Lucas 14

Mushuq Tistamintu (QVCNT) vs ARA

Sair da comparação
ARA Almeida Revista e Atualizada 1993
1 Suq samana diyapim Jisusqa rirqan mikuq suq kamachikuq farisiyu duktrinayuqpa wasinman. Chaypim wakin farisiyukunaqa Jisusta chapaykarqan.
1 Aconteceu que, ao entrar ele num sábado na casa de um dos principais fariseus para comer pão, eis que o estavam observando.
2 Chaypim karqambis suq runa ancha padisiykaq saksaywan.
2 Ora, diante dele se achava um homem hidrópico.
3 Chaymi Jisusqa Muysispa liyningunata chay yach'achikuqkunata, chay farisiyukunatapis tapurqan:
3 Então, Jesus, dirigindo-se aos intérpretes da Lei e aos fariseus, perguntou-lhes: É ou não é lícito curar no sábado?
4 Chayshina tapuptinqam, chay farisiyukunaqa uyararqanlla. Chaymi Jisusqa chay uras chay qeshyaqpa sawanman makinda rurashpa, kach'akachishpa:
4 Eles, porém, nada disseram. E, tomando-o, o curou e o despediu.
5 Chaymandaqam chay farisiyukunata nirqan:
5 A seguir, lhes perguntou: Qual de vós, se o filho ou o boi cair num poço, não o tirará logo, mesmo em dia de sábado?
6 Chaymi chay farisiyukunaqa manana nimatapis atirqanllapachu kuntistayta.
6 A isto nada puderam responder.
7 Chaymandaqam Jisusqa chay kumbidadu runakunata rikarqan, mas allin iskañukunata akraptin, puntapi tiyanambaqllapa. Chaymi suq kumparasyunda rurashpa, nirqan:
7 Reparando como os convidados escolhiam os primeiros lugares, propôs-lhes uma parábola:
8 —Mayqan kumbidashuptin suq kasamyintu fyistamanqa, ama tiyaychu punta tiyanapiqa. Chaqa puntapi tiyaptikiqakish, ch'ayamunman suq kumbidashqan mas kamachikuq qamanda.
8 Quando por alguém fores convidado para um casamento, não procures o primeiro lugar; para não suceder que, havendo um convidado mais digno do que tu,
9 Chaykish chay mayqan kumbidashuqqa nishungiman: “Qoyri kay tiyanata kay suqta”, nishpa. Chaych'i ancha penqakushpa, ringiman tiyaq iki tiyanaman.
9 vindo aquele que te convidou e também a ele, te diga: Dá o lugar a este. Então, irás, envergonhado, ocupar o último lugar.
10 Chayri mayqan kumbidashuptinqa, iki tiyanapi tiyay. Chaymi chay mayqan kumbidashuq shamushpa nishungiman: “Yanasita (Yanasitu), shamuy kay mas allin punta tiyanaman”, nishpa. Chaymi chay mesapi wakin kaqkunaqa qambaq ninqallapa: “Paymi ancha baliq runa”, nishpa.
10 Pelo contrário, quando fores convidado, vai tomar o último lugar; para que, quando vier o que te convidou, te diga: Amigo, senta-te mais para cima. Ser-te-á isto uma honra diante de todos os mais convivas.
11 Chaymi mayqan runa munashpa kamachikuq kaytaqa, suq diyaqa rin penqakuq. Piru chay umildi kaqqam suq diyaqa ancha rin kamachikuq, nishpa.
11 Pois todo o que se exalta será humilhado; e o que se humilha será exaltado.
12 Chaymandaqam chay kumbidakuq runata Jisusqa nirqan:
12 Disse também ao que o havia convidado: Quando deres um jantar ou uma ceia, não convides os teus amigos, nem teus irmãos, nem teus parentes, nem vizinhos ricos; para não suceder que eles, por sua vez, te convidem e sejas recompensado.
13 Ashwanri suq fyistata rurashpaqa, kumbiday chay mana imayuqkunata, mankukunata, kujukunata, sarkukunata.
13 Antes, ao dares um banquete, convida os pobres, os aleijados, os coxos e os cegos;
14 Chaymi chayshina chay mana imayuqkunata yanapashpaqa, ancha kushikushpa ringillapa tiyaq. Chaqa chay pubrikunaqam mana atinqachu pagarashuytaqa. Piru allin runakuna kawsamuptinmi, Dyusqa rin pagarashuq, nishpa.
14 e serás bem-aventurado, pelo fato de não terem eles com que recompensar-te; a tua recompensa, porém, tu a receberás na ressurreição dos justos.
15 Chaymi Jisus nishqanda uyashpaqa, chay mesapi tiyaqkunamanda suqninqa Jisusta nirqan:
15 Ora, ouvindo tais palavras, um dos que estavam com ele à mesa, disse-lhe: Bem-aventurado aquele que comer pão no reino de Deus.
16 Chaymi Jisusqa nirqan:
16 Ele, porém, respondeu: Certo homem deu uma grande ceia e convidou muitos.
17 Chayshi mikunan uras ch'ayaptinqa, kriyadunda kach'arqan qayamunambaq chay kumbidashqangunata. Chayshi kriyadunqa rishpa nirqan: “Shamuyllapana mikunanchiq. Listunam mikunaqa”, nishpa.
17 À hora da ceia, enviou o seu servo para avisar aos convidados: Vinde, porque tudo já está preparado.
18 Chayshina qayaptinqash, yumbay kumbidashqangunaqa nirqan: “Pirdunawayllapa. Manam atinillapachu riyta”, nishpa. Chay punta runa kumbidashqaqash nirqan: “Randishqam kani ch'akrata. Riqmi rini rikaq. Chaymi rrugayki pirdunawanayki”, nishpa.
18 Não obstante, todos, à uma, começaram a escusar-se. Disse o primeiro: Comprei um campo e preciso ir vê-lo; rogo-te que me tenhas por escusado.
19 Suqpisshi nirqan: “Randishqam kani sinku yuntas buyiskunata. Chaymi rini riq mallipaq. Chaymi rrugayki pirdunawanayki”, nishpa.
19 Outro disse: Comprei cinco juntas de bois e vou experimentá-las; rogo-te que me tenhas por escusado.
20 Suqpisshi nirqan: “Chayraqmi kasarashqa kani. Chayraykum mana atinichu riyta”, nishpa.
20 E outro disse: Casei-me e, por isso, não posso ir.
21 Chayshi kriyadu kutimushpa, chayshina patrunninda niptinqa, chay patrunninqa piñakushpa, nirqan: “Riy kallikunamanda das apamuq waq mana nimayuq runakunata, mankukunata, kujukunata, sarkukunata”, nishpa.
21 Voltando o servo, tudo contou ao seu senhor. Então, irado, o dono da casa disse ao seu servo: Sai depressa para as ruas e becos da cidade e traze para aqui os pobres, os aleijados, os cegos e os coxos.
22 Chayshi kriyaduqa rishpa, chaykunata apamushpaqa, nirqan: “Patrunsitu, apamushqanam kani chay niwashqaykishina. Piru kanraqmi tiyanakunaqa”, nishpa.
22 Depois, lhe disse o servo: Senhor, feito está como mandaste, e ainda há lugar.
23 Chayshi patrunqa kriyadundaqa nirqan: “Riy kallikunaman, ñangunaman. Ancha animachishpa, apamuy suq runakunatapis, kay wasiy undanan.
23 Respondeu-lhe o senhor: Sai pelos caminhos e atalhos e obriga a todos a entrar, para que fique cheia a minha casa.
24 Piru manam ni mayqan waq punta kumbidashqayqa mikunqachu mikunaytaqa”, nishpa.
24 Porque vos declaro que nenhum daqueles homens que foram convidados provará a minha ceia.
25 Chay tyimpupim ancha achka runakuna, warmikuna Jisuspa ikinda rirqanllapa. Chaymi payqa rishqanshina tikrakamushpa, yumbayta nirqan:
25 Grandes multidões o acompanhavam, e ele, voltando-se, lhes disse:
26 —Mayqan noqaman shamuqqa ancha kuyawanqa maski yumbay kuyashqanmanda. Chayri mayqanniki noqata kuyawanaykimanda taytaykita, mamaykita, warmikita, wambraykikunata, masaykikunata, panikikunata ichu kikin kwirpuykita masta kuyashpaqam, mana balingichu yach'akuqniy kanaykipaqqa.
26 Se alguém vem a mim e não aborrece a seu pai, e mãe, e mulher, e filhos, e irmãos, e irmãs e ainda a sua própria vida, não pode ser meu discípulo.
27 Chayri noqapi kriyishqaykirayku padisishpa, ichu suq kruspi munaptinllapa wanchishuytapis, allita kasuwashpaqa, noqapa allip yach'akuqniy ringi kaq; manaqa manam.
27 E qualquer que não tomar a sua cruz e vier após mim não pode ser meu discípulo.
28 ’(Mayá, nishqaykillapa suq kumparasyunda:) Mayqanniki suq altu turrita munashpa ruraytaqa, puntata allita yuyangiman: ¿Aykataraq gastayman ushyanayqa? ¿Aypanmanchuraq qellayniy ichu mana? nishpa.
28 Pois qual de vós, pretendendo construir uma torre, não se assenta primeiro para calcular a despesa e verificar se tem os meios para a concluir?
29 Chaqa mana allita yuyashpa, simyintuta qallarishpaqam, mana atingimanchu ushyayta, faltaptin qellayniki. Chaymi yumbay rikashuqkuna asipashushpa ninmanllapa:
29 Para não suceder que, tendo lançado os alicerces e não a podendo acabar, todos os que a virem zombem dele,
30 “Kay runam qallarishqa suq turrita ruraq; piru manam atishqachu ushyayta”, nishpa.
30 dizendo: Este homem começou a construir e não pôde acabar.
31 ’Ichu mayqan gubyirnu munashpa pilyayta suq gubyirnuwanqa, manachu puntata allita yuyanman: ¿Kay 10.000 suldaduykunawanqa atiymanchu binsiyta paypa 20.000 suldadungunataqa? nishpa.
31 Ou qual é o rei que, indo para combater outro rei, não se assenta primeiro para calcular se com dez mil homens poderá enfrentar o que vem contra ele com vinte mil?
32 Chaymi mana atishpa pilyaytaqa, karupillaraq kashpa, chay gubyirnuqa kach'anman rrimplasunda parlanambaq, ama pilyananllapa.
32 Caso contrário, estando o outro ainda longe, envia-lhe uma embaixada, pedindo condições de paz.
33 (Chayshinar mayqanniki noqata munashpa kasuwaytaqa, puntata ancha allita yuyay: ¿Alliptachu munani kasuyta ichu mana? nishpa.) Chaqa mana dijashpa tukuy imaykitam, mana atingichu yach'akuqniy kaytaqa.
33 Assim, pois, todo aquele que dentre vós não renuncia a tudo quanto tem não pode ser meu discípulo.
34 Chaymandaqam Jisusqa suq kumparasyunda rurashpa, kayshinapis nirqan:
34 O sal é certamente bom; caso, porém, se torne insípido, como restaurar-lhe o sabor?
35 Mananam balinchu nimapaq, ni wanupaq. Ashwanmi wichukunanchiqna balinqa. Chayri qamkuna rinriyuqkunaqa, allita uyawayllapa, nishpa. [Nuta: Jisusta mana munaq kasuqqam chay mana baliq kach'ishina.]
35 Nem presta para a terra, nem mesmo para o monturo; lançam-no fora. Quem tem ouvidos para ouvir, ouça.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.