Lucas 12
Yaya Diospa mushu killkachishkan shimi (QUPNT) vs NTLH
1 Jesús yachachihushkanpi achka waranka runakuna tantarirkakuna. Kichkikta shayarishpankuna tankanakushpa paykunapura kahurkakuna. Chasna tantarishpankunapas Jesuska puntiru runankunallata rimarka: Kuyrariychi fariseokunapa yuyayninkunamanta. Paykunaka rimanahun Yaya Diosta alita kasunankunata. Chasna rimashpankunapas manami alitachu ruraspa kawsahunkuna. Chasna mana ali yuyayyu kashpankuna runakunata yachachinahun paykunashina llullachikkuna tukunankunapa.
1 Milhares de pessoas se ajuntaram, de tal maneira que umas pisavam as outras. Então Jesus disse primeiro aos discípulos:
2 Nima shuk rimashkanchika, rurashkanchika pakalla kiparinkachu. Tukuy yuyayta shunkunchipi pakahushkanchitaka Yaya Dios tukuy runakunata riksichinka.
2 Tudo o que está coberto vai ser descoberto, e o que está escondido será conhecido.
3 Chasna kashpan pakalla rimashkaykichita tukuy yachankakuna. Wasi ukupi punkuta tapashpa alimanta rimashkaykichita wasi awamanta kaparishkatashinami tukuy uyankakuna.
3 Assim tudo o que vocês disserem na escuridão será ouvido na luz do dia. E tudo o que disserem em segredo, dentro de um quarto fechado, será anunciado abertamente.
4 Munashkayni wawkinikuna paninikuna, kankunata rimani, ama manchaychichu aychaykichillata wañuchinata atipak runakunata. Manami ashwanta kankunata atipanahunchu ruranata.
4 Jesus continuou:
5 Ñukaka kankunata rimani pitami manchanaykichi tiyan. Kankunata wañuchishkankunawasha nina mana wañukma wichunata atipak Yaya Diosta, payta shuti manchaychi.
5 Vou mostrar a vocês de quem devem ter medo: tenham medo de Deus, que, depois de matar o corpo, tem poder para jogar a pessoa no inferno. Sim, repito: tenham medo de Deus.
6 Yuyariychi pishkukunapi. Mana yapa chaniyu kashpankuna pichka pishkustukunata ishkay kullkistullawa atipanchi rantinata. Chasna kashpankunapas Yaya Dioska mana kunkarinchu nima shukta paykunamanta.
6 — Por acaso não é verdade que cinco passarinhos são vendidos por algumas moedinhas? No entanto Deus não esquece nenhum deles.
7 Yaya Dios kankunatapas alita kuyran. Pishkukunamanta ashwan pasatami kankunata yuyan. Kankunata yuyashpan alita riksin. Nima shuk uchilla chukcha umaykichipi tiyashkaka paymanta kishpinchu. Chayrayku ama manchaychichu nima pita nima imatapas.
7 Até os fios dos cabelos de vocês estão todos contados. Não tenham medo, pois vocês valem mais do que muitos passarinhos!
8 Kunan kankunata rimani, maykan runami mana pinkashpa ñukamanta riman runa masinkunapa puntankunapi ñukami Jesusta katik kani nishpa, paymantaka ñuka Yaya Diospa Kachashkan Runapas angelkunapa puntanpi Yaya Diosta rimasha kay runata riksinimi nishpa.
8 Jesus disse ainda:
9 Maykanmi runa masinkunapa puntanpi pinkashpa ñukamanta payta mana riksinichu nishpanka ñukapas angelkunapa puntanpi kay runata mana riksinichu nishpa Yaya Diosta rimasha.
9 Mas aquele que disser publicamente que não é meu, o Filho do Homem também dirá diante dos anjos de Deus que essa pessoa não é dele.
10 Maykan runami piñarishpan millaypata riman ñuka Yaya Diospa Kachashkan Runamanta, paytaka Yaya Dioska llakichinkami. Maykan runami Yaya Diospa Espiritunmanta piñarishpan millaypata riman, chaytaka Yaya Dioska manami llakichinkachu.
10 — Quem falar contra o Filho do Homem será perdoado, porém quem
11 Chiknik runakuna kankunata apishpa pushankakuna tantarina wasikunapa apunkunama, llaktaykichipa apukunamapas. Chasna apiy tukushpaykichipas mana yapa yuyarishpa kaychichu ¿imashnashi aynisha? ¿imatashi rimasha? nishpa.
11 — Quando levarem vocês para serem julgados nas
12 Chay urasmi Yaya Diospa Espiritunka kankunata yuyachinka imashnami rimankichi.
12 Pois naquela hora o Espírito Santo lhes ensinará o que devem dizer.
13 Chaypi chay achka runakunapa chawpinkunamanta shuk runa Jesusta rimarka:
13 Um homem que estava no meio da multidão disse a Jesus: — Mestre, mande o meu irmão repartir comigo a herança que o nosso pai nos deixou.
14 Jesuska mana munashpan aynirka:
14 Jesus disse:
15 Tukuy runakunatana rimarka:
15 E continuou, dizendo a todos:
16 Chaymanta chaypi kahukkunata yachachinanpa Jesuska kwintarka: Tiyarka shuk runa achka imayu. Shuk wata chakrankunapi tarpunkunaka yapa achkata muyuyarkakuna.
16 Então Jesus contou a seguinte parábola :
17 Chay runaka yuyarirka ¿imatashi ruraynima? Mana tiyawanchu ashwan wasinika pallashkaynita wakaychanaynipa.
17 Então ele começou a pensar: “Eu não tenho lugar para guardar toda esta colheita. O que é que vou fazer?
18 Payka yuyarishpan nirka: Ña yachani imashnami rurasha. Kay uchilla wakaychana wasinikunata urmachishara ashwan atun wakaychana wasikunata ruranaynipa. Chaypi tukuy pallashkaynikunata ashwan ima tiyawashkakunatapas wakaychasha.
18 Ah! Já sei! — disse para si mesmo. — Vou derrubar os meus depósitos de cereais e construir outros maiores ainda. Neles guardarei todas as minhas colheitas junto com tudo o que tenho.
19 Chaymanta ñuka kikinta rimasha: Kunanka tiyanmi achka wakaychashkaynikunaka achka watarayku. Chayrayku samashanllana. Mikushpa upyashpa kushilla kawsasha. Manana tiyawanchu nima imamanta yuyarishpa kanaynipa.
19 Então direi a mim mesmo: ‘Homem feliz! Você tem tudo de bom que precisa para muitos anos. Agora descanse, coma, beba e alegre-se.’ ”
20 Chaypi Yaya Dioska payta rimarka: Kanka yuyay illa runami kanki. Kunan tutallami kawsaykita kichushkayki. Wakaychahushkaykika ¿piraykushi kanka? nishpa.
20 Mas Deus lhe disse: “Seu tolo! Esta noite você vai morrer; aí quem ficará com tudo o que você guardou?”
21 Chasnami kan, maykanmi pay kikinraykulla tukuy imankunata wakaychan. Yaya Diospa rikushkanpika nima imayushinami kan.
21 Jesus concluiu:
22 Chaymanta Jesuska runankunata rimarka: Kankunata rimani, ama yanka muspariychichu ¿imatashi mikushu kawsananchipa, imatashi churarishu? nishpa.
22 Então Jesus disse aos seus discípulos:
23 Kawsananchimi mikunamanta ashwan valik kan. Chasnallatata aychanchimi churarinanchimanta ashwan valik kan.
23 Pois a vida é mais importante do que a comida, e o corpo é mais importante do que as roupas.
24 Yuyariychi pishkukunapi. Paykunaka nima shuk muyuta tarpunahunchu mikunankunapa. Paykunapaka nima tampunkunaka tiyanchu pallashkankunata wakaychanankunapa. Mana nima shuk muyuta tarpushpankunapas Yaya Diosmi paykunataka kun mikunankunata. Pishkukunamanta pasatami Yaya Dioska kankunata yuyan. Payka kankunata tukuy munashkaykichitami kun.
24 Vejam os corvos: não semeiam, não colhem, não têm despensas nem depósitos, mas Deus dá de comer a eles. Será que vocês não valem muito mais do que os pássaros?
25 Chaymantapas kawsanaykichita yapa yuyarishpaykichipas nima shuk urata atipankichichu mirachinata.
25 Qual de vocês pode encompridar a sua vida, por mais que se preocupe com isso?
26 Nima uchillastuta atipashpaykichi mirachinata kawsaykichita ¿imaraykutaya musparinkichi shuk imakunaraykuka?
26 Portanto, se vocês não podem conseguir uma coisa assim tão pequena, por que se preocupam com as outras?
27 Rikuychi chay suma sisakunata, imashnami wiñanahun. Paykuna nima tarawanahunchu, nima puchkanahunchu llachapankunarayku. Mana tarawashpankunapas suma churarishka kanahun. Ñawpa atun apu Salomonpa yapa suma ali churarishkanmanta chay sisakunaka ashwan alita rikurinahun.
27 Vejam como crescem as flores do campo: elas não trabalham, nem fazem roupas para si mesmas. Mas eu afirmo a vocês que nem mesmo Salomão, sendo tão rico, usava roupas tão bonitas como uma dessas flores.
28 Kiwakunaka chakirinalla rupachinalla kashpanpas Yaya Dioska suma sisayukunata ruran. Chayta rikushpa ¿imaraykuta mana kirinkichichu Yaya Dioska kankunata ashwan alita kuyrananta?
28 É Deus quem veste a erva do campo, que hoje está aqui e amanhã desaparece, queimada no forno. Então é claro que ele vestirá também vocês, que têm uma fé tão pequena!
29 Chayrayku ama musparishpa maskaychichu mikunaykichita upyanaykichita. Nima yapa yuyarishpa kawsaychichu.
29 Portanto, não fiquem aflitos, procurando sempre o que comer ou o que beber.
30 Yaya Diosta mana kasuk runakuna tukuy chaykunallata yuyarishpa kawsanahun. Kankunaka ama paykunashina kawsaychichu. Ashwan kankunapaka tiyanmi alita kuyrak yanapak Yayaykichi Dios. Paymi yachan tukuy ima munahushkaykichitaka.
30 Pois os pagãos deste mundo é que estão sempre procurando todas essas coisas. O Pai de vocês sabe que vocês precisam de tudo isso.
31 Kankunaka tukuy shunkuykichimanta pacha Yaya Dios kankunata kamachinanta munashpa kawsaychi. Chasna kawsashpaykichimi tukuy munashkaykichitapas Yaya Dioska kankunata kunka.
31 Portanto, ponham em primeiro lugar na sua vida o
32 Munashkayni obehakunashinami kankichi. Mana achka kashpaykichipas ama manchaychichu nima imata. Yaya Diosmi kankunata yuyashpan munan paywa pakta wiñayparayku ali kamachihushkanpi kawsanaykichipa.
32 Jesus continuou:
33 Yaya Dios ñukanchita yuyashpan kankunapas runa masikichita yuyashpa yanapashpa kawsaychi. Kullkikichi mana tiyashpanka rantichik riychi charishkaykichita. Chay kullkiwa nima imayu runakunata yanapaychi. Chasna rurashpaykichimi silupi apinaykichi sumakunata mirachinkichi. Chaypi charishkaykichika mana mawkayankachu, nima tukurinkachu. Chaypika shuwakuna mana yaykunahunchu, kumehenkunapas mana mikunahunchu.
33 Vendam tudo o que vocês têm e deem o dinheiro aos pobres. Arranjem bolsas que não se estragam e guardem as suas riquezas no céu, onde elas nunca se acabarão; porque lá os ladrões não podem roubá-las, e as traças não podem destruí-las.
34 Chayrayku alita yuyariychi imatata ashwanta munankichi. Imaykichikunata mirachishpa kawsahushpaykichika chayllatami yuyarinkichi tukuy shunkuykichimanta pacha. Yaya Diospa munashkanta rurashpa kawsahushpaykichika tukuy shunkuykichimanta pacha payllatami yuyankichi.
34 Pois onde estiverem as suas riquezas, aí estará o coração de vocês.
35 — ausente —
35 E Jesus disse ainda:
36 — ausente —
36 Sejam como os empregados que esperam pelo patrão, que vai voltar da festa de casamento. Logo que ele bate na porta, os empregados vão abrir.
37 Kushilla kankakuna maykankunatami patronka shamushpan payta chapashpa kahukkunata tarin. Alita uyawaychi. Paykunata tiyachinka, pay kikin alicharishpa paykunata karananpa.
37 Felizes aqueles empregados que o patrão encontra acordados e preparados! Eu afirmo a vocês que isto é verdade: o próprio patrão se preparará para servi-los, mandará que se sentem à mesa e ele mesmo os servirá.
38 Patronka chawpi tutapi, mana kashpaka pakarinapi paktamushpan kushilla kankakuna maykankunatami payka alita chapashpa kahukkunata tarik shamun.
38 Eles serão felizes se o patrão os encontrar alertas, mesmo que chegue à meia-noite ou até mais tarde.
39 Kankuna alita yachankichi, wasi amuka yachashpan ima urasmi shuwaka shamunka, mana puñushpachu uyashpalla chapama wasinpi mana shuwaka yaykunanpa.
39 Lembrem disto: se o dono da casa soubesse a que hora o ladrão viria, não o deixaria arrombar a sua casa.
40 Chasnashina kankunapas tukuy uras alicharishka chapawaychi. Kankuna nima yuyarihushkaykichipi ñuka Yaya Diospa Kachashkan Runaka shamusha.
40 Vocês, também, fiquem alertas, porque o
41 Chay uras Pedroka tapurka:
41 Então Pedro perguntou: — Senhor, essa
42 Chaypi Jesuska aynirka:
42 O Senhor respondeu:
43 Chay runanka kushillami kanka patroynin kutimushpan paypa kamachishkanta alita paktachishpa kahushkanpi tarik shamushpanka.
43 Feliz aquele empregado que estiver fazendo isso quando o patrão chegar!
44 Alita uyawaychi. Chasna alita kasuk runanta patroyninka churanka tukuy ima tiyapushkanta kuyrak kananpa.
44 Eu afirmo a vocês que, de fato, o patrão vai colocá-lo como encarregado de toda a sua propriedade.
45 Chay kamachishkan runanka millaypa yuyayyu kamaka, yuyarima patroynika unayahunra, mana utka shamunkachu nishpa. Chasna yuyarishpan kallarima chay tarawak runakunata, warmikunatapas makashpa parisichinata. Pay kikinlla mikushpa, upyashpa machashpa kawsama.
45 Mas imaginem o que acontecerá se aquele empregado pensar que o seu patrão está demorando muito para voltar. E imaginem que esse empregado comece a bater nos outros empregados e empregadas e a comer e a beber até ficar bêbado.
46 Chasna mana alita rurashpa kawsashpan mana nima yuyarihushkanpi patroyninka kunkaymanta paktama. Chasna tarik shamushpan chay kamachishkan runantaka sinchita kastigama, imashnami tukuy mana kasuk runakunaka kastigay tukunahun chasna.
46 Então o patrão voltará no dia em que o empregado menos espera e na hora que ele não sabe. Aí o patrão mandará cortar o empregado em pedaços e o condenará a ir para o lugar aonde os desobedientes vão.
47 Shuk runaka yachashpantata patronpa munashkanta mana rurashpanka yapatami kastigay tukunka.
47 — O empregado que sabe qual é a vontade do patrão, mas não se prepara e não faz o que ele quer, será castigado com muitas chicotadas.
48 Maykan runachari mana alita yachashpan mana alita rurashka, chayka mana yapatachu kastigay tukunka. Achka yachayta kuy tukushkataka, achkatami Yaya Dioska tapunka ¿yachashkaykita rurashpa kawsashkankichu? nishpa. Chasnallatata achkata kuyrananpa kuy tukushkataka, paytaka Yaya Dioska tapunka ¿alita rurashkankichu maykantami kamachishkani? nishpa.
48 Mas o empregado que não sabe o que o patrão quer e faz alguma coisa que merece castigo, esse empregado será castigado com poucas chicotadas. Assim será pedido muito de quem recebe muito; e, daquele a quem muito é dado, muito mais será pedido.
49 Jesuska yachachishpalla katirka: Ñukaka shamushkanimi ninawa rupachihukshina tukuy mana ali kashkata kulluchinaynipa. Yapa munaynima chay ninaka ña sintishpa rupachishpa kahushkatashina rikunata.
49 Jesus continuou:
50 Chasna kashpanpas yapa parisishpa wañunaynira tiyan. Chayta paktachinaynikama yapa manchayta llakiyta parisihuni.
50 Tenho de receber um batismo e como estou aflito até que isso aconteça!
51 Ama yuyariychichu ñuka kay allpama shamushkaynirayku runakuna kushilla shuk yuyayllawana kawsanankunata. Kankunata rimani, shamushkaynirayku runakuna manana shuk yuyayllawa kawsankakunachu.
51 Vocês pensam que eu vim trazer paz ao mundo? Pois eu afirmo a vocês que não vim trazer paz, mas divisão.
52 Kunanmanta pacha shuk wasipi kawsak ayllupura ñukaranti manana shuk yuyayllawa kushilla kawsankakunachu. Pichkamanta kimsa ishkayta chikninkakuna manana shuk yuyayllawa kawsashpankuna. Mana kashpaka ishkay kimsata chikninkakuna manana shuk yuyayllawa kawsashpankuna.
52 Porque daqui em diante uma família de cinco pessoas ficará dividida: três contra duas e duas contra três.
53 Shuk mana kiriwak yaya kiriwak wawanta chikninka. Mana kiriwak wawa kiriwak yayanta chikninka. Shuk mana kiriwak mama kiriwak wawanta chikninka. Mana kiriwak wawa kiriwak mamanta chikninka. Shuk mana kiriwak swegra kiriwak nueranta chikninka. Mana kiriwak nuera kiriwak swegranta chikninka.
53 Os pais vão ficar contra os filhos, e os filhos, contra os pais. As mães vão ficar contra as filhas, e as filhas, contra as mães. As sogras vão ficar contra as noras, e as noras, contra as sogras.
54 Chaymanta Jesuska tukuy chaypi kahukkunata rimarka: Inti yaykuhushpan wayra shamuhushpan puncha amsayashpan chay uras ninkichi tamyankami nishpa. Chasnami kan.
54 Jesus disse também ao povo:
55 Chasnallatatami uraymanta sinchita wayraka shamuhushpanka rimankichi rupa kanka nishpa. Chasnami kan.
55 E, quando sentem o vento sul soprando, dizem: “Vai fazer calor.” E faz mesmo.
56 Mana ali yuyayyu runakuna, yachakshina tukunkichi nima imata yachashpaykichitata. Siluta allpata rikushpaykichi yachankichi punchaka chasna tukuhukta. Rurahushkaynikunataka rikushpaykichi ¿imaraykuta mana asirtanayankichichu imatami ninayan, imashna punchakunapimi kawsahunkichi nishpa?
56 Hipócritas! Vocês sabem explicar os sinais da terra e do céu. Então por que não sabem explicar o que querem dizer os sinais desta época?
57 ¿Imaraykuta mana munankichichu yuyarinata kankuna kikin, maykanmi ali, maykanmi mana alichu ruranaykichipa?
57 E Jesus terminou, dizendo:
58 Karan kankuna mana kasushkankichichu Yaya Diospa kamachishkanta. Chayrayku tukuy kankuna Yaya Dioswa alichanaykichi tiyan. Yuyariychi. Shuk runata liwihushpayki payta mana pagashkaykirayku kanta apuma pushama. Ñampipi rihushpaykichi alichay chay kanta pushahukwa. Mana paywa alichashpaykika apupi kanta kastigachinka. Chay apuka runankunatami kunka paykuna kanta karselpi churanankunapa.
58 Se alguém fizer uma acusação contra você e levá-lo ao tribunal, faça o possível para resolver a questão enquanto ainda está no caminho com essa pessoa. Isso para que ela não o leve ao juiz, o juiz o entregue ao guarda, e o guarda ponha você na cadeia.
59 Kanta rimani, chaymantaka manami llukshinkichu, tukuy liwishkaykita paganaykikama. [Chay rimashkanwami Jesuska yachachinayarka: Manara Yaya Diospa atun kastiganan puncha paktarihushpanra uchata rurananchimanta anchurishpanchi Yaya Diostana tapunanchipa ñukanchita llakichinanpa.]
59 Eu lhe afirmo que você não sairá dali enquanto não pagar a multa toda.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.