João 10

Southern Pastaza Quechua NT (QUP_WBT) vs NVI

Sair da comparação
NVI Nova Versão Internacional
1 Fariseokuna yuyarinahun runa masinchikunata yachachik kashpanchi obehakunata kuyrak runashina paykunata kuyrak kanchi nishpa. Jesuska chasna yuyarishkankunata riksishpan paykunata kasna yachachishpa katirka: Alita uyawaychi. Rikuychi shuk kuyrak amuta obehankunawa. Obehakunapa tiyan shuk samanankuna kincharishkaka shuk punkuyulla. Chay punkuta yaykuk runaka kikin kuyrakmi. Maykankunami mana chay punkuta yaykunahunchu, ashwan shuk partita sikashpa yaykunahun, chaykunaka kanahunmi shuwakuna.
1 "Eu lhes asseguro que aquele que não entra no aprisco das ovelhas pela porta, mas sobe por outro lugar, é ladrão e assaltante.
2 — ausente —
2 Aquele que entra pela porta é o pastor das ovelhas.
3 Chay samanankuna kincha punkupi tiyan shuk kuyrak runa. Payka chay obehakunata kuyrakraykulla paskan. Chay kuyrak runaka yaykushpan obehankunata karan shukta shutinkunapi kayan. Paypa shiminta uyashpankuna kushikushpa kasunahun riksishkankunarayku. Chay kuyrak runaka obehankunata kayashpan chushama llukshichin.
3 O porteiro abre-lhe a porta, e as ovelhas ouvem a sua voz. Ele chama as suas ovelhas pelo nome e as leva para fora.
4 Ña tukuy llukshishpankuna obehankunapa puntankunapi purin. Paykuna payta katinahun, shiminta riksishkankunarayku.
4 Depois de conduzir para fora todas as suas ovelhas, vai adiante delas, e estas o seguem, porque conhecem a sua voz.
5 Mana riksishkankunataka manami katinahunchu, ashwan paymanta mitikunahun, shiminta mana riksishkankunarayku.
5 Mas nunca seguirão um estranho; na verdade, fugirão dele, porque não reconhecem a voz de estranhos".
6 Chasna Jesuska rimashpan mana shutillatachu payta chiknik runakunata yachachirka. Paykunaka mana asirtarkakunachu imatami chay rimashkanwa yachachinayarka.
6 Jesus usou essa comparação, mas eles não compreenderam o que lhes estava falando.
7 Jesuska paykunata yachachishpalla katirka: Alita uyawaychi. Ñukami kani obehakunapa samanankuna kincha punkushina.
7 Então Jesus afirmou de novo: "Digo-lhes a verdade: Eu sou a porta das ovelhas.
8 Ñukamanta puntiru achka llullachishpa yachachikkuna shamushkakuna. Mana punkuta yaykushpankunami mana kanahunchu kikin obehakunata kuyrakkuna. Kanahunmi obehata shuwakunashina. Runakunata llullachishpa chinkachinahun. Obehaynikunaka ñukata alita riksiwashpankuna manami paykunataka kasushkakunachu.
8 Todos os que vieram antes de mim eram ladrões e assaltantes, mas as ovelhas não os ouviram.
9 Ñukami kani obehakunapa samanankuna kincha punkushina. Maykankunami yaykunahun, paykunataka wañuymanta kishpichishami. Chasna alita wakaycharishka tukushpankuna mana manchashpa yaykunahun llukshinahun, tukuy munashkankunata kushilla kawsanankunapa tarinahun.
9 Eu sou a porta; quem entra por mim será salvo. Entrará e sairá, e encontrará pastagem.
10 Obehata shuwakunaka shamunahun kichunapa, wañuchinapa, chinkachinapa. Chasnashinami mana alita yachachikkunaka runakunata ruranahun. Ashwan ñukaka shamushkanimi runakunata mana tukurik nima ima uras riksishkankuna shutipa kawsayta kunaynipa.
10 O ladrão vem apenas para furtar, matar e destruir; eu vim para que tenham vida, e a tenham plenamente.
11 Ñukami kani alita obehankunata kuyrak runashina. Ali kuyrak runaka obehankunata yapa yuyashpan wañushanpas paykunata kishpichinaynipa nishpa wañuma.
11 "Eu sou o bom pastor. O bom pastor dá a sua vida pelas ovelhas.
12 Maykanmi kullkita ganananllapa obehakunata kuyran, payka puma shamuhushpan sakin. Paykunamanta mitikun, mana kikin amun kashkanrayku. Pumaka obehakunata apinapa shamuhushpan paykunata shikwachin tukuy partima.
12 O assalariado não é o pastor a quem as ovelhas pertencem. Assim, quando vê que o lobo vem, abandona as ovelhas e foge. Então o lobo ataca o rebanho e o dispersa.
13 Chay kuyrakka mitikun, kullkita ganananllapa kuyrahushkanrayku. Mana obehakunata kuyranchu, paykunata yuyashkanrayku.
13 Ele foge porque é assalariado e não se importa com as ovelhas.
14 Ñukami kani runaynikunarayku shuk alita obehankunata kuyrak runashina. Riksinimi pikunami runaynikunaka. Karan shukta yuyashpayni alita riksini. Chasnallatatami runaynikunapas alita ñukata riksiwanahun.
14 "Eu sou o bom pastor; conheço as minhas ovelhas; e elas me conhecem;
15 Imashnami Yayayni Dios ñukata riksiwan, chaymantapas imashnami ñuka payta riksini, chasnallatatami ñukapas runaynikunawa alita riksinakuni. Paykunata kishpichinaynipami wañusha.
15 assim como o Pai me conhece e eu conheço o Pai; e dou a minha vida pelas ovelhas.
16 Chaymantapas imashnami obehankunata kuyrak runapa tiyama chikan obehankuna shuk parti shuk kinchapi, chasnashinami ñukapapas shuk parti tiyawan shuk runaynikuna mana israel runakunamantachu. Paykunatapas yachachinayni tiyan kasuwanankunapa. Yachachishkaynita uyashpankuna kasuwankakuna. Tukuy partimanta runaynikunata tantachinayni tiyan tantaylla kawsanankunapana ñuka sapallana kuyrak kanaynipa.
16 Tenho outras ovelhas que não são deste aprisco. É necessário que eu as conduza também. Elas ouvirão a minha voz, e haverá um só rebanho e um só pastor.
17 Paykunata kishpichishpa wañusha. Wañushkaynimanta kawsarisha. Nima pi atipawankachu wañuchinata, ashwan ñuka kikin munay wañusha. Chasnallatatami ñuka kikin munay kawsarimusha. Yayayni Diosmi kachawashka chasna wañunaynipa chaymantapas kawsarimunaynipa. Chasna payta kasuhushkaynirayku ñukata yapa yuyawan.
17 Por isso é que meu Pai me ama, porque eu dou a minha vida para retomá-la.
18 — ausente —
18 Ninguém a tira de mim, mas eu a dou por minha espontânea vontade. Tenho autoridade para dá-la e para retomá-la. Esta ordem recebi de meu Pai".
19 Chasna Jesuspa rimashkanta uyashpankuna apunchikunaka kutikashka mana shuk yuyaywallachu karkakuna.
19 Diante dessas palavras, os judeus ficaram outra vez divididos.
20 Achka rimarkakuna: Kay runaka supay yaykushka muspa runami kan. Mana valinchu payta uyananchipa.
20 Muitos deles diziam: "Ele está endemoninhado e enlouqueceu. Por que ouvi-lo? "
21 Shukkunaka rimarkakuna: Nima maykan runa supay yaykushka kamaka payshina rimamachu. Chasna supay yaykushka runa kamaka mana atipamachu karka wiskuta ampinata.
21 Mas outros diziam: "Essas palavras não são de um endemoninhado. Pode um demônio abrir os olhos dos cegos? "
22 Chiri killakuna paktashkan uras Jerusalén llaktapi shuk tantarina tiyarka. Tantarishka kahurkakuna kushikushpa yuyarinankunapa Yaya Diospa wasinta kuntrankuna ñawpa urmachishkankunamanta kuti alichashkankunata. Jesuspas Jerusalenpi kahurka. Yaya Diospa wasinpimi karka punku mayanpi Salomón shutiyu wasipi. Chiri kashpan chaypi puririrka.
22 Celebrava-se a festa da Dedicação, em Jerusalém. Era inverno,
23 — ausente —
23 e Jesus estava no templo, caminhando pelo Pórtico de Salomão.
24 Chaypi apunchikuna payta muyukta shayarishpankuna tapurkakuna: ¿Imaraykuta mana kuskata rimankichu pimi kanki? Yaya Diospa Kachashkan Kishpichik kashpaykika ñukanchita kuskata rimay.
24 Os judeus reuniram-se ao redor dele e perguntaram: "Até quando nos deixará em suspense? Se é você o Cristo, diga-nos abertamente".
25 Jesuska paykunata aynirka: Ñami kankunata rimashkani, manami kiriwankichichu. Yayayni atun yachayninta kuwashkanrayku rurahushkaynikunata rikushpaykichi atipankichi yachanata pimi kani.
25 Jesus respondeu: "Eu já lhes disse, mas vocês não crêem. As obras que eu realizo em nome de meu Pai falam por mim,
26 Kankuna mana munankichichu kiriwanata, mana obehaynikuna kashkaykichirayku.
26 mas vocês não crêem, porque não são minhas ovelhas.
27 Obehaynikunaka shiminita riksinahun. Ñukapas paykunata riksinimi. Paykunata kayashpayni katiwanahun.
27 As minhas ovelhas ouvem a minha voz; eu as conheço, e elas me seguem.
28 Ñuka paykunata Yaya Dioswa mana tukurik kawsayta kuni. Manami rinkakunachu ñukamanta anchurishka wiñaypa parisinankunapa. Nima pi atipanchu ñukapi kirikkunata kichuwanata.
28 Eu lhes dou a vida eterna, e elas jamais perecerão; ninguém as poderá arrancar da minha mão.
29 Yayayni paykunata kuwashka. Nima pi paytaka atipanchu kichunata tukuymanta ashwan atun yachayyu kashkanrayku.
29 Meu Pai, que as deu para mim, é maior do que todos; ninguém as pode arrancar da mão de meu Pai.
30 Ñukapas Yayayniwa tukuypi shuk yuyayllawa parihu yachayyu kanchi.
30 Eu e o Pai somos um".
31 Chasna Jesús rimashpan kutikashka apunchikunaka rumikunata apirkakuna payta tuksishpa wañuchinankunapa.
31 Novamente os judeus pegaram pedras para apedrejá-lo,
32 Chasna wañuchinayahushkankunapi Jesuska paykunata rimarka: Kankuna rikushkankichi Yayaynipa yachayninwa alikunata rurashkaynita. ¿Maykan chay ali rurashkaynikunamantata wañuchinayawankichi?
32 mas Jesus lhes disse: "Eu lhes mostrei muitas boas obras da parte do Pai. Por qual delas vocês querem me apedrejar? "
33 Chaypi apunchikunaka aynirkakuna: Manami kanta rumiwa wañuchinayahunchichu alita rurashkaykimanta. Kanta wañuchinayahunchimi runa kashpaykitata Yaya Diosmi kani nishpa rimashkaykirayku. Chasna tukuy runakunamanta pasa Yaya Diosshina kanayashpaykimi kanta wañuchinayahunchi.
33 Responderam os judeus: "Não vamos apedrejá-lo por nenhuma boa obra, mas pela blasfêmia, porque você é um simples homem e se apresenta como Deus".
34 Chaypi Jesuska aynirka: Alita yuyariychi yachakushkaykichi ñawpa Yaya Diospa killkachishkanta. Chay killkachishkanpi apunchikuna wañuta kasna nin:
34 Jesus lhes respondeu: "Não está escrito na Lei de vocês: ‘Eu disse: Vocês são deuses’?
35 Yaya Dios kikin chasna rimashpan nima pi atipanchu rimanata mana ali kananta. Chay runakunamanta akllashkan apukuna wañuta rimarka payshina kanankunata.
35 Se ele chamou ‘deuses’ àqueles a quem veio a palavra de Deus ( e a Escritura não pode ser anulada )
36 Ñuka paykunamanta pasa kani Yayayni Dios ñukallata akllashkanrayku kay allpama kachawananpa tukuy munashkanta paktachinaynipa. Runakunamanta akllashkan apunchikuna wañuta rimashpan payshina kanankunata, ashwan atipani ñuka rimanata Yaya Diospa Wawanmi kani nishpa. ¿Imaraykuta chasna rimashpayni piñariwankichi millaypata rimanki nishpa?
36 que dizer a respeito daquele a quem o Pai santificou e enviou ao mundo? Então, por que vocês me acusam de blasfêmia porque eu disse: ‘Sou Filho de Deus’?
37 Yayaynipa kamachiwashkanta mana rurashpaynika chay uras shuti ama kiriwaychichu Yayayni Diospa kachashkan kanaynita.
37 Se eu não realizo as obras do meu Pai, não creiam em mim.
38 Yayayni Diosmanta kani rimashpayni mana kiriwashpaykichipas Yayaynipa kamachishkanta rurashkaynita rikushpaykichi kiriwaychi Yaya Diospa kachashkan kanaynita. Chasna rikushkaykichirayku kiriwaychi yachanaykichipa ñuka Yayayniwa, Yayayni ñukawa shuk yuyayllawa kahushkanchita.
38 Mas se as realizo, mesmo que não creiam em mim, creiam nas obras, para que possam saber e entender que o Pai está em mim, e eu no Pai".
39 Chasna rimashpan Jesusta kutikashka apinayarkakuna. Chaypi paykunamanta payka kishpimurka.
39 Outra vez tentaram prendê-lo, mas ele se livrou das mãos deles.
40 Chasna kishpishkanwasha Jordán yaku chimpama kutirka maypimi Juanka bawtisapayarka. Chayllapi kiparirka.
40 Então Jesus atravessou novamente o Jordão e foi para o lugar onde João batizava nos primeiros dias do seu ministério. Ali ficou,
41 Achka runakuna payta rikuk shamurkakuna. Chaypi rimarkakuna paykunapura: Juanka mana rurapayarkachu atun yachaywa nima ima uras rikushkanchikunata kay Jesusshina. Chasna kashpanpas tukuy kay runamanta rimashkanka shutipami.
41 e muita gente foi até onde ele estava, dizendo: "Embora João nunca tenha realizado um sinal miraculoso, tudo o que ele disse a respeito deste homem era verdade".
42 Chaypi achka runakuna Jesusta kirik tukurkakuna.
42 E ali muitos creram em Jesus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.