espíritu qankunapi kasqanraykun, Diosqa, cuerpoykichis wañuqtinpas, kawsarichimunqa.
11 Se o Espírito daquele que ressuscitou Jesus dos mortos habita em vós, ele, que ressuscitou Jesus Cristo dos mortos, também dará a vida aos vossos corpos mortais, pelo seu Espírito que habita em vós.
12 Chayraykun, wawqe panaykuna, noqanchisqa manaña aycha cuerponchispa munasqanman hinañachu kawsananchis.
12 Portanto, irmãos, não somos devedores da carne, para que vivamos segundo a carne.
13 Sichus qankuna cuerpoykichispa munasqanman hinalla kawsankichis chayqa, wiñaypaqmi wañunkichis. Ichaqa, sichus Santo Espiritupa yanapayninwan, huchakunata manaña ruwankichishchu chayqa, wiñaypaqmi kawsankichis.
13 De fato, se viverdes segundo a carne, haveis de morrer; mas, se pelo Espírito mortificardes as obras da carne, vivereis,
14 Diospa Santo Espiritunpa munasqanman hina kawsaq runakunaqa, llapallankun Diospa wawankuna kanku.
14 pois todos os que são conduzidos pelo Espírito de Deus são filhos de Deus.
15 Qankunamanqa Diosqa manan Santo Espiritutaqa qosurankichis, sirviente runakuna hina manchakuqllaña kanaykichispaqchu. Aswanqa Diospa wawankunaña kanaykichispaqmi Santo Espiritutaqa qosurankichis. Chaymi Diostaqa ninkichis: ¡Khuyakusqay Papáy! nispa.
15 Porquanto não recebestes um espírito de escravidão para viverdes ainda no temor, mas recebestes o espírito de adoção pelo qual clamamos: Aba! Pai!
16 Ichaqa Santo Espiritupunin, noqanchispi kaspa, espiritunchisman willaspa yachachin, Diospa wawankunaña kasqanchismanta.
16 O Espírito mesmo dá testemunho ao nosso espírito de que somos filhos de Deus.
17 Chayraykun noqanchisqa Diospa wawankunaña kasqanchisrayku, Diospa prometewasqanchis herenciata chashkisunchis. Diosmi chay herenciataqa qowasunchis, imaynan Jesucristomanpas qoran chay hinata, noqanchispas pay hina ñak'arisqanchisrayku. Chaymi Señorninchis Jesucristo hina, sumaq-sumaq glorianpi paywan kushka hatunchasqa kasunchis.
17 E, se filhos, também herdeiros, herdeiros de Deus e co-herdeiros de Cristo, contanto que soframos com ele, para que também com ele sejamos glorificados.
18 Yachasqayman hinaqa, kay tiempopi imapas ñak'arisqanchisqa, manan ni imapipas comparakunchu, Diospa glorianpi ancha sumaq wiñaypaq kawsananchiswanqa.
18 Tenho para mim que os sofrimentos da presente vida não têm proporção alguma com a glória futura que nos deve ser manifestada.
19 Chaymi Diospa llapallan unanchasqankunaqa listollaña suyashanku, kikin Diospuni pikunas wawankuna kasqanta reqsichinanpaq.
19 Por isso, a criação aguarda ansiosamente a manifestação dos filhos de Deus.
20 Ichaqa Diospa kay pachapi tukuy ima unanchasqankunaqa, anchatan ñak'arishanku, kay pachapi runakuna tukuy huchakunata ruwasqankurayku. Ichaqa kay pachapi tukuy ima unanchasqakunaqa manan ñak'ariytaqa munarankuchu. Ichaqa Diosmi sayna kananta permitiran. Hinaspan Diosqa saynata ñak'arishaqtinkupas salvananpaq ofrecekuran.
20 Pois a criação foi sujeita à vaidade {não voluntariamente, mas por vontade daquele que a sujeitou},
21 Saynapin Diospa tukuy unanchasqankunaqa librasqa kanqaku ismuspa tukukunanmanta. Chay p'unchawmi wawankunata libraspa Dios hatunchaqtin, tukuy ima unanchasqankunapas paykunawan kushka, librasqa kanqaku.
21 todavia com a esperança de ser também ela libertada do cativeiro da corrupção, para participar da gloriosa liberdade dos filhos de Deus.
22 Noqanchisqa llapallanchismi yachanchis, chay p'unchaw chayamunankaman, Diospa tukuy ima unanchasqankunaqa, nishu ñak'arisqankuta. Imaynan huk warmipas, wawanta onqokuspa nishuta ñak'arin, chay hinata.
22 Pois sabemos que toda a criação geme e sofre como que dores de parto até o presente dia.
23 Ichaqa manan kay pachapi tukuy unanchasqa kaqkunallachu anchataqa ñak'arishanku. Aswanqa noqanchispas anchatan ñak'arishanchis. Ichaqa huk p'unchaw ancha hatun herencia chashkinanchista yachananchispaqmi, Diosqa Santo Espiritunta qowaranchis. Chaymi kunanqa suyashanchis, kikin Diospuni wawankunata hina reconocewaspanchis, kay aycha cuerponchistapas cambiaspa, mosoq cuerponchis qowananchista.
23 Não só ela, mas também nós, que temos as primícias do Espírito, gememos em nós mesmos, aguardando a adoção, a redenção do nosso corpo.
24 Noqanchisqa Diospi confiaspanchismi salvasqa kanchis. Ichaqa salvasqaña kashaspanchispas, manaraqmi Diospa tukuy ima prometewasqanchistaqa rikunchisraqchu. Chaytan noqanchisqa suyakushanchis, chay promesakuna chashkinanchispaq. Ichaqa rikusqanchistari, ¿imapaqtaq suyakusunman? Suyashanchisqa manaraq rikusqanchistan.
24 Porque pela esperança é que fomos salvos. Ora, ver o objeto da esperança já não é esperança; porque o que alguém vê, como é que ainda o espera?
25 Aswanmi noqanchisqa suyashanchis, manaraq rikusqanchista. Chaymi noqanchisqa, chay suyasqanchista pacienciawan suyananchis.
25 Nós que esperamos o que não vemos, é em paciência que o aguardamos.
26 Chayraykun tukuy imakunata noqanchis mana entiendeqtinchis, Santo Espirituqa yanapawanchis. Noqanchisqa muchas vecesmi mana fuerzayoq débil kaspanchis, mana yachanchishchu Diospa munasqanman hina mañakuyta. Chaymi Santo Espirituqa tukuy sentimientowanraq, hinallataq tukuy mana rimay atina palabrakunawanraq, Diosmanta mañakun noqanchispa favorninchispi.
26 Outrossim, o Espírito vem em auxílio à nossa fraqueza; porque não sabemos o que devemos pedir, nem orar como convém, mas o Espírito mesmo intercede por nós com gemidos inefáveis.
27 Diosqa llapallan runakunapa sonqonpi tukuy piensasqankutaqa yachanmi. Chaymi Santo Espíritu runakunapa favorninpi imata mañakuqtinpas, Diosqa yachan. Ichaqa Santo Espirituqa, Jesucristopi creeq runakunapa favorninpin imatapas mañapun Diospa munasqanman hina.
27 E aquele que perscruta os corações sabe o que deseja o Espírito, o qual intercede pelos santos, segundo Deus.
28 Diosqa tukuy imapin payta khuyakuqkunataqa allinninchispaq yanapawanchis. Saynatan Diosqa ruwan paypa munasqanman hina llapallan waqyasqan wawankunawanqa.
28 Aliás, sabemos que todas as coisas concorrem para o bem daqueles que amam a Deus, daqueles que são os eleitos, segundo os seus desígnios.
29 Diosqa ñawpaqmantapachan, ña reqsiwaranchishña pikunachus paypi creespa, wawankuna kananchistaqa. Hinaspapas paymi decidiran wawankunaña kaspanchis, Wawan Jesucristo hina kananchispaq, saynapi kuraq wawqenchis hina Jesucristo kananpaq.
29 Os que ele distinguiu de antemão, também os predestinou para serem conformes à imagem de seu Filho, a fim de que este seja o primogênito entre uma multidão de irmãos.
30 Diosqa ñawpaqmantaraqmi munaran wawan Jesucristo hina kananchista. Chayraykun payqa waqyawaspanchis, justo runaman tukuchiwaranchis. Hinaspan sumaq alabasqa wawankuna kananchispaq aceptawaranchis.
30 E aos que predestinou, também os chamou; e aos que chamou, também os justificou; e aos que justificou, também os glorificou.
31 Chayri, ¿ima nisunchismantaq chaykunamantarí? Sichus Dios noqanchiswan kashan chayri, ¿pitaq noqanchispa contranchispiri kanman?
31 Que diremos depois disso? Se Deus é por nós, quem será contra nós?
32 Diosqa permitiranmi Wawan Jesucristo noqanchispa rantinchispi cruzpi wañunanpaq. Chaymi noqanchisqa seguro kananchis, Diospa prometewasqanchiskunata chashkinanchispaq. Chay promesakunatan Diosqa Wawan Jesucristopiwan kushka, noqanchisman qowasunchis.
32 Aquele que não poupou seu próprio Filho, mas que por todos nós o entregou, como não nos dará também com ele todas as coisas?
33 Saynaqa, Diospa akllasqan runakunatari, ¿pitaq acusayta atiwasunman? Manan ni pipas acusaytaqa atiwasunmanchu. Ichaqa Diosmi huchanchiskunamanta perdonawaspanchis, justo runamanña tukuchiwaranchis.
33 Quem poderia acusar os escolhidos de Deus? É Deus quem os justifica.
34 Chayri, ¿pitaq noqanchistari juzgaspa sentenciawasunman? Manan ni pipas. Amaña juzgasqa kananchispaqmi, Señorninchis Jesucristo, noqanchisrayku cruzpi wañuspa kawsarimuran. Hinaspan kunanqa, Diospa phaña ladonpi tiyaspa, noqanchispa favorninchispi mañapuwashanchis.
34 Quem os condenará? Cristo Jesus, que morreu, ou melhor, que ressuscitou, que está à mão direita de Deus, é quem intercede por nós!
35 Chayri, ¿imataq Señorninchis Jesucristopa munakuyninmantari t'aqaruwasunman? ¿Ñak'ariychu, icha sasachakuychú? ¿Qatikachasqa kaychu, icha yarqaychú? ¿Mana imayoq kaychu, icha runakunapa amenazasqan kaychu, icha espadawan wañuchisqa kaychú? Manan ni imapas Señorninchis Jesucristopa munakuyninmantaqa t'aqawasunmanchu.
35 Quem nos separará do amor de Cristo? A tribulação? A angústia? A perseguição? A fome? A nudez? O perigo? A espada?
36 Hinaspapas chay ñak'ariykunamantaqa Bibliapin khayna escribisqa kashan:
36 Realmente, está escrito: Por amor de ti somos entregues à morte o dia inteiro; somos tratados como gado destinado ao matadouro {Sl 43,23}.
37 Ichaqa ima sasachakuykunapiña tarikuqtinchispas, Señorninchis Jesucriston munakuwasqanchisrayku yanapawasunchis, tukuy chay sasachakuykunata cheqaqtapuni vencenanchispaqqa.
37 Mas, em todas essas coisas, somos mais que vencedores pela virtude daquele que nos amou.
38 Chayraykun allintapuni yachani, noqanchistaqa mana ni wañuypas, kawsaypas, angelkunapas, demoniokunapas, kay tiempopas, otaq qepa tiempopas,
38 Pois estou persuadido de que nem a morte, nem a vida, nem os anjos, nem os principados, nem o presente, nem o futuro, nem as potestades,
39 hanaq pachapi kaqkunapas, nitaq ukhu-pachapi kaqkunapas, nitaq Diospa unanchasqankunapas, Dios Taytanchispa munakuyninmantaqa t'aqayta atiwasunmanchu. Chay hatun munakuynintan payqa rikuchiwaranchis Wawan Jesucristopa ruwasqanwan.
39 nem as alturas, nem os abismos, nem outra qualquer criatura nos poderá apartar do amor que Deus nos testemunha em Cristo Jesus, nosso Senhor.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.