Mateus 26
Cajamarca Quechua NT (QVC_TBL) vs NAA
1 Jisusmi chaykunata yach'achikushpaqa, noqaykuna yach'akuqningunata niwarqanllapa:
1 Quando Jesus acabou de proferir estas palavras, disse aos seus discípulos:
2 —Qamkunaqam yach'angillapa: Ishkay diyallanam faltan Paskwa fyista qallarinanqa, nishpa. Chay fyistapim noqa Dyusmanda Shamuq Runataqa kuntrawaqkunaman rinllapa intrigakuwaq, kruspi klabawananllapa, nishpa.
2 — Vocês sabem que, daqui a dois dias, será celebrada a Páscoa, e o Filho do Homem será entregue para ser crucificado.
3 Alliptam chay diyakunapi kamachikuq isrraylinu kurakuna, Muysispa liyningunata yach'achikuqkuna, kamachikuq ansyanukunawan tandakarqanllapa chay mas kamachikuq isrraylinu kurapa atun wasimba patyumbi. Chay kuraqam Kayfas shutirqan.
3 Então os principais sacerdotes e os anciãos do povo se reuniram no palácio do sumo sacerdote, chamado Caifás,
4 Yumbay chay kamachikuqkunam kayshina parlarqanllapa: —¿Imashinaraq Jisusta ingañashpa dimandanchiqman, prisushpa wanchinanchiqllapa? nishpa.
4 e deliberaram prender Jesus, à traição, e matá-lo.
5 Chaymandaqam nirqanllapa: —Kay fyistapiqam mana balinchu wanchinanchiqqa. Chaqa kay fyistapi kaqkunakish kuntranchiq alsakanmanllapa, nishpa.
5 Mas diziam: — Não durante a festa, para que não haja tumulto entre o povo.
6 Jisusmi noqaykuna yach'akuqningunawan Bitanilla (Bitaniya) llaqtapi kashpa, rirqayllapa suq runa Simun shutiqpa wasinman. Chay Simunmi unayqa ismuykaq kwirpuyuq kashqa karqan.
6 Quando Jesus estava em Betânia, na casa de Simão, o leproso,
7 Paypa wasimbi kaykaptiyllapam, suq warmi ch'ayarqan kirpadu rumi pumupi ancha ch'aniyuq mishki mutkinata apamushpa. Mesapi kaykaptiyllapam, chay warmiqa chay mishki mutkinawan Jisuspa umanda nuyuchirqan.
7 aproximou-se dele uma mulher, trazendo um frasco feito de alabastro com um perfume precioso, que ela derramou sobre a cabeça de Jesus, estando ele à mesa.
8 Chayta rikashpam, noqaykunaqa piñakushpa, nirqayllapa: —¿Imapaqtaq qesachaykan chay ch'aniyuq mishki mutkinataqa?
8 Vendo isto, os discípulos ficaram indignados e disseram: — Para que este desperdício?
9 Chaytaqash' achka qellaypaq randikushpa, chay mana nimayuqkunata yanapananchiqta, nishpa.
9 Este perfume poderia ter sido vendido por muito dinheiro, para ser dado aos pobres.
10 Chaymi Jisus chayta uyashpaqa, kayshina niwarqanllapa: —¿Imapaqmi kay warmitaqa piñachingillapa? Payqam ancha allita rurawashqa.
10 Mas Jesus, sabendo disto, lhes disse:
11 Chaqa pubrikunaqam qamkunapa pullaykillapa tukuy tyimpu rinllapa kaq. Piru noqaqam manana tukuy tyimpuchu pullaykillapaqa rini kaq.
11 Porque os pobres estarão sempre com vocês, mas a mim vocês nem sempre terão.
12 Kayshina mishki mutkinata sawayman basyashpaqam, allichawashqashina, wañuptiy pambawananllapa.
12 Porque, derramando este perfume sobre o meu corpo, ela o fez para o meu sepultamento.
13 Chaymi allipta niykillapa, tukuy kay mundupi noqapa shumaq nutisyayta yach'achikushpaqam, kay warmi allita rurawashqandapis rinllapa yach'achikuq, payta ama qonqananllapa, nishpa.
13 Em verdade lhes digo que, onde for pregado em todo o mundo este evangelho, também será contado o que ela fez, para memória dela.
14 Chaymandaqam yach'akuq masiy Judas Iskaryutiqa kamachikuq isrraylinu kurakunaman rirqan kayshina niq:
14 Então um dos doze, chamado Judas Iscariotes, foi falar com os principais sacerdotes.
15 —¿Aykatam qamkunaqa pagarawangiman, Jisusta intriganaqqa? nishpa. Chaymi chay kamachikuq kurakunaqa 30 yuraq qellayta pagararqanllapa.
15 Ele disse: — Quanto me darão para que eu o entregue a vocês? E pagaram-lhe trinta moedas de prata.
16 Chay urasmandapacham Judasqa yuyarqan: ¿Maypitaq, imashinataq Jisusta intrigakuni? nishpa.
16 E, desse momento em diante, Judas buscava uma boa ocasião para entregar Jesus.
17 Chay Paskwa fyistapiqam suq laya mikunakunata, kachangakunata noqaykuna isrraylinukunaqa mikunillapa. Chay fyista qallarishqan diyam wakin yach'akuq masiykunaqa Jisusta tapurqanllapa: —Kay Paskwa fyista mikunata mikunanchiqqa, ¿maypitaq munangi allichanayllapa? nishpa.
17 No primeiro dia da Festa dos Pães sem Fermento, os discípulos vieram a Jesus e lhe perguntaram: — Onde quer que façamos os preparativos para que o senhor possa comer a Páscoa?
18 Chaymi Jisusqa paykunataqa nirqan: —Rishpa Jirusalinmanqa, riyllapa chay riqsishqanchiq runaman. Payta niyllapa: “Yach'achikuq Taytitum nin: Ch'ayamushqanam uras. Wasikipim munani rurayta Paskwa fyistata yach'akuqniykunawan”, nishpa.
18 E ele lhes respondeu:
19 Chay nishqanshina rurashpam, Paskwa mikunata allicharqanllapa.
19 E eles fizeram como Jesus lhes havia ordenado e prepararam a Páscoa.
20 Tutayaptinnaqam, Jisusqa noqaykuna dusi yach'akuqningunawan mesapina karqayllapa.
20 Ao cair da tarde, Jesus pôs-se à mesa com os doze discípulos.
21 Chaypi mikuqshinam niwarqanllapa: —Alliptam niykillapa, suqnikim ringi intrigakuwaq kuntrawaqkunaman, nishpa.
21 E, enquanto comiam, Jesus disse:
22 Chaymi yumbay noqaykuna limpu malaganayashpa, suqniy suqniy kayshina tapurqayllapa: —Taytitu, ¿noqachu kani? nishpallapa.
22 E eles, muito entristecidos, começaram um por um a perguntar-lhe: — Por acaso seria eu, Senhor?
23 Chaymi Jisusqa niwarqanllapa: —Noqawan suq platupilla pullay mikuqmi rin intrigakuwaqqa.
23 Jesus respondeu:
24 Chaqa Dyuspa Santu Librun nishqanshinam noqa Dyusmanda Shamuq Runaqa rini wañuq. Lukis ¡imananqaraqri chay intrigakuwaqqa! Mas allich'i kananda chay runaqa ama nasinambaq, nishpa.
24 O Filho do Homem vai, como está escrito a seu respeito; mas ai daquele por quem o Filho do Homem está sendo traído! Melhor seria para ele se nunca tivesse nascido!
25 Chaymi chay intrigakuq Judasqa Jisusta nirqan: —Yach'achikuq Taytitu, ¿noqachu kani? nishpa. Chaymi Jisusqa nirqan: —Arí, nishqaykishinam qam kangi, nishpa.
25 Então Judas, que o traía, perguntou: — Por acaso sou eu, Mestre? Jesus respondeu:
26 Chaypi mikuqshinam Jisusqa kachangata piskashpa, Dyusman pagikurqan. Chaymandaqam pitishpa, noqaykuna yach'akuqningunata niwarqanllapa: —Kay kachangata ch'askiwashpa, mikuyllapa. Kaymi kwirpuy, nishpa.
26 Enquanto comiam, Jesus pegou um pão, e, abençoando-o, o partiu e deu aos discípulos, dizendo:
27 Chaymandaqam kupatapis piskashpa, Dyusman pagikushpa, noqaykunata niwarqanllapa: —Kay kupamanda yumbayniki upyayllapa.
27 A seguir, Jesus pegou um cálice e, tendo dado graças, o deu aos seus discípulos, dizendo:
28 Chaqa kaymi yawarniy, Dyuswan mushuq tratuta ruranaypaqqa. Yawarniyta ich'aptinllapam rini wañuq, achka runata, warmita uchangunamanda washanaypaq.
28 porque isto é o meu sangue, o sangue da aliança, derramado em favor de muitos, para remissão de pecados.
29 Piru niykillapam, kay binutaqam manana mastaqa rinichu upyaq kay mundupiqa, Taytay tiyashqambi qamkunawan mushuq binuta upyanaykaman, nishpa.
29 E digo a vocês que, desta hora em diante, nunca mais beberei deste fruto da videira, até aquele dia em que beberei com vocês o vinho novo, no Reino de meu Pai.
30 Suq imnuta kantashpaqam, noqaykunaqa chay kashqaymanda lluqshishpa, rirqayllapana Ulibu lumaman.
30 E, tendo cantado um hino, saíram para o monte das Oliveiras.
31 Riqshinaqam Jisusqa kayshina niwarqanllapa: —Kay tutaqam yumbayniki noqapi manana yuyakushpa, noqamanda akrakashpa, shikwa shikwana ringillapa riq. Chaqa Tayta Dyuspa Santu Librumbim nin: “Michidurta chuqriptiyqam, wishangunaqa waqta kayta shikwakanqallapa”, nishpa.
31 Então Jesus disse aos discípulos:
32 Piru wañushqaymanda kawsamushpam, qamkunamanda mas puntata rini riq prubinsya Galiliyaman, nishpa.
32 Mas, depois da minha ressurreição, irei adiante de vocês para a Galileia.
33 Chayshina Jisus niptinqam, Pidruqa nirqan: —Qambi manana pipis yuyakuptimbismi, noqaqa qambilla rini yuyakuq, nishpa.
33 Mas Pedro, tomando a palavra, disse a Jesus: — Ainda que o senhor venha a ser um tropeço para todos, nunca o será para mim.
34 Chaymi Jisusqa nirqan: —Alliptam niyki, kay tuta gallu manaraq kantaptinmi, kimsa kutinda ringi ñigawaq: “Manam riqsinichu Jisustaqa”, nishpa.
34 Mas Jesus lhe disse:
35 Chaymi Pidruqa nirirqan: —Pullayki imapis wañushaq. Manamir ñigashqaykichu, nishpa. Chayshinallam nirqayllapa noqaykuna chay suq yach'akuqningunapis.
35 Pedro insistiu: — Ainda que me seja necessário morrer com o senhor, de modo nenhum o negarei. E todos os discípulos disseram o mesmo.
36 Jisusqam noqaykuna yach'akuqningunawan Jitsimani shutiq lugarman rirqanillapa. Chayman ch'ayashpaqam, Jisusqa niwarqanllapa: —Kaypi tiyayllapa, noqa kay waqman rinaykaman Dyusman mañakuq, nishpa.
36 Em seguida, Jesus foi com eles a um lugar chamado Getsêmani. E disse aos discípulos:
37 Chayshina nishpaqam, Pidruta, Sibidiyupa chay ishkay churingunata ashla waqkaq apashpa, Jisusqa suq layayashpa, ancha malaganayarqan.
37 E, levando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu, começou a sentir-se tomado de tristeza e de angústia.
38 Chaymi paykunata nirqan: —Ancha jwirtitam llaki piskawan. Limpuraq shunqoy tutayan. Tukuy kay llakikunam munan wanchiwayta. Kaypi kidashpa, ama puñushpachu, yapachawayllapa, nishpa.
38 Então lhes disse:
39 Chaymi ashla waqkaq rishpa, qonqorikushpa, ancha kumurashpa qaqllan allpaman ch'ayachishtin, Dyusman mañakushpa, nirqan: —Taytitu, kay tukuy ñakaykunaqam noqapaqqa suq kupa ancha ayaq yakushina. Munashpaqar chay ñakaykunamanda washaway. Piru amar noqa munashqayqa kanqachu. Ashwanri qam munashqaykishina kanqa, nishpa.
39 E, adiantando-se um pouco, prostrou-se sobre o seu rosto, orando e dizendo:
40 Chayshina Dyusman mañakushpa, kutimushpaqam, chay kimsa yach'akuq masiyllapata puñuykaqta tarishpa, Pidruta nirqan: —¿Ima manachu atishqallapa kangi agwantayta puñuymandaqa ni suq uritata?
40 E, voltando para os discípulos, achou-os dormindo. E disse a Pedro:
41 Rikch'akashpa, Dyusman mañakuyllapa, ama tyintadu kanaykillapa. Chaqa qamkunaqam allipta munangillapa Dyusta kasuyta. Piru manam atingillapachu kwirpuykita sujitayta, nishpa.
41 Vigiem e orem, para que não caiam em tentação; o espírito, na verdade, está pronto, mas a carne é fraca.
42 Chaymandaqam Jisusqa suq kutinda waqkaq ririshpa, Dyusman kayshina mañakurirqan: —Taytitu, illuki ñakanaypaq kaptinqa, qam munashqaykishina kanqa, nishpa.
42 Retirando-se pela segunda vez, orou de novo, dizendo:
43 Chaymi shamurishpaqa, puñuykaqta taririrqan chay kimsa yach'akuq masiykunataqa. Chaqa paykunataqam puñuyqa ancha binsiykarqan.
43 E, voltando, achou-os outra vez dormindo; porque os olhos deles estavam pesados.
44 Chaymandaqam chaypilla paykunata dijashpa, mushuqmanda chay waqkaq ririrqan, Tayta Dyusman mañakuriq. Chay kimsa kutindam chayshina nishpalla, mañakurqan.
44 Deixando-os novamente, foi orar pela terceira vez, repetindo as mesmas palavras.
45 Chaymandaqam chay kimsa kutinda kutimushpaqa, chay yach'akuq masiykunataqa nirqan: —¿Sigingillapachu puñushpa? Kananqam ch'ayamushqa chay uras noqa Dyusmanda Shamuq Runata intrigakuwanan uchayuq runakunaman.
45 Então voltou para os discípulos e lhes disse:
46 Atariyllapa. Akuna. Rikayllapa, chay intrigakuwaqqam ch'ayamuykanna, nishpa.
46 Levantem-se, vamos embora! Eis que o traidor se aproxima.
47 Chayshina rimaykaptinllam, chay yach'akuq masiy Judasqa achka runakunawan ch'ayamurqan. Chay runakunaqam qeruta, atun kuchilluta piskashpa, shamurqanllapa chay kamachikuq isrraylinu kurakuna, chay kamachikuq ansyanukuna kach'amuptin.
47 E enquanto Jesus ainda falava, eis que chegou Judas, um dos doze, e, com ele, grande multidão com espadas e porretes, vinda da parte dos principais sacerdotes e dos anciãos do povo.
48 Chay Judas intrigakuqqam paykunataqa nishqa karqan: —Jisusta riqsinaykillapaqam, muchashpa rini napaykuq. Chaytam piskangillapaqa, nishpa.
48 Ora, o traidor tinha dado a eles um sinal: “Aquele que eu beijar, é esse; prendam-no.”
49 Chaymi ch'ayashpaqa, Jisustaqa muchashpa napaykurqan: —Bwinas nuchis, Yach'achikuq Taytitu, nishpa.
49 E logo, aproximando-se de Jesus, Judas disse: — Salve, Mestre! E o beijou.
50 Jisusqam nirqan: —Yanasita (Yanasitu), ¿imapaqtaq shamushqa kangi? nishpa. Chay uritaslla chay runakunaqa Jisusta piskarqanllapa.
50 Jesus, porém, lhe disse: Nisto, aproximando-se eles, agarraram Jesus e o prenderam.
51 Piru Jisuspa suq yach'akuqninmi atun kuchillunda surqoshpa, mas kamachikuq isrraylinu kurapa kriyadumba rinrinda pitirqan.
51 E eis que um dos que estavam com Jesus, estendendo a mão, sacou da espada e, golpeando o servo do sumo sacerdote, cortou-lhe a orelha.
52 Chaymi Jisusqa nirqan: —Atun kuchilluykitaqa waqaychayna. Chaqa kuchilluwan pilyaqkunataqam, kuchilluwan rinllapa wanchiq.
52 Então Jesus lhe disse:
53 ¿Ima manachu yach'angi, noqa Taytay Dyusman mañakuptiyqam, kach'amunman mas di 70.000 anjilningunata washawanambaq, nishpaqa?
53 Ou você acha que não posso pedir a meu Pai, e ele me mandaria neste momento mais de doze legiões de anjos?
54 Lukis chayshina kach'amunambaq mañaptiyqach'i, Dyuspa Santu Librumbi noqapaq nishqanqa mana kumplinqachu. Chaqa librumbiqam kayshina pasawanambaq riman, nishpa.
54 Mas como, então, se cumpririam as Escrituras, que dizem que assim deve acontecer?
55 Chaymandaqam Jisusqa chay shamuq runakunata nirqan: —Qamkunaqa, ¿imaraykutaq shamushqallapa kangi atun kuchillukunawan, qerukunawan, saltiyadurtashina prisuwaqqa? Manchu tukuy diya Tayta Dyuspa adurana wasimbi qamkunawan kashpa, yach'achikushqa kani. ¿Imaraykutaq qamkunaqa chaypiqa mana prisuwarqaykichu?
55 Naquele momento, Jesus disse às multidões:
56 Piru tukuy kaykunam kayshina pasaykan, Dyuspaq rimaqkuna iskibrishqanguna kumplinambaq, nishpa. Chay urasmi noqaykuna yumbay yach'akuqningunaqa Jisusta sapalitanda dijashpana, mitikarqayllapa.
56 Tudo isto, porém, aconteceu para que se cumprissem as Escrituras dos profetas. Então todos os discípulos o deixaram e fugiram.
57 Chay prisuqkunaqam Jisustaqa chay mas kamachikuq isrraylinu kura Kayfaspa wasinman aparqanllapa. Chaypim karqanllapa Muysispa liyningunata yach'achikuqkuna, kamachikuq ansyanukunapis.
57 E os que prenderam Jesus o levaram à casa de Caifás, o sumo sacerdote, onde se haviam reunido os escribas e os anciãos.
58 Piru Pidruqam Jisuspa karu ikinda rirqan chay Kayfaspa wasimba patyungaman. Chaypiqam suldadukunawan tiyarqan, rikanambaq imanachiqshi rin Jisustaqa, nishpa.
58 Pedro o seguia de longe até o pátio do sumo sacerdote. E, tendo entrado, assentou-se entre os servos, para ver como aquilo ia terminar.
59 Chay kamachikuq isrraylinu kurakuna, chay kamachikuq ansyanukuna, yumbay chay Mas Kamachikuq Tandakaq Juyiskunapismi tistigukunata maskarqanllapa, llullakushpa, Jisuspa kuntran rimananllapa, chaypaq tumbanna wanchinanllapa.
59 E os principais sacerdotes e todo o Sinédrio procuravam algum testemunho falso contra Jesus, a fim de o condenarem à morte.
60 Piru maychika suqnin suqnin yanqakunata llullakushpa, mana igwalta rimaptinllapaqam, mana nimapaq atirqanllapachu tumbayta Jisusta, wanchinanllapaqa. Piru ultimupim ishkay llullakuqkuna ñawpanllapaman pasashpa,
60 E não acharam, apesar de terem sido apresentadas muitas testemunhas falsas. Mas, afinal, compareceram duas, afirmando:
61 nirqanllapa: —Kay runam nishqa: “Dyuspa chay atun adurana wasinda bulashpam, atini kimsa diyapi mushuqmanda rurariyta”, nishpa.
61 — Este disse: “Posso destruir o santuário de Deus e reconstruí-lo em três dias.”
62 Chaymi chay mas kamachikuq isrraylinu kuraqa atarishpa, Jisusta tapurqan: —¿Manachu nimatapis ningi? ¿Manachu uyangi kay runakuna qambaq rimashqandaqa? nishpa.
62 E, levantando-se o sumo sacerdote, perguntou a Jesus: — Você não diz nada em resposta ao que estes depõem contra você?
63 Piru kuntraptinllapaqam, Jisusqa uyararqanlla. Manam nimatapis nirqanchu. Chaymi chay mas kamachikuq kuraqa nirqan: —Mayá, kamachiykim juranayki Dyuspa shutimbi, ¿Qamchu Dyuspa Churin kangi? ¿Qamchu Dyus Akrashqan Washadurqa kangi ichu mana? nishpa.
63 Jesus, porém, guardou silêncio. E o sumo sacerdote lhe disse: — Eu exijo que nos diga, tendo o Deus vivo por testemunha, se você é o Cristo, o Filho de Deus.
64 Chaymi Jisusqa nirqan: —Qam nishqaykishinam kani. Niykillapapismi, kananmandaqam noqa Dyusmanda Shamuq Runata ringillapa rikawaq, ancha pudirniyuq Tayta Dyuspa allin ladumbi tiyaykaqta. Ringillapam rikawaqpis pukutaykunapi syilumanda shamuykaqta, nishpa.
64 Jesus respondeu:
65 Chayshina Jisus niptinmi, chay mas kamachikuq isrraylinu kuraqa ancha piñakushpa, kwirpumbi kaq mudananda llikishpa, chay juyiskunata nirqan: —¡Ichichín, kay runaqam Taytanchiq Dyusta burlaykan! Kananqam manana munanchiqchu tistigukunataqa, ¿manachu? Waqqar kananqa qamkuna kikiki uyashqallapa kangi, kayshina rimashpa Dyusta burlaptinqa.
65 Então o sumo sacerdote rasgou as suas vestes e disse: — Blasfemou! Por que ainda precisamos de testemunhas? Eis que agora mesmo vocês ouviram a blasfêmia!
66 Chaymandaqam chay juyiskunata tapurqan: —¿Imatataq yuyangillapa? nishpa. Chaymi paykunaqa nirqanllapa: —Arí, uchayuqmi. Allim wañunambaq, nishpa.
66 O que vocês acham? E eles responderam: — É réu de morte.
67 Chay urasmi qaqllambi tuqapashpa, wakinqa puñitiyarqanllapa, wakinqam qaqllambi paqyachishpa, nirqanllapa:
67 Então alguns cuspiram no rosto de Jesus e bateram nele. E outros o esbofeteavam, dizendo:
68 —Mayá, qam Dyus Akrashqan Washadur kashpaqa, niwayllapa: ¿Pitaq maqashushqa? nishpa.
68 — Profetize para nós, ó Cristo! Quem foi que bateu em você?
69 Pidru chay wasipa patyumbi tiyaykaptinmi, suq kriyada qemikashpa nirqan: —Qambismi Jisus Galiliyamanda kaqwan purirqayki, nishpa.
69 Pedro estava sentado fora no pátio. Uma empregada se aproximou e lhe disse: — Você também estava com Jesus, o galileu.
70 Piru Pidruqam yumbay chaypi kaqkunapa ñawpambi ñigashpa nirqan: —Manam yach'anichu imatach'i niwaykangi, nishpa.
70 Mas ele negou diante de todos e disse: — Não sei o que você está dizendo.
71 Chaymandaqam chay patyumanda sawa punguman lluqshiptin, suq kriyadapis Pidruta rikashpa, chaypi kaqkunata nirqan: —Kay runapismi Jisus Nasaritmanda kaqwan puriq, nishpa.
71 Quando se dirigia para a porta, Pedro foi visto por outra empregada, que disse aos que estavam ali: — Este também estava com Jesus, o Nazareno.
72 Piru payqam kayshina jurashpa, ñigarirqan: —Pur Dyusitu, manam riqsinichu chay runataqa, nishpa.
72 E ele negou outra vez, com juramento: — Não conheço esse homem.
73 Chaymandaqam suq rratitumandalla, chaypi kaqkuna qemikashpa, Pidruta nirqan: —Allibraq qambis paykunamanda suqnin kangi. Chaqa qamqam chay Galiliyamanda kaqkunashina rimangi, nishpa.
73 Pouco depois, aproximando-se os que estavam ali, disseram a Pedro: — Com certeza você também é um deles, porque o seu modo de falar o denuncia.
74 Chayshina niptinllapam, Pidruqa masta jurashpa, nirqan: —¡Pur Dyusitu, allipta niykillapa, manamir chay runataqa riqsinichu! nishpa. Chay urasmi suq gallu kantarqan.
74 Então ele começou a praguejar e a jurar: — Não conheço esse homem! E no mesmo instante o galo cantou.
75 Chaymi Pidruqa yuyarqan Jisus kayshina nishqanda: “Manaraq gallu kantaptinmi, kimsa kutinda ringi ñigawaq”, nishpa. Chaymi payqa ancha syintishpa, sawaman lluqshishpa, ancha waqarqan.
75 Então Pedro se lembrou da palavra que Jesus lhe tinha dito: “Antes que o galo cante, você me negará três vezes.” E Pedro, saindo dali, chorou amargamente.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.