Mateus 23
Mosoq Testamento (QVENT) vs NTLH
1 Jesusmi discipulonkunata hinallataq chaypi kaq runakunatapas, khaynata niran:
1 Então Jesus falou à multidão e aos seus discípulos.
2 —Moisespa escribisqan leykunata yachachinankupaqqa autorizasqa karanku, fariseo religionniyoq runakuna, hinallataq leykunata yachachiq runakunallapiwanmi.
2 Ele disse:
3 Chaymi qankunaqa paykunapa yachachisqanta, sonqoykichispi waqaychaspa kasukunaykichis. Ichaqa amataqyá paykunapa imapas ruwasqankutaqa qatipakunkichishchu. Paykunaqa manan yachachisqankutaqa ruwayman churankuchu.
3 Por isso vocês devem obedecer e seguir tudo o que eles dizem. Porém não imitem as suas ações, pois eles não fazem o que ensinam.
4 Hinaspapas paykunaqa runakuna cumplinanpaqmi sasa kamachikuykunata kamachinku. Ichaqa manan ni huk dedollankuwanpas yanapankuchu chay kamachisqankuta runakuna cumplinankupaqqa.
4 Amarram fardos pesados e os põem nas costas dos outros, mas eles mesmos não os ajudam, nem ao menos com um dedo, a carregar esses fardos.
5 Paykunaqa runakuna rikunallanpaqmi imatapas ruwanku. Chaymi llapallan runakuna rikunanpaq, qaramanta ruwasqa p'alta cintakunapi Bibliamanta textokunata escribispanku, mat'enkupi hinallataq brazonkupi watakunku. Hinallataqmi allin adornasqa k'ancharishaq p'achakunawan p'achakunkupas, (saynapi runakuna rikuspa “waq runaqa Diosta kasukuqmi”, nispa ninankupaq).
5 Tudo o que eles fazem é para serem vistos pelos outros. Vejam como são grandes os trechos das das suas
6 Hinaspapas paykunaqa Diosmanta yachachina sinagoga wasiman rispankupas, otaq fiestakunaman mikhunankupaq rispankupas, sumaq atiendesqa kaytan munanku. Hinallataqmi allinnin asientokunallapi tiyaytapas munanku.
6 Eles preferem os melhores lugares nos banquetes e os lugares de honra nas
7 Hinaspapas paykunaqa mercadokunapipas runakuna ancha respetowan rimayukuspa “yachachikuq”, nispa ninankutan munanku.
7 Gostam de ser cumprimentados com respeito nas praças e de ser chamados de “mestre”.
8 Qankunaqa amayá saynachu kaychis. Qankunaqa amayá permitiychishchu runakuna “yachachikuq” nispa nisunaykichistaqa. Yachachiqniykichisqa noqallan kani, hanaq pachamanta hamuq Cristo kasqayrayku. Chaymi qankunaqa llapaykichispas wawqentin hinalla kankichis.
8 Porém vocês não devem ser chamados de “mestre”, pois todos vocês são membros de uma mesma família e têm somente um Mestre.
9 Hinaspapas qankunaqa amayá kay pachapiqa ni pi (yachachikuq) runatapas ninkichishchu: “Taytay” nispaqa. Qankunapa cheqaq Dios Taytaykichisqa ch'ullallan. Payqa hanaq pachapin kashan. [Nota: Kay textopi “Taytay” nisqanqa manan rimashan kay pachapi papanchismantachu. Aswanqa rimashan Diospa sutinta oqarispa “Padre” nispa kay pachapi sutichakuq runakunamantan].
9 E aqui na terra não chamem ninguém de pai porque vocês têm somente um Pai, que está no céu.
10 Qankunaqa amayá permitiychishchu “Kamachikuq” nispa runakuna nisunaykichistaqa. Qankunapaqqa, noqa Diosmanta Hamuq Salvadorllan kamachiqniykichisqa kani.
10 Vocês não devem também ser chamados de “líderes” porque vocês têm um líder, o
11 Qankuna ukhupi aswan más importante kaq runaqa, llapaykichista serviqninmi kanan.
11 Entre vocês, o mais importante é aquele que serve os outros.
12 Pipas paytukusqa kaspa wakinninmanta aswan más importante kayta munaqqa, humillasqan kanqa. Ichaqa pipas humillakuspa wakinninta serviqmi, hatunchasqa kanqa.
12 Quem se engrandece será humilhado, mas quem se humilha será engrandecido.
13 Ay, ¡imaynaraq kankichis ishkay uya fariseo religionniyoq runakuna, hinallataq leykunata yachachiq runakunapas! Qankunaqa manan dejankichishchu runakuna Diospa gobiernasqan sumaq glorianman haykunantaqa. Nitaqmi qankunapas haykunkichishchu, nitaq wakintapas haykunanta munankichishchu.
13 — Ai de vocês,
14 Ay, ¡imaynaraq kankichis ishkay uya fariseo religionniyoq runakuna, hinallataq leykunata yachachiq runakunapas! Qankunaqa viudakunapa wasintan qechushankichis. Saynata ruwashaspapas una-unaytaraqmi orakushankichis, allin runakuna hina rikusqa kanaykichispaq. Chayraykun qankunaqa ancha-ancha castigasqa kankichis}.
14 [— Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês exploram as viúvas e roubam os seus bens e, para disfarçarem, fazem longas orações! Por isso o castigo de vocês será pior!]
15 Ay, ¡imaynaraq kankichis ishkay uya fariseo religionniyoq runakuna, hinallataq leykunata yachachiq runakunapas! Qankunaqa tukuy lawman rispaykichismi, religionniykichisman iñinanpaq runakunata rimapayamushankichis. Chay runakunata convencerachispan infiernoman pusashankichis, qankunamanta ishkay kuti mastaraq castigasqa kanankupaq.
15 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês atravessam os mares e viajam por todas as terras a fim de procurar converter uma pessoa para a sua religião. E, quando conseguem, tornam essa pessoa duas vezes mais merecedora do inferno do que vocês mesmos.
16 Ay, ¡imaynaraq kankichis runakunata pusaq ñawsakuna! Qankunan ninkichis: “Sichus pipas templopa sutinta oqarispa juramentota ruwaqqa, chay juramento ruwasqantaqa dejallanmanmi. Ichaqa sichus pipas templo ukhupi qori waqaychasqankupa sutinpi juramentota ruwaqmi, cumplinanpuni”, nispa.
16 — Ai de vocês, guias cegos! Pois vocês ensinam assim: “Se alguém jurar pelo Templo, não é obrigado a cumprir o juramento. Mas, se alguém jurar pelo ouro do Templo, então é obrigado a cumprir o que jurou.”
17 ¡Qankunaqa mana yuyayniyoq ñawsakunan kankichis! Diospaq separasqa qoriqa, templo ukhupi kasqanraykullan ch'uyanchasqa. Ichaqa Dios yupaychana templon aswan más importante chay templo ukhupi qorimantaqa, chay qorita ch'uyanchasqanrayku.
17 Tolos e cegos! Qual é mais importante: o ouro ou o Templo que
18 Hinaspapas qankunaqa nillankichistaqmi khaynata: “Sichus pipas altarpa sutinta oqarispa juramentota ruwaqqa, chay juramento ruwasqantaqa dejallanmanmi. Ichaqa sichus pipas altarpa hawanpi ofrenda waqaychasqankupa sutinpi juramentota ruwaqmi, cumplinanpuni”, nispa.
18 Vocês também ensinam isto: “Se alguém jurar pelo altar, não é obrigado a cumprir o juramento. Mas, se jurar pela oferta que está no altar, então é obrigado a cumprir o que jurou.”
19 ¡Mana yachayniyoq ñawsakuna! ¿Mayqentaq aswan más importanteri, ofrendachu icha Diospaq ofrendata churana altarchú? Ofrendamanta aswan más importanteqa Diospa altarninmi.
19 Cegos! Qual é mais importante: a oferta ou o altar que santifica a oferta?
20 Pipas altarpa sutinpi juramentota ruwaspaqa, manan altarllamantachu juramentotaqa ruwashan, aswanqa altarpa hawanpi kaqkunamantawanmi.
20 Por isso, quando alguém jura pelo altar, está jurando pelo altar e por todas as ofertas que estão em cima dele.
21 Hinallataq, sichus pipas templorayku juramentota ruwaspaqa, manan templollamantachu juramentotaqa ruwashan. Aswanqa Diosmantawanmi juramentotaqa ruwashan, chay templopi Diospa presencian kasqanrayku.
21 Quando alguém jura pelo Templo, está jurando pelo Templo e por Deus, que mora ali.
22 Saynallataqmi hanaq pachapa sutinpi juramentota ruwaqpas, Diospa tiyanan trononmantawan, hinallataq chay tronopi tiyaq Diosmantawanmi juramentotaqa ruwashan.
22 E, quando alguém jura pelo céu, está jurando pelo trono de Deus e pelo próprio Deus, que está sentado nele.
23 Ay, ¡imaynaraq kankichis ishkay uya fariseo religionniyoq runakuna, hinallataq leykunata yachachiq runakunapas! Qankunan diezmota qonkichis yerba buenamanta, anismanta, hinaspa cominosmantawan ima. Ichaqa Diospa kamachisqankunataqa manataqmi ruwaymanqa churankichistaqchu. Diosqa kamachiranmi khaynata: “Runamasiykichispa favorninpi imatapas allinta ruwaychis. Ancha khuyapayakuq kaychis. Hinallataq Diospa kamachikusqankunatapas llapanta kasukuychis”, nispa. Kay kinsantin kamachikuykunatan ruwanaykichis, wakin kamachikuykunatapas mana qonqaspalla.
23 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês dão a Deus a décima parte até mesmo da hortelã, da erva-doce e do
24 ¡Runakunata pusaq ñawsakuna! ¡Qankunaqa tomanaykichisman urmaykuq ch'uspichatapas suysunkichismi. Caballomantapas aswan más hatunkaray camello animaltan ichaqa, enterollanta millp'unkichis! [Nota: Israel nacionniyoq runakunapaqqa ch'uspipas, hinallataq camello animalpas mana mikhuna animalkunan karanku, leypi prohibisqa kasqanrayku. Chay ch'uspiwanmi Jesusqa comparachiran uchuy kaq kamachikuy leykunata; chay camello animalwantaqmi Jesusqa comparachiran hatun kaq kamachikuy leykunata. Paykunan Moisespa leyninkunamanta chay ch'uspi hina uchuy kamachikuykunata allinta cumplinankupaq preocupakuranku. Ichaqa chay camello hina hatun kamachikuykunata cumplinankupaqtaqmi mana preocupakurankuchu].
24 Guias cegos! Coam um mosquito, mas engolem um camelo!
25 Ay, ¡imaynaraq kankichis ishkay uya fariseo religionniyoq runakuna, hinallataq leykunata yachachiq runakunapas! Qankunaqa tazatapas platotapas hawallantan maqchinkichis. Ichaqa ukhunñataqmi qenllillaña kashan. Saynallataqmi qankunaqa runakuna rikunallanpaq allin cambiasqa kashankichis. Ichaqa sonqoykichistaqmi ancha qenllillaña kashan, suwakusqaykichiskunawan, hinallataq mana allin ruwasqaykichiskunawan ima.
25 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês lavam o copo e o prato por fora, mas por dentro estes estão cheios de coisas que vocês conseguiram pela violência e pela ganância.
26 ¡Fariseo religionniyoq ñawsa runakuna! Primertaqa tazatapas platotapas ukhuntaraqyá allinta maqlliychis, saynapi hawanpas ukhunpas limpio kananpaq.
26 Fariseu cego! Lave primeiro o copo por dentro, e então a parte de fora também ficará limpa!
27 Ay, ¡imaynaraq kankichis ishkay uya fariseo religionniyoq runakuna, hinallataq leykunata yachachiq runakunapas! Qankunaqa, runakuna qawarinallanpaqmi sumaq cambiasqa kashankichis, imaynan panteonpi nichupa hawanpas sumaq yuraqwan pintasqa hina. Ukhuykichistaqmi ichaqa wañusqakunapa tullunwan, hinallataq tukuy qenllikunawan hunt'asqa kashan.
27 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês são como túmulos pintados de branco, que por fora parecem bonitos, mas por dentro estão cheios de ossos de mortos e de podridão.
28 Qankunaqa llapallan runapa rikunallanpaqmi, allinta imatapas ruwaq tukushankichis. Sonqoykichispin ichaqa ishkay uya mana allin ruwaq runakuna kashankichis.
28 Por fora vocês parecem boas pessoas, mas por dentro estão cheios de mentiras e pecados.
29 Ay, ¡imaynaraq kankichis ishkay uya fariseo religionniyoq runakuna, hinallataq leykunata yachachiq runakunapas! Qankunaqa Diosmanta willakuq ñawpaq profetakunapa p'ampakusqan sepulturankunapa hawanpin sumaq perqakunata hatarichishankichis. Hinallataq allin justo runakunapa sepulturankunatan sumaqta adornashankichis.
29 — Ai de vocês,
30 Hinaspapas qankunaqa ninkichismi khaynata: “Sichus chay profetakunapa tiemponpi kawsaykuman karan chayqa, manan noqaykuqa permitiykumanchu karan, chay ñawpaq profetakunata, wañuchinankutaqa”, nispa.
30 E dizem: “Se tivéssemos vivido no tempo dos nossos antepassados, não teríamos feito o que eles fizeram, não teríamos matado os profetas.”
31 Ichaqa, saynata nishaspaykichispas, qankunaqa chay ñawpaq profetakunata wañuchiq runakunawan igualmi kashankichis.
31 Assim vocês confirmam que são descendentes daqueles que mataram os profetas.
32 ¡Qankunapas tukupaychisyá, profetakunata wañuchiq ñawpaq runakunapa qallarisqanta!
32 Portanto, vão e terminem o que eles começaram!
33 ¡Mach'aqwaypa miraynin hina runakuna! (Qankunaqa llulla runakunan kankichis. Mach'aqwaypa venenon hinan qankunapa simiykichismantaqa lloqsimun). Chaymi niykichis, ¡qankunaqa nina rawray infiernomantaqa manan ayqekunkichishchu!
33 Cobras venenosas, ninhada de cobras! Como esperam escapar da condenação do inferno?
34 Noqan mandamusaq qankunaman Diosmanta willakuq profetakunata, ancha yachayniyoq runakunata, hinallataq Diosmanta yachachiq runakunatapas. Ichaqa paykuna hamuqtinmi, wakintaqa qankuna wañuchinkichis, otaq cruzkunaman chakatankichis. Wakintataqmi sinagoga wasikunapi p'anankichis. Wakintañataqmi llaqtan-llaqtan qatikachankichis.
34 Pois eu lhes mandarei profetas, homens sábios e mestres. Vocês vão matar alguns, crucificar outros, chicotear ainda outros nas
35 Chayraykun qankunaqa allin runakunata kay pachapi wañuchisqaykichismanta culpayoq kankichis, Cainpa wawqen Abelmanta qallarispa asta Berequiaspa wawan Zacarías profetapa wañuchisqankukama. Zacarías profetaqa wañuchisqa karan, sacrificio ruwana altarmanta temploman haykuna punkuq ladonpin.
35 Por isso Deus castigará vocês pela morte de todas as pessoas inocentes que os antepassados de vocês mataram, desde a morte do inocente Abel até a de Zacarias, filho de Baraquias, que vocês mataram entre o Templo e o altar.
36 Cheqaqtapunin niykichis, chay llapallan castigokunaqa kunan tiempopi kawsaq runakunamanmi chayamusunkichis profetakunata wañuchisqaykichisrayku, nispa.
36 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: o castigo por tudo isso cairá sobre o povo de hoje.
37 Jerusalén llaqtata qawarispanmi Jesusqa niran:
37 Jesus terminou, dizendo:
38 Chayraykun Diosta yupaychanaykichis templopas, hinallataq llaqtaykichispas, wasiykichispas wikch'usqa kanqa.
38 Agora a casa de vocês ficará completamente abandonada.
39 Cheqaqtapunin niykichis, manañan rikuwankichishñachu kutimunay tiempo chayamunankama. Chay tiempo chayamuqtinñan ninkichis: “Alabasqayá kachun Diospa Sutinpi Hamuq Salvadorqa”, nispa.
39 Eu afirmo que vocês não me verão mais, até chegar o tempo em que dirão: “Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor!”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.