Lucas 23
Cajamarca Quechua NT (QVC_TBL) vs VC
1 [Chay tyimpukunapim Rruma llaqtamanda kaqkuna achka nasyungunapi kamachikuqllapa. Chaymi isrraylinukunatapis suq rrumanu gubyirnu kamachiq. Chay gubyirnuqam shutiq Pilatu.] Chaymandaqam yumbay juyiskuna Jisustaqa aparqanllapa gubyirnu Pilatuman.
1 Levantou-se a sessão e conduziram Jesus diante de Pilatos,
2 Chay Pilatupa ñawpambim juyiskunaqa llullakushpa, Jisusta kuntrashpa, kayshina rimarqanllapa: —Kay runataqam tarishqallapa kani llaqta masiy isrraylinukunata animachishpa, gubyirnunchiq Sesarta kuntribusyunda ama pagarananllapa. Payshi Dyus Akrashqan Washadur. Payshi suq gubyirnu, nishpa.
2 e puseram-se a acusá-lo: Temos encontrado este homem excitando o povo à revolta, proibindo pagar imposto ao imperador e dizendo-se Messias e rei.
3 Chaymi Pilatuqa Jisusta tapurqan: —¿Qamchu isrraylinukunapa gubyirnunqa kangi? nishpa. Chaymi Jisusqa nirqan: —Arí, chay nishqaykishinam kani, nishpa.
3 Pilatos perguntou-lhe: És tu o rei dos judeus? Jesus respondeu: Sim.
4 Chayshina niptinqam, Pilatuqa chay kamachikuq isrraylinu kurakunata, yumbay chaypi kaqkunatapis nirqan: —Kay runapiqam noqaqa mana nima uchata tarinichu, nishpa.
4 Declarou Pilatos aos príncipes dos sacerdotes e ao povo: Eu não acho neste homem culpa alguma.
5 Piru Pilatu chayshina niptinqam, paykunaqa mana munashpachu, ashwamba sh'uqyashpa nirqanllapa: —Tukuy kay prubinsya Judiyapim kay runaqa ingañaykan yumbay llaqta masiy isrraylinukunata, kuntranchiq alsakananllapa. Waq prubinsya Galiliyapim qallarishqa karqan. Kananqa rikay, kaypipis ingañakuriykan, nishpa.
5 Mas eles insistiam fortemente: Ele revoluciona o povo ensinando por toda a Judéia, a começar da Galiléia até aqui.
6 Chay runakuna chayshina Galiliyata myintaptinllapaqam, Pilatuqa paykunata tapurqan: —¿Allipchu kay runaqa prubinsya Galiliyamanda? nishpa.
6 A estas palavras, Pilatos perguntou se ele era galileu.
7 Chaymi chay runakunaqa niptin: “Arí, payqam Galiliyamanda”, nishpa, Pilatuqa kamachikurqan, Jisusta apanambaqllapa Galiliyapa gubyirnun Irudisman. Chaqa chay diyakunapiqam Irudisqa Jirusalimbi kaykarqan.
7 E, quando soube que era da jurisdição de Herodes, enviou-o a Herodes, pois justamente naqueles dias se achava em Jerusalém.
8 Chaymi Jisusta, ch'ayachiptinllapa, Irudisqa ancha kushikurqan. Chaqa payqam unaymandapacha Jisuspa famanda yach'ashpa, ancha yuyarqan: Ay, rikaymanri Jisusta suq milagruta ruraptin, nishpa.
8 Herodes alegrou-se muito em ver Jesus, pois de longo tempo desejava vê-lo, por ter ouvido falar dele muitas coisas, e esperava presenciar algum milagre operado por ele.
9 Chaymi Jisusta payman apaptinllapaqa, tukuy ima munashqanda tapurqan. Lukismi tapuptinqa, Jisusqa uyararqanlla. Manam nimatapis nirqanchu.
9 Dirigiu-lhe muitas perguntas, mas Jesus nada respondeu.
10 Kanan chay Irudispa ñawpambiqam tandakashpa, chay kamachikuq isrraylinu kurakuna, Muysispa liyningunata yach'achikuqkunapis ancha kuntrarqanllapa Jisustaqa.
10 Ali estavam os príncipes dos sacerdotes e os escribas, acusando-o com violência.
11 Chaymi Irudisqa suldadungunawan Jisustaqa disprisyashpa, burrlarqanllapa. Kanan asipananraykum ancha shumaqta mudachirqanllapa suq gubyirnutashina. Chayshina mudachishpaqam, kach'arirqanna Pilatuman.
11 Herodes, com a sua guarda, tratou-o com desprezo, escarneceu dele, mandou revesti-lo de uma túnica branca e reenviou-o a Pilatos.
12 Chay diyapim Pilatuwan Irudisqa alliyarqanna. Chaqa kuntram kashqallapa karqan.
12 Naquele mesmo dia, Pilatos e Herodes fizeram as pazes, pois antes eram inimigos um do outro.
13 Chaymandaqam Pilatuqa kamachikuq isrraylinu kurakunata, suq awturidarkunata, achka runakunatapis tandashpa,
13 Pilatos convocou então os príncipes dos sacerdotes, os magistrados e o povo, e disse-lhes:
14 nirqan: —Qamkunam kay runataqa noqaman apamushpa, niwashqallapa kangi: “Ingañaykanmi isrraylinukunata, kuntranchiq alsakananllapa”, nishpa. Chaymi noqa kikiy, kay ñawpaykillapapi tapushqa kani yach'anaypaq: ¿Allipchu chayshina ichu mana? nishpa. Piru manam nima dilituta paypiqa tarinichu.
14 Apresentastes-me este homem como agitador do povo, mas, interrogando-o eu diante de vós, não o achei culpado de nenhum dos crimes de que o acusais.
15 Irudisman kach'aptiypismi, paypis mana nima dilituta tarishqachu. Chaymi kach'arimurqan noqaman. Rikayllapa, manam nima maluta rurashqachu wañunambaqqa.
15 Nem tampouco Herodes, pois no-lo devolveu. Portanto, ele nada fez que mereça a morte.
16 Chayraykum asutichishpalla, rini kach'aq, nishpa. ˻
16 Por isso, soltá-lo-ei depois de o castigar.
17 Kanan Pilatuqam chay Paskwa fyistapiqa kada wata suq prisuta kach'aq, isrraylinukuna rrugakuptinllapa.˼
17 {Acontecia que em cada festa ele era obrigado a soltar-lhes um preso.}
18 Piru chay runakunaqam mana munarqanllapachu, Jisusta kach'anambaqqa. Chaymi yumbaynin ancha jwirtita nirqanllapa: —¡Chay Jisusta wanchiy! ¡Barrabasta kach'ayqa! nishpa.
18 Todo o povo gritou a uma voz: À morte com este, e solta-nos Barrabás.
19 Chay Barrabasqam Jirusalimbi tiyaqkunata animachishqa karqan, awturidarkunapa kuntran alsakananllapa. Kanan wanchikushqapismi karqan. Chaykunapaqmi paytaqa karsilashqallapa karqan.
19 {Este homem fora lançado ao cárcere devido a uma revolta levantada na cidade, por causa de um homicídio.}
20 Chaymi Pilatuqa suq kutinda nirirqan, Jisusta kach'anambaq.
20 Pilatos, porém, querendo soltar Jesus, falou-lhes de novo,
21 Piru paykuna mana munashpa Jisusta kach'anambaqmi, masta sh'uqyarqanllapa: —¡Kruspi klabay! ¡Kruspi klabay! nishpa.
21 mas eles vociferavam: Crucifica-o! Crucifica-o!
22 Chayshina niptinllapapismi, Pilatuqa suq kutindapis paykunata nirirqan: —Piru ¿ima malutamiri rurashqa? Noqaqam mana nima dilituta paypiqa tarinichu wañunambaqqa. Chaymi kastigachishpa rini kach'aq, nishpa.
22 Pela terceira vez, Pilatos ainda interveio: Mas que mal fez ele, então? Não achei nele nada que mereça a morte; irei, portanto, castigá-lo e, depois, o soltarei.
23 Piru paykunaqam mana munarqanllapachu, Jisusta kach'anambaqqa. Chaymi mas jwirtita qayach'akushpa nirqanllapa: —¡Kruspi klabay, kruspi klabay! nishpa. Chayshinam rimarqanllapa, gustunllapata ruranangaman.
23 Mas eles instavam, reclamando em altas vozes que fosse crucificado, e os seus clamores recrudesciam.
24 Chaymi Pilatuqa nish'karqanna: —Qamkuna munashqaykishina, Jisusqa wañunqa, nishpa.
24 Pilatos pronunciou então a sentença que lhes satisfazia o desejo.
25 Chaymi Pilatuqa chay ancha wapu wanchikuq Barrabasta kach'ashpa, Jisusta intrigakurqan wanchinanllapa.
25 Soltou-lhes aquele que eles reclamavam e que havia sido lançado ao cárcere por causa do homicídio e da revolta, e entregou Jesus à vontade deles.
26 Jisusta apaykashpa kruspi klabaqmi, tingunakurqanllapa suq runa Simun shutiqwan. Chay Simunqam Sirini llaqtamanda karqan. Payqam chuncha lugarkunamanda shamuykarqan. Chay Simundaqam Jisus apaykashqan krusta umbruchachirqanllapa, Jisuspa ikinda apanambaq.
26 Enquanto o conduziam, detiveram um certo Simão de Cirene, que voltava do campo, e impuseram-lhe a cruz para que a carregasse atrás de Jesus.
27 Jisuspa ikindam ancha achka runakuna, warmikunapis rirqanllapa. Kanan chay warmikunam paypaq ancha llakishpa, waqashpa rirqanllapa.
27 Seguia-o uma grande multidão de povo e de mulheres, que batiam no peito e o lamentavam.
28 Chaymi Jisusqa paykunata chapashpa, nirqan: —Jirusalinira warmisitakuna, noqapaqqa ama waqayllapachu. Ashwanri qamkunapaq, wawaykikunapaq waqayllapaqa.
28 Voltando-se para elas, Jesus disse: Filhas de Jerusalém, não choreis sobre mim, mas chorai sobre vós mesmas e sobre vossos filhos.
29 Chaqa rinmi ch'ayamuq waqana diyakuna. Chay diyakunapim wakinqa ancha padisishpa, rinllapa niq: “Ancha alliraq kashqa chay mana wach'aq warmikuna, chay mana nunka wawakushpa ñuñuchikuqkunapis. (Chaqa wambritunguna kashpach'i ancha padisiykanmanllapa)” nishpa.
29 Porque virão dias em que se dirá: Felizes as estéreis, os ventres que não geraram e os peitos que não amamentaram!
30 Chay diyapiqam runakunaqa qaqakunata rinllapa niq: “Sawayllapaman ishkiyllapa”. Lumakunatam rinllapa niq: “Pambawayllapa, ama tariwananllapa”, nishpa.
30 Então dirão aos montes: Caí sobre nós! E aos outeiros: Cobri-nos!
31 Chaqa noqa mana nima uchayuq kaptiypismi, ancha padisichiwanllapa. Chayshina noqata rurawashpaqa, ¿imataraq qamkunataqa rurashunqallapa? nishpa.
31 Porque, se eles fazem isto ao lenho verde, que acontecerá ao seco?
32 Aparqanllapapismi ishkay ancha uchayuq prisukunata, kruspi klabashpa, Jisuspa pullan wanchinanllapa.
32 Eram conduzidos ao mesmo tempo dois malfeitores para serem mortos com Jesus.
33 Chaymandaqam Kalabira shutiq lugarman ch'ayashpa, chaypina Jisusta kruspi klabarqanllapa. Chay ishkay prisutapismi pullan kruskunapi klabarqanllapa, suqta Jisuspa allin ladumbi, suqta ichuq ladumbi.
33 Chegados que foram ao lugar chamado Calvário, ali o crucificaram, como também os ladrões, um à direita e outro à esquerda.
34 Kanan kruspina klabaykaptinllapam, Jisusqa mañakushpa, nirqan: —Taytitu, pirdunayri kay runakunata. Chaqa paykunaqa mana yach'ashpa: (Dyuspa Churindam wanchiykanchiq, nishpam,) kaykunata rurawaykanllapa, nishpa. Kanan chay suldadukunaqam swirtita rurarqan, Jisuspa mudananda partinakunanllapa.
34 E Jesus dizia: Pai, perdoa-lhes; porque não sabem o que fazem. Eles dividiram as suas vestes e as sortearam.
35 Kanan chaypiqa achka runakuna Jisusta chapaykaptinmi, chay awturidarkuna ancha asipashpa nirqanllapa: —Suqkunatam washarqan. Mayá, Dyus Akrashqan Washadur kashpaqa, kananqa pay kikin washakanqa, nishpa.
35 A multidão conservava-se lá e observava. Os príncipes dos sacerdotes escarneciam de Jesus, dizendo: Salvou a outros, que se salve a si próprio, se é o Cristo, o escolhido de Deus!
36 Chay suldadukunapismi Jisusta ancha asipashpa, qemikashpa, puchqo binuta apashpa, nirqanllapa: —Kayta upyay.
36 Do mesmo modo zombavam dele os soldados. Aproximavam-se dele, ofereciam-lhe vinagre e diziam:
37 Mayá, isrraylinukunapa gubyirnun kashpaqa, qam kikiki washakay, nishpa.
37 Se és o rei dos judeus, salva-te a ti mesmo.
38 Chay kruspiqam Jisuspa umamba sawambi rurashqallapa karqan suq tablitata, grigu rimaypi, latin rimaypi, ibriyu rimaypi kayshina iskibrishqata: “Kay runaqam isrraylinukunapa gubyirnun”, nishpa.
38 Por cima de sua cabeça pendia esta inscrição: Este é o rei dos judeus.
39 Chaymandaqam chay ishkay kruspi kaqkunamanda suqninqa Jisusta musyashpa, nirqan: —Mayá, Dyus Akrashqan Washadur kashpaqa, qam kikiki washakashpa, noqaykunatapis washawayllapa, nishpa.
39 Um dos malfeitores, ali crucificados, blasfemava contra ele: Se és o Cristo, salva-te a ti mesmo e salva-nos a nós!
40 Piru chay suq uchayuqqam payta anyashpa, nirqan: —¡Uyaray! Kayshina padisiykashpa wañunanchiqqa, ¿ima, manachu Dyusta manchangi?
40 Mas o outro o repreendeu: Nem sequer temes a Deus, tu que sofres no mesmo suplício?
41 Allita yuyay, noqanchiqqam uchanchiqkunarayku ñakaykanchiq. Piru kay runaqam mana nima uchayuqchu ñakanambaqqa, nishpa.
41 Para nós isto é justo: recebemos o que mereceram os nossos crimes, mas este não fez mal algum.
42 Chaymandaqam Jisusta nirqan: —Shamushpa kamachikuqqar, yuyawashpa, washaway, nishpa.
42 E acrescentou: Jesus, lembra-te de mim, quando tiveres entrado no teu Reino!
43 Chaymi Jisusqa nirqan: —Alliptam niyki, kay diyamandapacham qamqa Taytay Dyuspa ancha shumaq lugarnimbi noqawan pulla ringi kaq, nishpa.
43 Jesus respondeu-lhe: Em verdade te digo: hoje estarás comigo no paraíso.
44 Chay diya larrdusina kaptinmi, limpu tutayarqan las tres di la tardikaman.
44 Era quase à hora sexta e em toda a terra houve trevas até a hora nona.
45 Chaqa rupaymi wañurqan. Kanan Dyuspa adurana wasimba kurtinanqam anaqmanda ura manyakaman ch'awpi ch'awpi llikikarqan.
45 Escureceu-se o sol e o véu do templo rasgou-se pelo meio.
46 Chay urasmi Jisusqa jwirtita rimashpa nirqan: —Taytitu, ispirituytar tandayna. Qamba makikipim mingayki, nishpa. Chayta nishpaqam wañurqanna.
46 Jesus deu então um grande brado e disse: Pai, nas tuas mãos entrego o meu espírito. E, dizendo isso, expirou.
47 Chaymi suldadukunapa kamachikuqnin yumbay chaykunata rikashpaqa, Dyusta kayshina alabarqan: —Allibraq kay runaqa mana nima uchayuqchu kashqa, nishpa.
47 Vendo o centurião o que acontecia, deu glória a Deus e disse: Na verdade, este homem era um justo.
48 Chaypi kaqkunapismi chay pasashqanda rikashpa, yumbaynin ancha syintishpa, pichunda takashpa, wasinman kutirqanllapa.
48 E toda a multidão dos que assistiam a este espetáculo e viam o que se passava, voltou batendo no peito.
49 Piru Jisuspa yumbay riqsishqanguna, chay warmikuna Galiliyamanda pullan shamuqkunapismi, karumanda rikarqanllapa tukuy ima chaypi pasashqanda.
49 Os amigos de Jesus, como também as mulheres que o tinham seguido desde a Galiléia, conservavam-se a certa distância, e observavam estas coisas.
50 Karqanmi suq ancha allin runa Jusi shutiq. Payqam prubinsya Judiyapa Arimatiya llaqtanmanda karqan. Chay Jusim chay Mas Kamachikuq Tandakaq Juyiskunamanda suqnin karqan.
50 Havia um homem, por nome José, membro do conselho, homem reto e justo.
51 Piru paypaqqam mana allichu karqan Jisusta wanchinanllapaqa. Chay Jusiqam unaymandapacha ancha munarqan Tayta Dyusta rikayta, yumbayta shumaqta kamachiptin.
51 Ele não havia concordado com a decisão dos outros nem com os atos deles. Originário de Arimatéia, cidade da Judéia, esperava ele o Reino de Deus.
52 Chaymi Jusiqa Pilatuman rishpa nirqan: —Yush'ayku, qoway Jisuspa kwirpunda, apanaypaq pambaq, nishpa. Chayshina mañaptinqam, Pilatuqa “arí” nirqan.
52 Foi ter com Pilatos e lhe pediu o corpo de Jesus.
53 Chaymi Jusiqa krusmanda ishkichimushpa, suq ancha shumaq trapuwan Jisuspa kwirpunda liyashpa, apashpa, suq mach'ayshina sipulturapi pambarqan. Chay sipulturataqam suq luma qaqitapa pach'ambi kinraypa rurashqallapa karqan. Piru manaraqmi nima almata chaypiqa pambashqallapachu karqan.
53 Ele o desceu da cruz, envolveu-o num pano de linho e colocou-o num sepulcro, escavado na rocha, onde ainda ninguém havia sido depositado.
54 Chayshinam Jisustaqa pambarqanllapa byirnis tardita, rupay yaqqana seqaptin, samana diya qallarinambaq urasna kaptin.
54 Era o dia da Preparação e já ia principiar o sábado.
55 Pambaptinllapaqam, chay Galiliyamanda Jisuspa pullan shamuq warmikunaqa rirqanllapa chay pambakashqanman. Kanan allita rikarqanllapa Jisuspa kwirpunda kamakachishqanda.
55 As mulheres, que tinham vindo com Jesus da Galiléia, acompanharam José. Elas viram o túmulo e o modo como o corpo de Jesus ali fora depositado.
56 Chaymi wasinman kutirishpaqa, mishki mutkinakunata allicharqanllapa, Jisuspa kwirpunda liyananllapa, ama ash'nanambaq. Chay samana diyapiqam samarqanllapa, Dyus kamachikushqanda kasushpa.
56 Elas voltaram e prepararam aromas e bálsamos. No dia de sábado, observaram o preceito do repouso.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.