Lucas 22

Cajamarca Quechua NT (QVC_TBL) vs ARA

Sair da comparação
ARA Almeida Revista e Atualizada 1993
1 Chay diyakunapim karqan chay Paskwa fyista. Chay fyistataqam pasaqllapa kachangakunata, suq laya mikunata mikushpa. Chay fyista yaqqana ch'ayaptinmi,
1 Estava próxima a Festa dos Pães Asmos, chamada Páscoa.
2 chay kamachikuq isrraylinu kurakuna Muysispa liyningunata yach'achikuqkunawan tandanakushpa, uyaraplla (uyaralla) parlarqanllapa: —¿Imashinaraq Jisustaqa wanchinchiqmanllapa? nishpa. Lukismi chay fyistapi kaqkunata mancharqanllapa. (Jisusta wanchiptinchiqqach'i, achka runakuna kuntranchiq alsakanmanllapa, nishpa.)
2 Preocupavam-se os principais sacerdotes e os escribas em como tirar a vida a Jesus; porque temiam o povo.
3 Piru chay urasmi dyabluqa yaykurqan Judas Iskaryutiman. Chay Judasqam Jisuspa dusi apustulninmanda suqnin karqan.
3 Ora, Satanás entrou em Judas, chamado Iscariotes, que era um dos doze.
4 Paymi rirqan parlaq kamachikuq isrraylinu kurakunawan, adurana wasimba kamachikuq suldadungunawambis: —¿Imashinataq atini intrigashuyta Jisustaqa? nishpa.
4 Este foi entender-se com os principais sacerdotes e os capitães sobre como lhes entregaria a Jesus;
5 Chaymi paykunata chayshina ufrisiptinqa, ancha kushikushpa, Judasta nirqanllapa: —Qellaytam qoshqaykillapa, nishpa.
5 então, eles se alegraram e combinaram em lhe dar dinheiro.
6 Chaymi Judasqa ari, nishpa, yuyarqan: ¿Ima urasraq alli Jisusta intrigakunayqa, mana kaptin achka runakuna? nishpa.
6 Judas concordou e buscava uma boa ocasião de lho entregar sem tumulto.
7 Chay Paskwa fyistapa diyanqam ch'ayamurqanna. Chay qallarishqan diyapim suq uñitata wanchishpa, kachangakunawan mikurqanllapa, chay fyistata pasanambaqllapa.
7 Chegou o dia da Festa dos Pães Asmos, em que importava comemorar a Páscoa.
8 Chaymi Jisusqa Pidruta Jwanda nirqan: —Riyllapa allichaq mikunata, Paskwa fyistapi mikunanchiqllapa, nishpa.
8 Jesus, pois, enviou Pedro e João, dizendo: Ide preparar-nos a Páscoa para que a comamos.
9 Chaymi paykunaqa tapurqan: —¿Maypitaq munangi allichanayllapaqa? nishpa.
9 Eles lhe perguntaram: Onde queres que a preparemos?
10 Chaymi Jisusqa nirqan: —Waq Jirusalinman ch'ayaykashpam, ringillapa rikaq suq runa puyñumbi yakuta apaykaqta. Chayri chay runapa ikinda riyllapa wasi yaykushqangaman.
10 Então, lhes explicou Jesus: Ao entrardes na cidade, encontrareis um homem com um cântaro de água; segui-o até à casa em que ele entrar
11 Chaymandaqa chay wasipa dwiñunda tapuyllapa: “Yach'achikuqmi nin: ¿Mayqan kwartuykipish yach'akuqniykunawan mikushaqllapa Paskwa mikunata?” nishpa.
11 e dizei ao dono da casa: O Mestre manda perguntar-te: Onde é o aposento no qual hei de comer a Páscoa com os meus discípulos?
12 Chayshina niptikillapaqam, payqa wasimba altumbi suq atun kwartunda rin rikachishuqllapa tukuy imawan allichashqata. Chaypi allichayllapa Paskwa mikunanchiqtaqa, nishpa.
12 Ele vos mostrará um espaçoso cenáculo mobilado; ali fazei os preparativos.
13 Chaymi Pidruwan Jwan rishpaqa, Jisus nishqanshina tarirqanllapa. Chaymi chay wasipina Paskwa mikunataqa allicharqanllapa.
13 E, indo, tudo encontraram como Jesus lhes dissera e prepararam a Páscoa.
14 Chaymi chay uras ch'ayaptinqa, Jisusqa apustulningunawan mesapi tiyarqan.
14 Chegada a hora, pôs-se Jesus à mesa, e com ele os apóstolos.
15 Chaymandaqam paykunata nirqan: —¡Manaraq padisishpam, ancha munashqa kani mikuyta kay Paskwa fyista mikunata qamkunawan!
15 E disse-lhes: Tenho desejado ansiosamente comer convosco esta Páscoa, antes do meu sofrimento.
16 Chaqa alliptam niykillapa, kay Paskwa mikunataqam kananllana qamkunawanqa rini mikuq. Mananam mastaqa rinichu mikuq syilupi kananchiqkaman. Waqpiqam Taytay Dyuspa pullan kashpana, mikurishunllapa, nishpa.
16 Pois vos digo que nunca mais a comerei, até que ela se cumpra no reino de Deus.
17 Chaymandaqam kupata piskashpa, Dyusman pagikushpa, nirqan: —Kay kupamanda yumbayniki upyayllapa.
17 E, tomando um cálice, havendo dado graças, disse: Recebei e reparti entre vós;
18 Chaqa alliptam niykillapa, mananam mastaqa rinichu upyaq ubaskunapa yakundaqa, Taytay Dyuswan shamushpa, shumaqta kamachikunaykaman, nishpa.
18 pois vos digo que, de agora em diante, não mais beberei do fruto da videira, até que venha o reino de Deus.
19 Chaymandaqam kachangata piskashpa, Dyusman pagikushpa, pitishpa, paykunata qoshpa, nirqan: —Kaymi kwirpuy. Chaqa intrigakanim wañunaypaq, qamkunata washashunaypaq. Chayri kayshina rurayllapa, noqata yuyawanaykillapa, nishpa.
19 E, tomando um pão, tendo dado graças, o partiu e lhes deu, dizendo: Isto é o meu corpo oferecido por vós; fazei isto em memória de mim.
20 Chay Paskwa mikunata mikuptinllapaqam, kupatapis piskashpa nirqan: —Kay kupa binuqam yawarniy. Chaqa ich'ashpa yawarniytam, suq mushuq tratuta rini ruraq, qamkunata washashunaypaq.
20 Semelhantemente, depois de cear, tomou o cálice, dizendo: Este é o cálice da nova aliança no meu sangue derramado em favor de vós.
21 ’Piru rikayllapa, chay runa intrigakuwaqqam pullay kay mesapi.
21 Todavia, a mão do traidor está comigo à mesa.
22 Chaqa Dyuspa Santu Librumbi nishqanshinam, noqa Dyusmanda Shamuq Runaqa rini wañuq. ¡Piru imananqaraqri chay intrigakuwaqqa! Ancha kastigadum rin kaq, nishpa.
22 Porque o Filho do Homem, na verdade, vai segundo o que está determinado, mas ai daquele por intermédio de quem ele está sendo traído!
23 Chayshina Jisus niptinmi, apustulningunaqa suqnin, suqnin tapunakurqan: —¿Mayqanninchiqraq kanchiq chay intrigakuqqa? nishpa.
23 Então, começaram a indagar entre si quem seria, dentre eles, o que estava para fazer isto.
24 Chaymandaqam chay dusi yach'akuqninguna anyanakurqanllapa: —Noqam mas kamachikuqqa kani. Suqqam bwilta nirqan: —Noqam mas kamachikuqqa kani, nishpa.
24 Suscitaram também entre si uma discussão sobre qual deles parecia ser o maior.
25 Chaypaqmi Jisusqa paykunata nirqan: —Chay suq nasyungunapa gubyirnungunam patrungunashina wapuyashpa, llaqta masingunata kamachinllapa. Chaymandaqam chay kamachikuqkunaqa alabakanllapa: “Llaqta masiykunatam ancha yanapani”, nishpa.
25 Mas Jesus lhes disse: Os reis dos povos dominam sobre eles, e os que exercem autoridade são chamados benfeitores.
26 Piru qamkunaqa ama chayshinaqa kayllapachu. Ashwanri qamkunamanda chay mas kamachikuqqa suq umildi wambrashina ancha sirbikuq kanqa. Chayri chay kamachikuqqa suq kriyadushina qamkunata sirbishunqa.
26 Mas vós não sois assim; pelo contrário, o maior entre vós seja como o menor; e aquele que dirige seja como o que serve.
27 Mayá, yuyayllapa: ¿Pitaq mas kamachikuqqa, mesapi tiyaq ichu kriyadun? ¿Manachu mas kamachikuqqa mesapi tiyaq? Piru noqaqam qamkunapa kamachikuqniki kashpapis, suq kriyadushina tukuy imapi yanapaykillapa.
27 Pois qual é maior: quem está à mesa ou quem serve? Porventura, não é quem está à mesa? Pois, no meio de vós, eu sou como quem serve.
28 ’Qamkunaqam chay ñakashqaykunapi pullay kashqallapa kangi.
28 Vós sois os que tendes permanecido comigo nas minhas tentações.
29 Chaymi Taytay Dyus awturidarta numbrawashqanshina, noqapis qamkunata numbrayki, kamachikuqkuna kanaykillapa.
29 Assim como meu Pai me confiou um reino, eu vo-lo confio,
30 Chayshinam numbraykillapa, kamachikunay tyimpupi noqawan pulla mesaypi mikunaykillapa, upyanaykillapa. Kanan kamachikunan trunukunapi ringillapa tiyaq, isrraylinukunapa dusi atun ayllungunata allita kamachinaykillapa, nishpa.
30 para que comais e bebais à minha mesa no meu reino; e vos assentareis em tronos para julgar as doze tribos de Israel.
31 Jisusqam Pidrutapis nirqan: —Simun, Simun, dyablum qamkunata ancha munan mallipashuyta, triguta ishanaqshina. Chaymi Taytanchiq Dyusta nishqa: “Chay apustulkunata qoway mallipanaypaq, ¿qambichu allita kriyinllapa ichu mana?” nishpa.
31 Simão, Simão, eis que Satanás vos reclamou para vos peneirar como trigo!
32 Chayshina kaptimbismi, Tayta Dyusta qambaq rrugashqa kani, ama tukuy tyimpu qonqawanayki. Chaymandaqar qamqa tukuy shunqoykiwan noqapi yuyakurishpa, yanapay kriyiq masikikunata, noqapi mas allita yuyakunanllapa.
32 Eu, porém, roguei por ti, para que a tua fé não desfaleça; tu, pois, quando te converteres, fortalece os teus irmãos.
33 Chayshina niptinqam, Simun Pidruqa nirqan: —Taytitu, noqam kaypi kani pullayki rinaypaq karsilman, ichu wanchishuptimbis, pullayki wañushaq, nishpa.
33 Ele, porém, respondeu: Senhor, estou pronto a ir contigo, tanto para a prisão como para a morte.
34 Piru Jisusqam nirqan: —Uyaway Pidru, kaykish niyki, kay tutatam manaraq gallu kantaptin, qamqa kimsa kutinda ringi ñigawaq: “¿Pich'i Jisusqa? Noqaqam mana paytaqa riqsinichu”, nishpa.
34 Mas Jesus lhe disse: Afirmo-te, Pedro, que, hoje, três vezes negarás que me conheces, antes que o galo cante.
35 Chaymi Jisusqa paykunata tapurqan: —Chay suq bwilta kach'ashuptiy rinaykillapa, alfurjaykita, qellaynikita, llanqekita dijashpaqa, ¿imaykichu faltashurqan? nishpa. Chaymi paykunaqa nirqan: —Manam nimapis faltawarqanllapachu, nishpa.
35 A seguir, Jesus lhes perguntou: Quando vos mandei sem bolsa, sem alforje e sem sandálias, faltou-vos, porventura, alguma coisa? Nada, disseram eles.
36 Kanan paykunatam nirqan: —Piru kananqam niykillapa, alfurjayuqqa alfurjanda apanqa. Qellayniyuqpis qellayninda apanqa. Chay mana atun kuchilluyuqqa kapanda randikushpa, suq atun kuchillunda randinqa.
36 Então, lhes disse: Agora, porém, quem tem bolsa, tome-a, como também o alforje; e o que não tem espada, venda a sua capa e compre uma.
37 Chaqa kananqam rinllapana qesachawaq, suq runa ancha malu ruraqtashina. Chaymi Dyuspa Santu Librumbi nishqanqa kumplinna. Chay librumbim noqapaq nin: “Mana allin runapaqshi rinllapa riqsiq”, nishpa.
37 Pois vos digo que importa que se cumpra em mim o que está escrito:
38 Chaymi chay apustulningunaqa nirqan: —Taytitu, kaypim kan ishkay atun kuchillukuna, nishpa. Chaymi Jisusqa nirqan: —Chayshinalla kanqa, nishpa.
38 Então, lhe disseram: Senhor, eis aqui duas espadas! Respondeu-lhes: Basta!
39 Chay tutaqam Jisusqa chay wasimanda lluqshishpa, yach'akuqningunata apashpa, rirqan Ulibu lumaman. Chaqa chay laya kustumbriyuqmi karqan. [Nuta: Jitsimani wirtam chay Ulibu lumapi kidaq.]
39 E, saindo, foi, como de costume, para o monte das Oliveiras; e os discípulos o acompanharam.
40 Chayman ch'ayashpaqam, paykunata nirqan: —Dyusman mañakuyllapa, ama tyintadu kanaykillapa, nishpa.
40 Chegando ao lugar escolhido, Jesus lhes disse: Orai, para que não entreis em tentação.
41 Chayshina nishpaqam, Jisusqa mas waqman rirqan 30 mitrustach'i. Chaypim payqa qonqorikushpa, Tayta Dyusman
41 Ele, por sua vez, se afastou, cerca de um tiro de pedra, e, de joelhos, orava,
42 mañakushpa nirqan: —Taytitu, kay tukuy ñakaykunaqam noqapaqqa suq kupa ayaq yakushina. Munashpaqar kay ñakaykunamanda washaway. Piru amar noqa munashqayqa kanqachu. Ashwanri qam munashqaykishina kanqa, nishpa.
42 dizendo: Pai, se queres, passa de mim este cálice; contudo, não se faça a minha vontade, e sim a tua.
43 Chay urasmi syilumanda suq anjil shamurqan Jisusta yanapanan, ama dismayanambaq.
43 [Então, lhe apareceu um anjo do céu que o confortava.
44 Kanan tukuy chay llakikunawan masta mañakuptinmi, Jisustaqa limpu umbi pambarqan. Chaqa chay umbishqangunaqam yawarshina shuturqan allpaman.
44 E, estando em agonia, orava mais intensamente. E aconteceu que o seu suor se tornou como gotas de sangue caindo sobre a terra.]
45 Chaymandaqam chay mañakushqanmanda atarishpa, rirqan yach'akuqningunata rikaq. Chaymi ch'ayashpaqa, paykunata tarirqan puñuykaqta. Chaqa llakishpa, ancha shaykushqa kashpam, puñuykarqanllapa.
45 Levantando-se da oração, foi ter com os discípulos, e os achou dormindo de tristeza,
46 Chaymi paykunataqa nirqan: —¿Imaraykutaq puñuykangillapa? Atarishpana, Dyusman mañakuyllapa, ama tyintadu kanaykillapa, nishpa.
46 e disse-lhes: Por que estais dormindo? Levantai-vos e orai, para que não entreis em tentação.
47 Chayshina rimaykaptinmi, achka runakuna Jisus kaykashqanman ch'ayarqanllapa. Ñawpanllapataqam ch'ayarqan Judas. Chay Judasqam Jisuspa dusi yach'akuqningunamanda suqnin karqan. Paymi qemikashpa, Jisusta napaykurqan muchashpa.
47 Falava ele ainda, quando chegou uma multidão; e um dos doze, o chamado Judas, que vinha à frente deles, aproximou-se de Jesus para o beijar.
48 Chaymi Jisusqa nirqan: —Judas, ¿ima chayshina muchawashpachu, noqa Dyusmanda Shamuq Runataqa intrigakuwangi kuntrawaqkunaman? nishpa.
48 Jesus, porém, lhe disse: Judas, com um beijo trais o Filho do Homem?
49 Chaymi Jisuspa apustulninguna chaykunata rikashpaqa, tapurqanllapa: —Taytitu, ¿atun kuchilluwanchu puntiyashaqllapa kay runakunata? nishpa.
49 Os que estavam ao redor dele, vendo o que ia suceder, perguntaram: Senhor, feriremos à espada?
50 Kanan suq apustulninqam atun kuchillunda surqoshpa, mas kamachikuq isrraylinu kurapa kriyadumba allin ladu rinrinda pitirqan.
50 Um deles feriu o servo do sumo sacerdote e cortou-lhe a orelha direita.
51 Chaymi Jisusqa chayta rikashpaqa, nirqan: —Chaytallana. Amana maqayllapachu. Chayshina nishpaqam, chay kriyadupa rinrinman makinda rurashpa, das ashyachirqan (allinyachirqan).
51 Mas Jesus acudiu, dizendo: Deixai, basta. E, tocando-lhe a orelha, o curou.
52 Chaymandaqam Jisusqa chay kamachikuq kurakunata, Dyuspa adurana wasimba chay shamuq prisuq suldadungunata, tukuy chay kamachikuq ansyanukunatapis nirqan: —¿Ima qamkunaqachu atun kuchillukunawan, qerukunawan shamushqallapa kangi suq ladrundashina prisuwaq?
52 Então, dirigindo-se Jesus aos principais sacerdotes, capitães do templo e anciãos que vieram prendê-lo, disse: Saístes com espadas e porretes como para deter um salteador?
53 Noqaqam pullaykillapa kashqa kani tukuy diyakuna Dyuspa adurana wasimbi, ¿manachu? Chaypiqam qamkunaqa mana prisuwarqaykichu. Piru dyabluqam tutayaqpi mana allikunataqa ruran. Chaymi kay tuta shamushqallapa kangi, mana allikunata rurawaqqa, nishpa.
53 Diariamente, estando eu convosco no templo, não pusestes as mãos sobre mim. Esta, porém, é a vossa hora e o poder das trevas.
54 Chaymandaqam Jisusta piskashpa, aparqanllapa chay mas kamachikuq isrraylinu kurapa wasinman. Kanan Pidruqam Jisuspa karu ikinda rirqan.
54 Então, prendendo-o, o levaram e o introduziram na casa do sumo sacerdote. Pedro seguia de longe.
55 Chay tutaqam chay wasipa uku patyumbi ninata lumyachishpa, rridurnimbi tiyashpa mashakuykarqanllapa. Pidrupismi paykunapa pullan tiyashpa mashakuykarqan.
55 E, quando acenderam fogo no meio do pátio e juntos se assentaram, Pedro tomou lugar entre eles.
56 Suq kriyadam Pidruta chaypi rikashpa, ancha chapashpa nirqan: —Kay runaqam Jisuswan puriq, nishpa.
56 Entrementes, uma criada, vendo-o assentado perto do fogo, fitando-o, disse: Este também estava com ele.
57 Chayshina niptinqam, Pidruqam nirqan: —Warmisita, noqaqam mana Jisustaqa riqsinichu, nishpa.
57 Mas Pedro negava, dizendo: Mulher, não o conheço.
58 Suq rratitumandaqam suqpis chapashpa, Pidrutaqa nirqan: —Qambismi paykunamanda suqnin kangi, nishpa. Chaymi Pidruqa paytapis nirqan: —Ay runa, noqaqam mana paykunamandachu kani, nishpa.
58 Pouco depois, vendo-o outro, disse: Também tu és dos tais. Pedro, porém, protestava: Homem, não sou.
59 Chaymandaqam suq uramandach'i suq runa Pidrupaq nirqan: —Alliptam kay runaqa Jisuswan puriq. Chaqa paypismi prubinsya Galiliyamanda, nishpa.
59 E, tendo passado cerca de uma hora, outro afirmava, dizendo: Também este, verdadeiramente, estava com ele, porque também é galileu.
60 Chaymi Pidruqa chay runatapis nirqan: —Ay runa, ¿imatataq rimaykangi? Chay runapaqqam mana nimatapis yach'anichu, nishpa. Chayshina Pidru rimaykaptinmi, suq gallu kantarqan.
60 Mas Pedro insistia: Homem, não compreendo o que dizes. E logo, estando ele ainda a falar, cantou o galo.
61 Chay urasmi Jisusqa tikrakamushpa, Pidruta chaparqan. Chayshina chapaptinqam, Pidruqa das yuyarqan Jisukristu nishqanda: “Gallu manaraq kantaptinmi, qamqa kimsa kutinda ringi ñigawaq”, nishpa.
61 Então, voltando-se o Senhor, fixou os olhos em Pedro, e Pedro se lembrou da palavra do Senhor, como lhe dissera: Hoje, três vezes me negarás, antes de cantar o galo.
62 Chay nishqanda yuyashpam, Pidruqa ancha syintishpa, sawaman lluqshishpa, ancha waqarqan.
62 Então, Pedro, saindo dali, chorou amargamente.
63 Kanan chay kwidakuqkunaqam ancha asipashpa, Jisusta maqarqanllapa.
63 Os que detinham Jesus zombavam dele, davam-lhe pancadas e,
64 Kanan ñawinda pambashpam, qaqllambi ancha maqashpa, nirqanllapa: —¡Mayá, yach'aq kashpaqa, rimay pitaq maqashungi! nishpa.
64 vendando-lhe os olhos, diziam: Profetiza-nos: quem é que te bateu?
65 Kanan suqnin suqnin tukuy ima mana allikunata rimashpa, paytaqa ancha musyarqanllapa.
65 E muitas outras coisas diziam contra ele, blasfemando.
66 Achikyaptinqam, isrraylinukunapa kamachikuq ansyanunguna, kamachikuq isrraylinu kurakuna, Muysispa liyningunata yach'achikuqkunapis suq lugarpi tandakarqanllapa. Chaymi chay Mas Kamachikuq Tandakaq Juyiskunapa ñawpanman Jisusta apamushpa, kayshina tapurqanllapa:
66 Logo que amanheceu, reuniu-se a assembleia dos anciãos do povo, tanto os principais sacerdotes como os escribas, e o conduziram ao Sinédrio, onde lhe disseram:
67 —Mayá, niwayllapa, ¿Qamchu kangi Dyus Akrashqan Washadurqa? Chayshina tapuptinllapam, Jisusqa paykunata nirqan: —Ari niptiyqam, mana ringillapachu kriyiwaq.
67 Se tu és o Cristo, dize-nos. Então, Jesus lhes respondeu: Se vo-lo disser, não o acreditareis;
68 Imata tapushuptiypismi, mana ringillapachu kuntistawaq, ni ringillapachu kach'awaq.
68 também, se vos perguntar, de nenhum modo me respondereis.
69 Piru noqa Dyusmanda Shamuq Runa kashpaqam, kananmandapacha Tayta Dyuspa allin ladumbi rini tiyaq.
69 Desde agora, estará sentado o Filho do Homem à direita do Todo-Poderoso Deus.
70 Chayshina niptinmi, yumbay tapurqanllapa: —¿Chayshinaqachu qamqa Dyuspa Churin kangi? nishpa. Chaymi Jisusqa nirqan: —Arí, qamkuna nishqaykishinam kani, nishpa.
70 Então, disseram todos: Logo, tu és o Filho de Deus? E ele lhes respondeu: Vós dizeis que eu sou.
71 Chayshina niptinmi, paykunaqa nirqan: —¿Ima mastam munanchiq? Kananqam manana munanchiqchu mas tistigukunataqa. Chaqa uyanchiqna, pay kikin shiminwan chayta niwaptinchiq, nishpa.
71 Clamaram, pois: Que necessidade mais temos de testemunho? Porque nós mesmos o ouvimos da sua própria boca.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.