Lucas 22

Mushuq Tistamintu (QVCNT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Chay diyakunapim karqan chay Paskwa fyista. Chay fyistataqam pasaqllapa kachangakunata, suq laya mikunata mikushpa. Chay fyista yaqqana ch'ayaptinmi,
1 Faltava pouco tempo para a Festa dos Pães sem Fermento , chamada Páscoa .
2 chay kamachikuq isrraylinu kurakuna Muysispa liyningunata yach'achikuqkunawan tandanakushpa, uyaraplla (uyaralla) parlarqanllapa:
2 Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei procuravam um jeito para matar Jesus em segredo porque tinham medo do povo.
3 Piru chay urasmi dyabluqa yaykurqan Judas Iskaryutiman. Chay Judasqam Jisuspa dusi apustulninmanda suqnin karqan.
3 Então Satanás entrou em Judas, chamado Iscariotes, que era um dos doze discípulos.
4 Paymi rirqan parlaq kamachikuq isrraylinu kurakunawan, adurana wasimba kamachikuq suldadungunawambis:
4 Judas foi falar com os chefes dos sacerdotes e com os oficiais da guarda do Templo para combinar a maneira como ele ia lhes entregar Jesus.
5 Chaymi paykunata chayshina ufrisiptinqa, ancha kushikushpa, Judasta nirqanllapa:
5 Eles ficaram muito contentes e prometeram dar dinheiro a ele.
6 Chaymi Judasqa ari, nishpa, yuyarqan: ¿Ima urasraq alli Jisusta intrigakunayqa, mana kaptin achka runakuna? nishpa.
6 Judas aceitou e começou a procurar uma oportunidade para entregar Jesus a eles, sem que o povo ficasse sabendo.
7 Chay Paskwa fyistapa diyanqam ch'ayamurqanna. Chay qallarishqan diyapim suq uñitata wanchishpa, kachangakunawan mikurqanllapa, chay fyistata pasanambaqllapa.
7 Chegou o dia da Festa dos Pães sem Fermento , dia em que os judeus matavam carneirinhos para comemorar a Páscoa .
8 Chaymi Jisusqa Pidruta Jwanda nirqan:
8 Então Jesus deu a Pedro e a João a seguinte ordem:
9 Chaymi paykunaqa tapurqan:
9 Eles perguntaram: — Onde o senhor quer que a gente prepare o jantar?
10 Chaymi Jisusqa nirqan:
10 Jesus respondeu:
11 Chaymandaqa chay wasipa dwiñunda tapuyllapa: “Yach'achikuqmi nin: ¿Mayqan kwartuykipish yach'akuqniykunawan mikushaqllapa Paskwa mikunata?” nishpa.
11 e digam ao dono dela: “O Mestre mandou perguntar a você onde fica a sala em que ele e os seus discípulos vão comer o jantar da Páscoa.”
12 Chayshina niptikillapaqam, payqa wasimba altumbi suq atun kwartunda rin rikachishuqllapa tukuy imawan allichashqata. Chaypi allichayllapa Paskwa mikunanchiqtaqa, nishpa.
12 Então ele mostrará a vocês uma grande sala mobiliada, no andar de cima. Preparem ali o jantar.
13 Chaymi Pidruwan Jwan rishpaqa, Jisus nishqanshina tarirqanllapa. Chaymi chay wasipina Paskwa mikunataqa allicharqanllapa.
13 Os dois discípulos foram até a cidade e encontraram tudo como Jesus tinha dito. Então prepararam o jantar da Páscoa.
14 Chaymi chay uras ch'ayaptinqa, Jisusqa apustulningunawan mesapi tiyarqan.
14 Quando chegou a hora, Jesus sentou-se à mesa com os apóstolos
15 Chaymandaqam paykunata nirqan:
15 e lhes disse:
16 Chaqa alliptam niykillapa, kay Paskwa mikunataqam kananllana qamkunawanqa rini mikuq. Mananam mastaqa rinichu mikuq syilupi kananchiqkaman. Waqpiqam Taytay Dyuspa pullan kashpana, mikurishunllapa, nishpa.
16 Pois eu digo a vocês que nunca comerei este jantar até que eu coma o verdadeiro jantar que haverá no
17 Chaymandaqam kupata piskashpa, Dyusman pagikushpa, nirqan:
17 Então Jesus pegou o cálice de vinho, deu graças a Deus e disse:
18 Chaqa alliptam niykillapa, mananam mastaqa rinichu upyaq ubaskunapa yakundaqa, Taytay Dyuswan shamushpa, shumaqta kamachikunaykaman, nishpa.
18 Pois eu afirmo a vocês que nunca mais beberei deste vinho até que chegue o Reino de Deus.
19 Chaymandaqam kachangata piskashpa, Dyusman pagikushpa, pitishpa, paykunata qoshpa, nirqan:
19 Depois pegou o pão e deu graças a Deus. Em seguida partiu o pão e o deu aos apóstolos, dizendo:
20 Chay Paskwa mikunata mikuptinllapaqam, kupatapis piskashpa nirqan:
20 Depois do jantar, do mesmo modo deu a eles o cálice de vinho, dizendo:
21 ’Piru rikayllapa, chay runa intrigakuwaqqam pullay kay mesapi.
21 Mas vejam: o traidor está aqui sentado comigo à mesa!
22 Chaqa Dyuspa Santu Librumbi nishqanshinam, noqa Dyusmanda Shamuq Runaqa rini wañuq. ¡Piru imananqaraqri chay intrigakuwaqqa! Ancha kastigadum rin kaq, nishpa.
22 Pois o
23 Chayshina Jisus niptinmi, apustulningunaqa suqnin, suqnin tapunakurqan:
23 Então os apóstolos começaram a perguntar uns aos outros quem seria o traidor.
24 Chaymandaqam chay dusi yach'akuqninguna anyanakurqanllapa:
24 Os apóstolos tiveram uma forte discussão sobre qual deles deveria ser considerado o mais importante.
25 Chaypaqmi Jisusqa paykunata nirqan:
25 Então Jesus disse:
26 Piru qamkunaqa ama chayshinaqa kayllapachu. Ashwanri qamkunamanda chay mas kamachikuqqa suq umildi wambrashina ancha sirbikuq kanqa. Chayri chay kamachikuqqa suq kriyadushina qamkunata sirbishunqa.
26 Mas entre vocês não pode ser assim. Pelo contrário, o mais importante deve ser como o menos importante; e o que manda deve ser como o que é mandado.
27 Mayá, yuyayllapa: ¿Pitaq mas kamachikuqqa, mesapi tiyaq ichu kriyadun? ¿Manachu mas kamachikuqqa mesapi tiyaq? Piru noqaqam qamkunapa kamachikuqniki kashpapis, suq kriyadushina tukuy imapi yanapaykillapa.
27 Quem é o mais importante? É o que está sentado à mesa para comer ou é o que está servindo? Claro que é o que está sentado à mesa. Mas entre vocês eu sou como aquele que serve.
28 ’Qamkunaqam chay ñakashqaykunapi pullay kashqallapa kangi.
28 — Vocês têm estado sempre comigo nos meus sofrimentos.
29 Chaymi Taytay Dyus awturidarta numbrawashqanshina, noqapis qamkunata numbrayki, kamachikuqkuna kanaykillapa.
29 Por isso, assim como o meu Pai me deu o direito de governar, eu também dou o mesmo direito a vocês.
30 Chayshinam numbraykillapa, kamachikunay tyimpupi noqawan pulla mesaypi mikunaykillapa, upyanaykillapa. Kanan kamachikunan trunukunapi ringillapa tiyaq, isrraylinukunapa dusi atun ayllungunata allita kamachinaykillapa, nishpa.
30 Vocês vão comer e beber à minha mesa no meu
31 Jisusqam Pidrutapis nirqan:
31 Jesus continuou:
32 Chayshina kaptimbismi, Tayta Dyusta qambaq rrugashqa kani, ama tukuy tyimpu qonqawanayki. Chaymandaqar qamqa tukuy shunqoykiwan noqapi yuyakurishpa, yanapay kriyiq masikikunata, noqapi mas allita yuyakunanllapa.
32 Mas eu tenho orado por você, Simão, para que não lhe falte fé. E, quando você voltar para mim, anime os seus irmãos.
33 Chayshina niptinqam, Simun Pidruqa nirqan:
33 Então Pedro disse a Jesus: — Estou pronto para ser preso e morrer com o senhor!
34 Piru Jisusqam nirqan:
34 Então Jesus afirmou:
35 Chaymi Jisusqa paykunata tapurqan:
35 Depois Jesus perguntou aos discípulos: — Não faltou nada! — responderam eles.
36 Kanan paykunatam nirqan:
36 Então Jesus disse:
37 Chaqa kananqam rinllapana qesachawaq, suq runa ancha malu ruraqtashina. Chaymi Dyuspa Santu Librumbi nishqanqa kumplinna. Chay librumbim noqapaq nin: “Mana allin runapaqshi rinllapa riqsiq”, nishpa.
37 Pois as
38 Chaymi chay apustulningunaqa nirqan:
38 Aí os seus discípulos disseram: — Senhor, aqui estão duas espadas.
39 Chay tutaqam Jisusqa chay wasimanda lluqshishpa, yach'akuqningunata apashpa, rirqan Ulibu lumaman. Chaqa chay laya kustumbriyuqmi karqan. [Nuta: Jitsimani wirtam chay Ulibu lumapi kidaq.]
39 Jesus saiu e foi, como de costume, ao monte das Oliveiras; e os seus discípulos foram com ele.
40 Chayman ch'ayashpaqam, paykunata nirqan:
40 Quando chegou ao lugar escolhido, Jesus disse:
41 Chayshina nishpaqam, Jisusqa mas waqman rirqan 30 mitrustach'i. Chaypim payqa qonqorikushpa, Tayta Dyusman
41 Então se afastou a uma distância de mais ou menos trinta metros. Ajoelhou-se e começou a orar,
42 mañakushpa nirqan:
42 dizendo:
43 Chay urasmi syilumanda suq anjil shamurqan Jisusta yanapanan, ama dismayanambaq.
43 [Então um anjo do céu apareceu e o animava.
44 Kanan tukuy chay llakikunawan masta mañakuptinmi, Jisustaqa limpu umbi pambarqan. Chaqa chay umbishqangunaqam yawarshina shuturqan allpaman.
44 Cheio de uma grande aflição, Jesus orava com mais força ainda. O seu suor era como gotas de sangue caindo no chão.]
45 Chaymandaqam chay mañakushqanmanda atarishpa, rirqan yach'akuqningunata rikaq. Chaymi ch'ayashpaqa, paykunata tarirqan puñuykaqta. Chaqa llakishpa, ancha shaykushqa kashpam, puñuykarqanllapa.
45 Depois de orar, ele se levantou, voltou para o lugar onde os discípulos estavam e os encontrou dormindo, pois a tristeza deles era muito grande.
46 Chaymi paykunataqa nirqan:
46 E disse:
47 Chayshina rimaykaptinmi, achka runakuna Jisus kaykashqanman ch'ayarqanllapa. Ñawpanllapataqam ch'ayarqan Judas. Chay Judasqam Jisuspa dusi yach'akuqningunamanda suqnin karqan. Paymi qemikashpa, Jisusta napaykurqan muchashpa.
47 Jesus ainda estava falando, quando chegou uma multidão. Judas, um dos doze discípulos, que era quem guiava aquela gente, chegou perto de Jesus para beijá-lo.
48 Chaymi Jisusqa nirqan:
48 Mas Jesus disse:
49 Chaymi Jisuspa apustulninguna chaykunata rikashpaqa, tapurqanllapa:
49 Quando os discípulos que estavam com Jesus viram o que ia acontecer, disseram: — Senhor, devemos atacar essa gente com as nossas espadas?
50 Kanan suq apustulninqam atun kuchillunda surqoshpa, mas kamachikuq isrraylinu kurapa kriyadumba allin ladu rinrinda pitirqan.
50 Um deles feriu com a espada o empregado do Grande Sacerdote , cortando a sua orelha direita.
51 Chaymi Jisusqa chayta rikashpaqa, nirqan:
51 Mas Jesus ordenou: Aí tocou na orelha do homem e o curou.
52 Chaymandaqam Jisusqa chay kamachikuq kurakunata, Dyuspa adurana wasimba chay shamuq prisuq suldadungunata, tukuy chay kamachikuq ansyanukunatapis nirqan:
52 Em seguida disse aos chefes dos sacerdotes, aos oficiais da guarda do Templo e aos líderes judeus que tinham vindo para prendê-lo:
53 Noqaqam pullaykillapa kashqa kani tukuy diyakuna Dyuspa adurana wasimbi, ¿manachu? Chaypiqam qamkunaqa mana prisuwarqaykichu. Piru dyabluqam tutayaqpi mana allikunataqa ruran. Chaymi kay tuta shamushqallapa kangi, mana allikunata rurawaqqa, nishpa.
53 Eu estava com vocês todos os dias no pátio do Templo, e vocês não tentaram me prender. Mas esta é a hora de vocês e também a hora do poder da escuridão.
54 Chaymandaqam Jisusta piskashpa, aparqanllapa chay mas kamachikuq isrraylinu kurapa wasinman. Kanan Pidruqam Jisuspa karu ikinda rirqan.
54 Eles prenderam Jesus e o levaram até a casa do Grande Sacerdote . E Pedro os seguia de longe.
55 Chay tutaqam chay wasipa uku patyumbi ninata lumyachishpa, rridurnimbi tiyashpa mashakuykarqanllapa. Pidrupismi paykunapa pullan tiyashpa mashakuykarqan.
55 Quando acenderam uma fogueira no meio do pátio, Pedro foi e sentou-se com os que estavam em volta do fogo.
56 Suq kriyadam Pidruta chaypi rikashpa, ancha chapashpa nirqan:
56 Uma das empregadas o viu sentado ali perto da fogueira, olhou bem para ele e disse: — Este homem também estava com Jesus!
57 Chayshina niptinqam, Pidruqam nirqan:
57 Mas Pedro negou, dizendo: — Mulher, eu nem conheço esse homem!
58 Suq rratitumandaqam suqpis chapashpa, Pidrutaqa nirqan:
58 Pouco tempo depois, um homem o viu ali e disse: — Você também é um deles! Mas Pedro respondeu: — Homem, eu não sou um deles.
59 Chaymandaqam suq uramandach'i suq runa Pidrupaq nirqan:
59 Mais ou menos uma hora depois, outro insistiu: — Você estava mesmo com ele porque também é galileu.
60 Chaymi Pidruqa chay runatapis nirqan:
60 Mas Pedro respondeu: — Homem, eu não sei do que é que você está falando! Naquele instante, enquanto ele falava, o galo cantou.
61 Chay urasmi Jisusqa tikrakamushpa, Pidruta chaparqan. Chayshina chapaptinqam, Pidruqa das yuyarqan Jisukristu nishqanda: “Gallu manaraq kantaptinmi, qamqa kimsa kutinda ringi ñigawaq”, nishpa.
61 Então o Senhor virou-se e olhou firme para Pedro, e ele lembrou das palavras que o Senhor lhe tinha dito: “Hoje, antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.”
62 Chay nishqanda yuyashpam, Pidruqa ancha syintishpa, sawaman lluqshishpa, ancha waqarqan.
62 Então Pedro saiu dali e chorou amargamente.
63 Kanan chay kwidakuqkunaqam ancha asipashpa, Jisusta maqarqanllapa.
63 Os homens que estavam guardando Jesus zombavam dele e batiam nele.
64 Kanan ñawinda pambashpam, qaqllambi ancha maqashpa, nirqanllapa:
64 Taparam os olhos dele e perguntavam: — Quem foi que bateu em você? Adivinhe!
65 Kanan suqnin suqnin tukuy ima mana allikunata rimashpa, paytaqa ancha musyarqanllapa.
65 E diziam muitas outras coisas para insultá-lo.
66 Achikyaptinqam, isrraylinukunapa kamachikuq ansyanunguna, kamachikuq isrraylinu kurakuna, Muysispa liyningunata yach'achikuqkunapis suq lugarpi tandakarqanllapa. Chaymi chay Mas Kamachikuq Tandakaq Juyiskunapa ñawpanman Jisusta apamushpa, kayshina tapurqanllapa:
66 Quando amanheceu, alguns líderes dos judeus, alguns chefes dos sacerdotes e alguns mestres da Lei se reuniram. Depois mandaram levar Jesus diante do Conselho Superior .
67 —Mayá, niwayllapa, ¿Qamchu kangi Dyus Akrashqan Washadurqa?
67 Então lhe disseram: — Diga para nós se você é o Ele respondeu:
68 Imata tapushuptiypismi, mana ringillapachu kuntistawaq, ni ringillapachu kach'awaq.
68 E, se eu fizer uma pergunta, vocês não vão responder.
69 Piru noqa Dyusmanda Shamuq Runa kashpaqam, kananmandapacha Tayta Dyuspa allin ladumbi rini tiyaq.
69 Mas de agora em diante o
70 Chayshina niptinmi, yumbay tapurqanllapa:
70 Aí todos perguntaram: — Então você é o Filho de Deus? Jesus respondeu:
71 Chayshina niptinmi, paykunaqa nirqan:
71 E eles disseram: — Não precisamos mais de testemunhas. Nós mesmos ouvimos o que ele disse.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.