João 7
Cajamarca Quechua NT (QVC_TBL) vs NVT
1 Chaymandaqam Jisusqa prubinsya Galiliyapa llaqtangunapilla puriykarqan. Mananam munarqanchu prubinsya Judiyapi puriytaqa. Chaqa Judiyapiqam isrraylinukunapa kamachikuqninguna ancha munarqanllapa Jisusta wanchiyta.
1 Depois disso, Jesus viajou pela Galileia. Queria ficar longe da Judeia, onde os líderes judeus planejavam sua morte.
2 Piru chay diyakunaqam arkacha wasikuna fyista sirkana karqan. Chaymi chay fyista ch'ayamuykaptinqa,
2 Logo, porém, chegou o tempo da celebração judaica chamada Festa das Cabanas,
3 Jisuspa masangunaqa payta yanqa nirqanllapa: —Kay prubinsya Galiliyamandaqa prubinsya Judiyaman riy, milagrukunata ruraptiki, waqpi qambi kriyiqkunapis chayta rikananllapa.
3 e os irmãos de Jesus lhe disseram: “Saia daqui e vá à Judeia, onde seus seguidores poderão ver os milagres que realiza.
4 Chaqa mas famayuq munashpa kaytaqam, mana balinchu kay kasiriyukunapi pakakushpa, milagrukunata ruranaykiqa. Ashwanri Jirusalinman riy, yumbay runakunapa ñawpambi chay milagrukunata ruranayki, nishpa.
4 Você não se tornará famoso escondendo-se dessa forma. Se você pode fazer coisas tão maravilhosas, mostre-se ao mundo!”.
5 Chayshinaqam burlashpa nirqanllapa. Chaqa manam ni masangunapis Jisuspiqa kriyirqanllapachu.
5 Pois nem mesmo seus irmãos criam nele.
6 Chaymi Jisusqa masangunata nirqan: —Tayta Dyus siñalashqan tyimpuyqam manaraq ch'ayamushqachu. Piru qamkunaqam ima diyapis atingillapa riyta.
6 Jesus respondeu: “Agora não é o momento certo de eu ir, mas vocês podem ir a qualquer hora.
7 Chaqa Dyusta mana kasuqkunaqam qamkunataqa mana ch'iqnishungillapachu. Piru noqataqam ch'iqniwanllapa, mana alli rurashqangunapaq niptiy.
7 O mundo não pode odiá-los, mas a mim ele odeia, pois eu o acuso de fazer o mal.
8 Chayri qamkunalla riyllapa waq fyistamanqa. Manaraqmi Dyus siñalashqan tyimpuyqa ch'ayamushqachu. Chaymi manaraq rinichu riq chay fyistamanqa.
8 Vão vocês. Eu ainda não irei a essa festa, pois meu tempo ainda não chegou”.
9 Chayshina masangunata nishpaqam, payqa chay prubinsya Galiliyapilla kidarqan.
9 Tendo dito isso, permaneceu na Galileia.
10 Chay masanguna chay fyistaman riptinqam, Jisuspis uyarapllana (uyarallana) Jirusalinmanqa rirqan.
10 Contudo, depois que seus irmãos partiram para a festa, ele também foi, mas em segredo, permanecendo distante dos olhos do público.
11 Chaymi chay kuntraq isrraylinukunaqa Jisusta mana tarishpachu, chay fyistapiqa ancha maskarqanllapa: —¿Maypiraq chay runaqa? nishpa.
11 Os líderes judeus tentavam encontrá-lo na festa e perguntavam se alguém o tinha visto.
12 Kanan achka runakunaqam Jisuspaqqa uyaraplla (uyaralla) parlaqllapa. Wakinqam niqllapa: —Jisusqam ancha allin runa, nishpa. Piru wakinqam niqllapa: —Chay runaqam mana allinchu. Chaqa llaqta masinchiqkunatam ingañaykan, nishpa.
12 Havia muita discussão a seu respeito entre as multidões. Alguns afirmavam: “Ele é um homem bom”, enquanto outros diziam: “Ele não passa de um impostor, que engana o povo”.
13 Piru Jisuspaq parlaqkunaqam, chay kamachikuqkunata manchashpa, mana nimatapis parlarqanllapachu suqkunapa ñawpambiqa.
13 Mas ninguém tinha coragem de falar sobre ele em público, por medo dos líderes judeus.
14 Kanan ch'awpi fyistapina kaptinllapaqam, Jisusqa Dyuspa adurana wasinman rishpa, chaypi yach'achikurqan.
14 Então, na metade da festa, Jesus subiu ao templo e começou a ensinar.
15 Chaymi chay kamachikuqkunaqa Jisusta uyashpaqa, ispantashqata kayshina nirqanllapa: —Kay runaqam mana ni suq yach'achikuqwan istudyashqachu. ¿Imashinataq ancha yach'ayniyuqqa? nishpa.
15 Os judeus que estavam ali ficaram admirados ao ouvi-lo. “Como ele sabe tanto sem ter estudado?”, perguntavam.
16 Jisusqam paykunata nirqan: —Kach'amuwaq niwashqandallam yach'achikuni; manam noqa yuyashqaytachu.
16 Jesus lhes respondeu: “Minha mensagem não vem de mim mesmo; vem daquele que me enviou.
17 Chaymi mayqan runa Dyus munashqanda ruraqqa kay nishqaypaqqa atin yach'ayta: ¿Jisusqam Tayta Dyus munashqanda yach'achikuykan ichu pay munashqandalla yach'achikuykan? nishpa.
17 Quem quiser fazer a vontade de Deus saberá se meu ensino vem dele ou se falo por mim mesmo.
18 Chaqa mayqan runa munashqandalla rimaqqam runa masin alabananraykulla yach'achikun. Piru Taytaymi noqataqa kach'amuwashqa, allip kaqtalla yach'achikunay. Chaymi ancha munani Taytay Dyusta yumban alabananllapa.
18 Aquele que fala por si mesmo busca sua própria glória, mas quem procura honrar aquele que o enviou diz a verdade, e não mentiras.
19 ’¿Manachu Muysisqa Dyuspa liyningunata chay unay agwilunchiqkunata qorqan? Piru qamkunaqam mana munangillapachu kasuyta. ¿Imaraykutaq munangillapa wanchiwaytaqa? nishpa.
19 Moisés lhes deu a lei, mas nenhum de vocês obedece a ela. Então por que procuram me matar?”.
20 Chaymi chay achka uyaqkunaqa tapurqanllapa: —¿Pim munan wanchishuytaqa? Dyablum lukuyachishushqa, chayshina rimanaykiqa, nishpa.
20 A multidão respondeu: “Você está possuído por demônio! Quem procura matá-lo?”.
21 Chaymi Jisusqa paykunata nirqan: —Samana diyapi suq byinda ruraptiyqam, qamkunaqa ispantashpa, piñakungillapa.
21 Jesus respondeu: “Eu fiz um milagre no sábado, e vocês ficaram admirados.
22 Piru kay kumparasyumbi yuyashunllapa: Chay punta agwilunchiqkunam kwirpumbi chay siñalta rurarqanllapa. Chaymandaqam Muysispis liynimbi nirqan, kwirpunchiqpi chay siñalta rurananchiqllapa. Chaymi chay kustumbrita kumplinaykillapa, samana diyapi ullqo wambraykita aychanda kuchushpa, siñalashpaqa, qamkunapis trabajaykangillapa. Chayshina qamkuna trabajashpaqa, ¿imapaqmi piñakungillapa, suq runata nanayninmanda kach'akachiptiy samana diyapiqa?
22 No entanto, vocês também trabalham no sábado quando obedecem à lei da circuncisão que Moisés lhes deu, embora, na verdade, a circuncisão tenha começado com os patriarcas, muito antes da lei de Moisés.
23 — ausente —
23 Pois, se o tempo certo de circuncidar seu filho cai no sábado, vocês realizam a cerimônia, a fim de não quebrar a lei de Moisés. Então por que ficam indignados comigo pelo fato de eu curar um homem no sábado?
24 Manaraq allita yach'ashpaqa, ama dasqa jusgayllapachu. Ashwan allita yach'ashpa, jusgayllapa: ¿Allichu chay rurashqanqa ichu mana? nishpa.
24 Não julguem de acordo com as aparências, mas julguem de maneira justa”.
25 Chayshina Jisus niptinmi, wakin jirusalinirukunaqa kayshina parlarqanllapa: —¿Manachuraq maskaykanllapa kay runata wanchinanllapa?
25 Alguns do povo, que moravam em Jerusalém, começaram a perguntar uns aos outros: “Não é este o homem a quem procuram matar?
26 Rikayllapa, yumbaypa ñawpambim rimaykan. Manam pipis nimata ninchu. ¿Awturidarkunachuraq yach'anllapa: Allibmi kay Jisusqa Dyus Akrashqan Washadur, nishpa?
26 Aqui está ele, porém, falando em público, e não lhe dizem coisa alguma. Será que nossos líderes acreditam que ele é o Cristo?
27 Piru Jisuspaqqam yach'anchiq: Nasaritmandam shamushqa, nishpa. Piru chay Washadur shamuptinqam, mana pipis yach'anqachu: Maymandam payqa shamun, nishpaqa.
27 Mas como pode ser este homem? Sabemos de onde ele vem. Quando o Cristo vier, ninguém saberá de onde ele é”.
28 Jisusqam chayta yach'ashpa, Dyuspa adurana wasimba patyumbi yach'achikuykashpa, kayshina jwirtita nirqan: —Qamkunaqam yuyangillapa: Jisustaqam riqsinchiq. Yach'anchiqmi maymanda shamushqa, nishpa. Piru manam alliptaqa yach'angillapachu. Manam ni riqsingillapachu chay kach'amuwaqtaqa. Chaqa gustuymandaqam mana shamushqachu kani. Ashwanmi suq allip kaqta rimaq kach'amuwashqa.
28 Enquanto ensinava no templo, Jesus disse em alta voz: “Sim, vocês me conhecem e sabem de onde eu venho. Mas não estou aqui por minha própria conta. Aquele que me enviou é verdadeiro, e vocês não o conhecem.
29 Chay kach'amuwaqtaqam noqaqa allita riqsini. Chaqa paymandam shamushqa kani, nishpa.
29 Mas eu o conheço, porque venho dele, e ele me enviou a vocês”.
30 Chayshina niptinmi, Jisustaqa munarqanllapa prisuyta. Piru manaraqmi wanchinanllapa urasqa ch'ayamushqachu karqan. Chaymi mana pipis almitikarqanchu prisuytaqa.
30 Então tentaram prendê-lo, mas ninguém pôs as mãos nele, porque ainda não havia chegado sua hora.
31 Kanan achka runakunam paypi yuyakushpa, kayshina nirqanllapa: —Manam pipis atinmanchu rurayta kay Jisus rurashqan milagrukunataqa. Chaymi yach'anchiq: Jisukristum Dyus Akrashqan Washadurqa, nishpa.
31 Muitos entre as multidões no templo creram nele e diziam: “Afinal, alguém espera que o Cristo faça mais sinais do que este homem tem feito?”.
32 Chay runakuna uyaraplla (uyaralla) Jisuspaq chayshina parlaptinmi, farisiyu duktrinayuqkunaqa uyarqan. Chaymi kamachikuq isrraylinu kurakuna chay farisiyukunawan Dyuspa adurana wasimba suldadungunata kach'arqanllapa, Jisusta prisushpa apamunanllapa.
32 Quando os fariseus ouviram que as multidões sussurravam essas coisas, eles e os principais sacerdotes enviaram guardas do templo para prendê-lo.
33 Chaymi Jisusqa payta uyaqkunata nirqan: —Ashla tyimpullanam qamkunawanqa rini kaq. Chaymandaqam chay kach'amuwaqmanna rini kutiriq.
33 Jesus, porém, lhes disse: “Estarei com vocês só um pouco mais. Então voltarei para aquele que me enviou.
34 Chaymi qamkunaqa ringillapa maskawaq. Lukismi manana ringillapachu tariwaq. Chaqa waqman riptiyqam, mana ringillapachu atiq ikiyta riytaqa, nishpa.
34 Vocês procurarão por mim, mas não me encontrarão. E não poderão ir para onde eu vou”.
35 Chaymi isrraylinukunapa kamachikuqninguna paykunapura kayshina parlarqanllapa: —¿Maytanash kay runaqa rinqa, ama tarinanchiqllapaqa? ¿Akasuchu rin riq chay shikwa shikwa tiyashqan isrraylinukunaman? Chaqa paykunaqam suq nasyungunapi mana isrraylinu kaqkunawan tiyanllapa. ¿Chayshinaqachu rinqa, chay furastirukunata yach'achiq?
35 Os judeus se perguntavam: “Para onde ele pretende ir? Será que planeja partir e ir aos judeus em outras terras? Talvez até ensine aos gregos!
36 ¿Imam munan niyta kay niwashqanchiqqa: “Maskawashpapismi, mana ringillapachu tariwaq. May kashqaymanqam mana ringillapachu atiq shamuytaqa”, nishpa?
36 O que ele quer dizer quando fala: ‘Vocês procurarão por mim, mas não me encontrarão’ e ‘Não poderão ir para onde eu vou’?”.
37 Chay fyista ushyakanan diyaqam mas baliq diya karqan. Chay diyaqam Jisusqa shayashpa, ancha jwirtita nirqan: —Mayqan yakunaqqa noqaman shamunqa upyachinaypaq.
37 No último dia, o mais importante da festa, Jesus se levantou e disse em alta voz: “Quem tem sede, venha a mim e beba!
38 Chaqa Dyuspa Santu Librumbim kayshina nin: “Noqapi kriyiqkunapa shunqonmandaqam kawsachikuq yaku rin lluqshiq”, nishpa.
38 Pois as Escrituras declaram: ‘Rios de água viva brotarão do interior de quem crer em mim’”.
39 Jisusqam chayshina yach'achikurqan, intyindinanllapa: Jisuspi kriyiqkunam Dyuspa Santu Ispiritunda rinllapa ch'askiq, nishpa. Chaqa chay diyakunapiqam Jisus manaraq syiluman rishqachu karqan, waqpi llipyanambaq. Chaymi Dyuspa Santu Ispiritunqa paykunamanqa manaraq shamushqachu karqan.
39 Quando ele falou de “água viva”, estava se referindo ao Espírito que seria dado mais tarde a todos que nele cressem. Naquela ocasião o Espírito ainda não tinha sido dado, pois Jesus ainda não havia sido glorificado.
40 Chay achka runakunamanda wakinqam Jisusta chayshina niqta uyashpa, nirqanllapa: —Allibraq kay runaqa Dyuspaq chay shamunambaq rimaq, nishpa.
40 Quando as multidões o ouviram dizer isso, alguns declararam: “Certamente este homem é o profeta por quem esperávamos”.
41 Wakinqam nirqanllapa: —Kayqam Dyus Akrashqan Washadur, nishpa. Piru wakinnataqmi nirqanllapa: —Dyus Akrashqan Washadurqam mana atinchu kayta chay prubinsya Galiliyamandaqa.
41 Outros afirmaram: “Ele é o Cristo”. E ainda outros disseram: “Não é possível! O Cristo virá da Galileia?
42 Chaqa Dyuspa Santu Librumbiqam nin: “Chay Washadurqam chay unay gubyirnu Dabidpa karu willkan rin kaq. Chaymi chay Dabidpa kikin Bilin llaqtambi rin nasiq”, nishpa. [Nuta: Paykunaqam mana yach'arqanllapachu: Jisusmi Bilin llaqtambim nasirqan, nishpa.]
42 As Escrituras afirmam claramente que o Cristo nascerá da linhagem real de Davi, em Belém, o povoado onde o rei Davi nasceu”.
43 Chaymi chay wakin runakunaqa Jisuspaqqa suq layata yuyarqanllapa. Suqkunanataqmi suq layata yuyarqanllapa.
43 Assim, a multidão estava dividida a respeito de Jesus.
44 Wakinqam munarqanllapa prisuyta. Piru manam ni pipis prisurqanchu.
44 Alguns queriam que ele fosse preso, mas ninguém pôs as mãos nele.
45 Chay suldadu riqkunaqam mana prisushpachu, kutirqanllapa isrraylinu kurakunapa chay kamachikuqningunaman, chay farisiyukunaman. Chaymi paykunaqa chay suldadukunata tapurqanllapa: —¿Imaraykutaq qamkunaqa mana apamurqaykichu Jisustaqa? nishpa.
45 Quando os guardas do templo voltaram sem ter prendido Jesus, os principais sacerdotes e fariseus perguntaram: “Por que vocês não o trouxeram?”.
46 Chaymi chay suldadukunaqa nirqan: —¡Manam ni mayqan runapis chay runashinaqa rimashqachu! nishpa.
46 “Nunca ouvimos alguém falar como ele!”, responderam.
47 Chaymi farisiyukunaqa chay suldadungunata nirqanllapa: —¿Ima, qamkunapischu dijakarqaykillapa ingañashunambaq?
47 “Vocês também foram enganados?”, zombaram os fariseus.
48 Allita yuyayllapa, noqaykunamandaqam mana ni suq kamachikuq, ni suq farisiyu chay runapiqa kriyishqallapachu kani, ¿manachu?
48 “Por acaso um de nós que seja, entre os líderes ou fariseus, crê nele?
49 Ashwanmi Muysispa liyningunata chay mana yach'aqkunalla Jisuspiqa kriyinllapa. Chaymi paykunaqa kundinadu rinllapa kaq, nishpa.
49 As multidões ignorantes o seguem, mas elas não têm conhecimento da lei. São amaldiçoadas!”
50 Piru chay farisiyukunamanda suqninmi chay Nikudimu karqan. Payqam suq tuta Jisusman rishqa karqan tapuq. Chaymi payqa chay farisiyu masingunata nirqan:
50 Então Nicodemos, o líder que antes havia se encontrado com Jesus, perguntou:
51 —Liyninchiqmi kamachiwanchiq, amash dasqa pipaq nishunchu: “Uchayuqmi”, nishpaqa. Ashwanmi kamachiwanchiq, puntata allita uyananchiq, chayshina yach'ananchiq: ¿Allitachu rurashqa ichu mana? nishpa.
51 “A lei permite condenar um homem antes mesmo de haver uma audiência?”.
52 Chaymi chay suq farisiyukunaqa nirqanllapa: —¿Ima qambischu galiliyanu kangi? Dyuspa Santu Librunda allita liyiy, yach'anayki: Dyuspaq rimaqkunaqam mana ni pipis Galiliyamandaqa shamushqachu, nishpa. [Nuta: Piru liyiy Isaías 9.1ta.] ˻
52 “Você também é da Galileia?”, responderam eles. “Procure e veja por si mesmo: nenhum profeta vem da Galileia!”
53 Chayshina nishpaqam, rirqanllapana wasingunaman.
53 Então todos foram para casa.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.