Mateus 16

Eastern Apurímac Quechua NT (QVE_TBL) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Wakin fariseo religionniyoq runakunan, hinallataq saduceo religionniyoq runakunapiwan ima, Jesusta imallapipas pantachiyta munaranku. Chaymi Jesusman ashuyuspanku, khaynata niranku: —Cheqaqtapuni Diosmanta Hamuq Runa kaspaykiqa, huk milagrotayá ruway noqayku rikunaykupaq, nispanku.
1 Os fariseus e saduceus vieram pôr Jesus à prova, exigindo que lhes mostrasse um sinal do céu.
2 Hinaqtinmi Jesusqa chay fariseo religionniyoq runakunata, hinallataq chay saduceo religionniyoq runakunata niran: —Qankunaqa tardeyaqtinmi, intiq haykunan law cielopi antaruphayta qawarispa, ninkichis: “Allin tiempon kanqa”, nispaykichis.
2 Ele respondeu: “Vocês conhecem o ditado: ‘Céu vermelho ao entardecer, bom tempo amanhã;
3 Saynallataqmi cielopi tutallamanta yana phuyuta qawarispapas, nillankichistaq: “Paramunqan”, nispaykichis. ¡Ishkay uya runakuna, qankunaqa cielota qawarispallaykichismi yachankichis, imayna tiempo kanantapas! Chayri, ¿imanaqtintaq mana cuentatari qokunkichishchu, kunan tiempokunapi tukuy imaymana señalkuna pasasqanmantarí?
3 céu vermelho e sombrio logo cedo, mau tempo o dia todo’. Vocês sabem identificar as condições do tempo no céu, mas não sabem interpretar os sinais dos tempos!
4 ¡Huchasapa mana allin ruwaq runakuna! Qankunaqa noqapi creenaykichispaqmi, milagro ruwanaytaraq mañakuwashankichis. Ichaqa manan ni ima milagrotapas Diosqa rikuchisunkichishchu. Aswanqa Diosmanta willakuq profeta Jonasta imachus pasaran, chay hinallatan noqawan imas pasasqantapas rikunkichis, nispa. [Nota: Jesusqa kaypin comparasharan, imaynan profeta Jonaspas kinsa p'unchaw hinallataq kinsa tuta ima huk hatunkaray challwapa wiksanpi karan, saynallataqmi Jesuspas p'ampasqa karan kinsa p'unchaw hinallataq kinsa tuta ima]. Saynata niruspanmi, Jesusqa paykunata saqespa pasapuran.
4 Pedem um sinal porque são uma geração perversa e adúltera, mas o único sinal que lhes darei será o sinal do profeta Jonas”. Então Jesus os deixou e se retirou.
5 Jesusqa discipulonkunapiwan kushkan Galilea laguna qochata chimparanku. Ichaqa discipulonkunañataqmi t'antata apayta qonqarusqaku.
5 Mais tarde, depois de atravessar o mar, os discípulos descobriram que tinham se esquecido de levar pães.
6 Hinaqtinmi Jesusqa niran: —Allinta cuidakuychis fariseo religionniyoq runakunapa, hinallataq saduceo religionniyoq runakunapa levadurankumantaqa, nispa.
6 Jesus os advertiu: “Fiquem atentos! Tenham cuidado com o fermento dos fariseus e saduceus”.
7 Chaymi Jesuspa discipulonkunaqa ninakuranku: —T'antata mana apamusqanchisraykun saynataqa niwashanchis, nispanku.
7 Os discípulos começaram a discutir entre si por que não tinham trazido pão.
8 Jesusñataqmi cuentata qokuspa discipulonkunata niran: —Pisi iñiyniyoq runakuna, ¿imanaqtintaq rimashankichis t'antata mana apamusqaykichismantarí?
8 Ao tomar conhecimento do que falavam, Jesus disse: “Como é pequena a sua fé! Por que vocês discutem entre si sobre a falta de pão?
9 ¿Manaraqchu allinta entiendenkichis imatachus niyta munani chayta? Qankunari, ¿manachu yuyankichis pishqa t'antallawan, pishqa waranqa runakuna mikhunanpaq milagro ruwasqayta? Hinaspapas, ¿manachu yuyankichis ashka canasta hunt'ataraq puchuq t'antakunatapas huñusqaykichista?
9 Ainda não entenderam? Não se lembram dos cinco pães para os cinco mil e dos cestos de sobras que recolheram?
10 ¿Manallataqchu yuyankichis, qanchis t'antallamanta tawa waranqa runakuna mikhunanpaq milagro ruwasqayta? Hinaspapas, ¿manachu yuyankichis ashka canasta hunt'ataraq puchuq t'antakunatapas huñumusqaykichista?
10 Nem dos sete pães para os quatro mil e dos cestos grandes de sobras que recolheram?
11 ¿Imanaqtintaq qankunari mana entiendewankichishchú? Noqaqa manan t'antamantachu rimapayashaykichis. Aswanqa fariseo religionniyoq runakunapa, hinallataq saduceo religionniyoq runakunapa levaduranmanta cuidakunaykichispaqmi rimapayashaykichis, nispa.
11 Como não conseguem entender que não estou falando de pão? Repito: tenham cuidado com o fermento dos fariseus e saduceus”.
12 Hinaqtinmi Jesuspa discipulonkunaqa chayraq entienderanku, Jesuspa yachachisqanta. Payqa manan t'antata ruwana levaduramantachu niyta munaran. Aswanqa fariseokunapa, hinallataq saduceokunapa costumbrenkuman hinalla yachachisqankunamanta cuidakunankupaqmi chaykunataqa yachachiran.
12 Finalmente entenderam que ele não se referia ao fermento do pão, mas ao ensino dos fariseus e saduceus.
13 Jesusqa Filipo sutiyoq lugarpi kaq Cesarea llaqtapa cercanman chayaruspanmi, discipulonkunata tapuran: —Noqa Diosmanta Hamuq Runari, ¿pitaq kani runakunapaqrí? nispa.
13 Quando Jesus chegou à região de Cesareia de Filipe, perguntou a seus discípulos: “Quem as pessoas dizem que o Filho do Homem é?”.
14 Chaymi discipulonkunaqa contestaranku: —Wakinmi ninku: “Bautizaq Juanmi”, nispanku. Wakintaqmi ninku: “Ñawpaq profeta Eliasmi”, nispanku. Wakinñataqmi ninku: “Ñawpaq profeta Jeremiasmi”, nispanku. Hukkunañataqmi ninku: “Mayqen profetapashchá”, nispanku.
14 Eles responderam: “Alguns dizem que o senhor é João Batista; outros, que é Elias; e outros, ainda, que é Jeremias ou um dos profetas”.
15 Hinaqtinmi Jesusqa discipulonkunata tapuran: —Qankunari, ¿ima ninkichistaq noqamanta? Qankunapaqri, ¿pitaq noqari kaní? nispa.
15 “E vocês?”, perguntou ele. “Quem vocês dizem que eu sou?”
16 Chaymi Simón Pedroqa contestaran: —Qanqa kanki Diosmanta Hamuq Salvadorniyku Criston, hinaspapas wiña-wiñaypaq kawsaq Diospa Wawanmi, nispa.
16 Simão Pedro respondeu: “O senhor é o Cristo, o Filho do Deus vivo!”.
17 Hinaqtinmi Jesusqa Simón Pedrota niran: —Jonaspa wawan Simón, qanpaqyá ancha kusikuy kachun. Kay nisqaykitaqa manan kikillaykimantachu, nitaq runakunamantachu yachamuranki. Aswanqa hanaq pachapi Dios Taytaymi kay yachaytaqa revelasuranki.
17 Jesus disse: “Que grande privilégio você teve, Simão, filho de João! Foi meu Pai no céu quem lhe revelou isso. Nenhum ser humano saberia por si só.
18 Chaymi noqapas niyki, qanqa kanki “Pedron” nispa. Kay sutiykiqa “rumi” ninantan nin. Noqaqa rumi hawapin iglesiaytaqa hatarichisaq. (Chay iglesiayqa noqapi creeqkunan kanku). Hinaspapas paykunataqa manan diablopas nitaq wañuypas chinkachiytaqa atinqachu.
18 Agora eu lhe digo que você é Pedro, e sobre esta pedra edificarei minha igreja, e as forças da morte não a conquistarão.
19 Hinaspan noqaqa qanman atiyta qosqayki huk llaveta hina, Diospa qayllanman runakuna haykunankupaq. Chaymi kay pachapi imapas watasqaykiqa, hanaq pachapipas watasqallataq kanqa. Hinallataq kay pachapi imapas pashkasqaykiqa, hanaq pachapipas pashkasqallataq kanqa, nispa.
19 Eu lhe darei as chaves do reino dos céus. O que você ligar na terra terá sido ligado no céu, e o que você desligar na terra terá sido desligado no céu”.
20 Hinaspan Jesusqa chaykunata rimayta tukuruspa, discipulonkunata kamachiran khaynata: —Qankunaqa amaraq ni pimanpas willankichisraqchu noqa Diosmanta Hamuq Salvador Cristo kasqaytaqa, nispa.
20 Então ele advertiu a seus discípulos que não dissessem a ninguém que ele era o Cristo.
21 Chaymantapachan Jesusqa discipulonkunaman willayta qallariran khaynata: —Noqaqa Jerusalén llaqtamanmi risaq. Chaypin kay Israel nación llaqtapi kamachiq jefekuna, sacerdotekunapa jefenkuna, hinallataq leykunamanta yachachiq runakunapas, noqa Diosmanta Hamuq Runataqa, anchata ñak'arichiwaspanku, wañuchiwanqaku. Ichaqa saynata wañuchiwaqtinkupas, kinsa p'unchawmantan noqaqa kawsarinpusaq, nispa.
21 Daquele momento em diante, Jesus começou a falar claramente a seus discípulos que era necessário que ele fosse a Jerusalém e sofresse muitas coisas terríveis nas mãos dos líderes do povo, dos principais sacerdotes e dos mestres da lei. Seria morto, mas no terceiro dia ressuscitaria.
22 Hinaqtinmi Pedroqa Jesusta huk lawman waqyarispa, sayna nisqanmanta Jesusta q'aqchaspa, khaynata niran: —¡Diosqa amayá permitichunchu qanta chaykuna pasasunaykitaqa! nispa.
22 Pedro o chamou de lado e começou a repreendê-lo por dizer tais coisas. “Jamais, Senhor!”, disse ele. “Isso nunca lhe acontecerá!”
23 Ichaqa Jesusñataqmi kutirimuspa Pedrota niran: —¡Ayqeriy noqapa ñawpaqniymanta! Diospa munasqanta ama ruwanaypaqmi, qantaqa diablo rimachishasunki. Qanqa manan entiendenkichu Diospa munasqantaqa. Chaymi qanqa (Diospi mana creeq) runakuna hinalla piensashanki, nispa.
23 Jesus se voltou para Pedro e disse: “Afaste-se de mim, Satanás! Você é uma pedra de tropeço para mim. Considera as coisas apenas do ponto de vista humano, e não da perspectiva de Deus”.
24 Chaymantan Jesusqa discipulonkunata nillarantaq khaynata: —Pipas noqapa discipuloy kayta munaspaqa, qonqananmi kikinpa munasqanman hina imatapas ruwayta. Hinaspapas noqapi creesqanraykun tukuy ima sasachakuykuna chayamuqtinpas, listo kanan cruzpi ñak'arispa wañunanpaq. Hinallataqmi noqapa kamachisqaykunatapas ruwanan.
24 Então Jesus disse a seus discípulos: “Se alguém quer ser meu seguidor, negue a si mesmo, tome sua cruz e siga-me.
25 Ichaqa pipas kay pachapi payllapaq kawsay munaq runaqa, wiñaypaqmi wañunqa. Aswan pi runapas noqapi creesqanrayku wañuqmi, wiñaypaq kawsanqa.
25 Se tentar se apegar à sua vida, a perderá. Mas, se abrir mão de sua vida por minha causa, a encontrará.
26 Kay pachapi tukuy ima kaqniyoq kayri, ¿imapaqtaq sirven, sichus runapa alman mana salvasqa kaqtinrí? Kay pachapi runari, ¿hayk'atataq paganman almanta salvananpaqrí? Manan ni hayk'ataña pagaspapas salvakuytaqa atinkumanchu.
26 Que vantagem há em ganhar o mundo inteiro, mas perder a vida? E o que daria o homem em troca de sua vida?
27 Ichaqa Dios Taytaypa ancha atiyninwanmi, noqa Diosmanta Hamuq Runaqa, angelniykunawan kushka hamusaq. Hinaspan sapankamankuman pagonkuta qopusaq kay pachapi ruwasqankuman hina.
27 Pois o Filho do Homem virá com seus anjos na glória de seu Pai e julgará cada pessoa de acordo com suas ações.
28 Cheqaqtapunin niykichis, kaypi noqawan wakin kaqkunaqa manaraqmi wañunkichisraqchu, noqa Diosmanta Hamuq Runa, gobiernanaypaq hamushaqta rikuwanaykichiskama, nispa.
28 Eu lhes digo a verdade: alguns que estão aqui neste momento não morrerão antes de ver o Filho do Homem vindo em seu reino!”.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 16, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.