João 7

Mushuq Testamento (QUFNT) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Chaymantami Jesusqa yaĉhachikur tukuy Galileapa lugarninkunapi puriran. Chaqa, payqami mana Judeapi kaytaqa munaranchu, Israelmanta karguyjunkuna wanuchinanllapapaq maskashanllaparayku.
1 Passadas essas coisas, Jesus andava pela Galileia, porque não desejava andar pela Judeia, visto que os judeus queriam matá-lo.
2 Piru chay Israel runakunapa uk fyistan Enramada shutiq chay shipchamuyatinnaqa,
2 E a festa dos judeus, chamada de Festa dos Tabernáculos, estava próxima.
3 Jesuspa ukninkunaqa kaynu niran:
3 Então os irmãos de Jesus se dirigiram a ele e disseram: — Deixe este lugar e vá para a Judeia, para que também os seus discípulos vejam as obras que você faz.
4 Chaqa, mayqanpis riqsikayta munaqqami imatapis mana pakapllaqa ruranchu. Chayraykumi kay rurashaykikunataqa tukuypa naypanpina ruray nir.
4 Porque, se alguém quer ser conhecido, não pode realizar os seus feitos em segredo. Já que você faz essas coisas, manifeste-se ao mundo.
5 Chaynumi paykunaqa niranllapa, ukninkuna karmapis mana kriyishanllaparayku.
5 Acontece que nem mesmo os irmãos de Jesus criam nele.
6 Chaymi Jesusqa niran:
6 Então Jesus lhes disse:
7 Kay pachamanta kaqkunaqa, mana ĉhiqnishuyta puytinllapachu qamkunataqa. Piru nuqata-shuypaqa ĉhiqnimanllapa, kusala mana allin rurashanllapakunata willar rikachishayrayku.
7 O mundo não pode odiar vocês, mas a mim ele odeia, porque eu dou testemunho a respeito dele, dizendo que as suas obras são más.
8 Riyllapa qamkunala fyistamanqa. Nuqa-shuypaqa manaraq rishaqchu. Chaqa manaraqmi tukuy imata ruranaypaq uraqa ĉhamushachu nir.
8 Vão vocês para a festa. Eu não vou, porque o meu tempo ainda não se cumpriu.
9 Chaynu nirmi, payqa Galileallapi kidaran.
9 Tendo dito isso, Jesus continuou na Galileia.
10 Chaymanta ukninkuna ritinnaqa, Jesuspis riran fyistamanqa. Piru, manami mayqanpis yaĉhatinchu, uyarala riran.
10 Depois que seus irmãos tinham ido à festa, Jesus também foi, não publicamente, mas em segredo.
11 Nataq chay Israelmanta karguyjunkunaqa, fyistapiqa kusata maskayaranllapa Jesustaqa. Chaymi niyaranllapa:
11 Ora, os judeus o procuravam na festa e perguntavam: — Onde estará ele?
12 Chay runakunamanta wakinkunami kusalata rimayaqllapa Jesuspaqqa. Ukkunami niyaqllapa: “Kusa allin runami” nir. Nataq ukkuna-shuypaqa niyaqllapa: “Manami, ashwan runakunata llullachin” nir.
12 E havia grande murmuração a respeito de Jesus entre as multidões. Uns diziam: — Ele é bom. E outros afirmavam: — Não, não é! Ele engana o povo.
13 Piru pakakuqnulami rimaqllapa paypaqqa, Israelmanta karguyjunkunata manchashanllaparayku.
13 Entretanto, ninguém falava dele abertamente, por ter medo dos judeus.
14 Fyista qallarishanmanta lamtarpina katinqa, Dyusta adurananllapa wasiman Jesusqa yaykur, qallariran yaĉhachikuq.
14 Quando a festa já estava na metade, Jesus foi ao templo e começou a ensinar.
15 Chaymi, chay Israelmanta karguyjunkunaqa kusa dispantakashalla ninakuyaqllapa: “¿Imanutaq kayqa kusalata yaĉhan mana maydiyapis istudyasha karqa?” nir.
15 Então os judeus se maravilhavam e diziam: — Como é que ele pode ser letrado, se não chegou a estudar?
16 Jesusqami paykunataqa niran:
16 Jesus lhes respondeu:
17 Chaymi mayqanpis Dyus munashanta ruranaqqa, yaĉhayta puytinqa kay yaĉhachikuyashayqa, Dyusmanta manaqachu nuqallamanta nirmapis.
17 Se alguém quiser fazer a vontade de Deus, conhecerá a respeito da doutrina, se ela é de Deus ou se eu falo por mim mesmo.
18 Chaqa mayqanpismi payllamanta rimaqqa, runakuna alabananlapaq rimanllapa. Piru, chay kaĉhamuran chayta alabananllapapaq rimaqqami, karanlata riman. Chaynulla, paypiqa mana ima mana allinkunaqa kanchu.
18 Quem fala por si mesmo está buscando a sua própria glória; mas o que busca a glória de quem o enviou, esse é verdadeiro, e nele não há falsidade.
19 “¿Manachu Moisés, Dyus mantakushanta qushuranllapa? Piru manami mayqannikillapalapis kumplinkillapachu. Chayraykumi wanuchimanayankillapa”.
19 Não é fato que Moisés deu a Lei para vocês? Contudo, nenhum de vocês a cumpre. Por que estão querendo me matar?
20 Piru, runakunaqami niranllapa:
20 A multidão respondeu: — Você tem demônio. Quem é que está querendo matá-lo?
21 Jesusqa niran:
21 Jesus respondeu:
22 Piru Moisesmi, qamkunata nishuranllapa chay siñal kustumrita ruraskinaykillapapaq, michka mana paypa mantakuynin katinmapis. Chaqa chay siñal kustumriqami unay rukuykillapakunamanta karan. Chaymi qamkunamaqa michka samana diyapimapis chay kustumritaqa rurankillapa.
22 Moisés lhes deu a circuncisão — se bem que ela não vem de Moisés, mas dos patriarcas —, e vocês fazem a circuncisão de um menino até mesmo no sábado.
23 Chaynu qamkuna Moisés mantakushannulla kumplinaykillapapaq nir samana diyapimapis uk ullqu wamrituwan chay siñal kustumrita rurarqa, ¿imapaqtaq nuqa uk runapa tukuy kwirpunta samana diyapi allichashaypaq piñakunkillapa?
23 E, se um menino pode ser circuncidado em dia de sábado, para que a Lei de Moisés não seja desrespeitada, por que vocês ficam indignados contra mim, pelo fato de eu ter curado por completo um homem num sábado?
24 Chayraykumi manaraq allita yaĉharqa ama uktaqa kusalata uchachayllaparaqchu. Ashwanmi allita yaĉhar, ima niytapis puytinkillapa nir.
24 Não julguem segundo a aparência, mas julguem pela reta justiça.
25 Jerusalén pwiblupi taqkunamanta wakinmi kaynu nir tapukayaqllapa:
25 Alguns de Jerusalém diziam: — Não é este o homem que estão querendo matar?
26 Chaypi wakmaqa tukuypa naypanpi rimayan. Piru manami mayqanpis willayanchu. Wak karguyjunkunapisĉhi ¿Dyuspa Akrashan Cristun wak runaqa nir kriyishanllaparayku mana willanllapachu?
26 Eis que ele fala abertamente, e ninguém lhe diz nada. Será que as autoridades reconhecem de fato que este é o Cristo?
27 Nataq nuqanchikkuna-shuypaqami yaĉhanchikllapa maymantami kay runaqa nirmapis. Chaqa chiqap Dyuspa Akrashan Cristun shamutinqa, mana mayqanpis yaĉhanqachu maymantami shamun nirmapis”.
27 Mas nós sabemos de onde este homem vem. Quando, porém, o Cristo vier, ninguém saberá de onde ele é.
28 Chaynu nitinllapa uyaparmi Jesusqa Dyusta adurananllapa wasipi yaĉhachikuyarqa, kusa jwirtita kaynu niran:
28 Enquanto ensinava no templo, Jesus disse em voz alta:
29 Nataq nuqa-shuypaqami allita riqsini paymanta shamushayrayku. Chaqa paymi kay pachamanqa kaĉhamasha” nir.
29 Eu o conheço, porque venho da parte dele e ele me enviou.
30 Chaynu nitinmi, aypar wanuchinaranllapa. Piru manami mayqanlapis puytiranllapachu. Chaqa manaraqmi wanunanpaq urachu karan.
30 Então quiseram prendê-lo, mas ninguém lhe pôs as mãos, porque a sua hora ainda não havia chegado.
31 Nataq kusala achkami wakinkunaqa kriyiranllapa paypiqa. Chaymi kaynu niyaranllapa:
31 Porém muitos dentre a multidão creram nele e diziam: — Quando o Cristo vier, será que vai fazer maiores sinais do que este homem tem feito?
32 Fariseukunami, wakin runakuna Jesuspaq rimaqta uyaparanllapa. Chaymi, paykunaqa kurakunapa mantaqninkunata, Dyusta adurananllapa wasipi wakin kuytakuqkunata kaĉharanllapa, Jesusta aypananllapapaq.
32 Os fariseus, ouvindo a multidão murmurar essas coisas a respeito de Jesus, juntamente com os principais sacerdotes enviaram guardas para o prender.
33 Piru Jesusqa niran:
33 Jesus disse:
34 Chaynami qamkunaqa kusalata maskamarpis mana tarimankillapachu. Chaqa manami chay kayashaymanqa riyta puytinkillapachu nir.
34 Vocês irão me procurar, mas não me acharão; vocês também não podem ir para onde eu estou.
35 Chaynu nitinmi, Israelmanta karguyjunkunaqa, paynin paynin kaynu ninakuqllapa: “¿Maymantaq kayqa riyanqa, nuqanchikkuna mana tarinapaqqa? ¿Manaqachu riyanqa Israelmanta runakuna uklaw pachakunapi shikwakasha tan chaykunaman, chaypina mana Israelmanta kaqkunata yaĉhachiq?
35 Então os judeus disseram uns aos outros: — Para onde ele irá que não o possamos achar? Será que pretende ir para a diáspora entre os gregos, a fim de ensinar os gregos?
36 ¿Ima nishaq nirtaq niyanqa: ‘Qamkunaqami maskamarpis mana tarimankillapachu’, ‘Chaqa nuqa kayashaymanqa mana puytinkillapachu riyta’ nirqa?”
36 Que significa isso que ele diz: “Vocês irão me procurar, mas não me acharão; vocês também não podem ir para onde eu estou?”
37 Chay fyista tukukanan diyami kusala mas allin karan. Chaymi Jesusqa chay diyapi sharir kusa jwirtita kaynu niran:
37 No último dia, o grande dia da festa, Jesus se levantou e disse em voz alta:
38 Dyus nitin iskribikashanpi nishannulla. Chaqa ninmi: Mayqanpis nuqapi kriyiqpa yarpuyninpiqami riyu yaku riq yupay kanqa nir”.
38 Quem crer em mim, como diz a Escritura, do seu interior fluirão rios de água viva.
39 Chaynu nirqami Jesusqa yaĉhachikuyaran, paypi kriyiqkunaqashi Dyuspa Santu Ispiritunwanna kanqallapa nir. Piru Jesús manaraq wanur kawsamusha katinmi, Tayta Dyuspa Santu Ispiritunqa manaraq kriyiqkunawanchu karan.
39 Isso ele disse a respeito do Espírito que os que nele cressem haviam de receber; pois o Espírito até aquele momento não tinha sido dado, porque Jesus ainda não havia sido glorificado.
40 Chaymantami wakin runakuna Jesús nishanta uyaparqa, kaynu niyaranllapa:
40 Quando ouviram essas palavras, alguns do meio do povo diziam: — Este é verdadeiramente o profeta.
41 Ukkunaqa niqllapa:
41 Outros diziam: — Ele é o Cristo. Outros, porém, perguntavam: — Por acaso o Cristo virá da Galileia?
42 Chaqa Dyus nitin iskribikashakunapimi nin: ‘Dyuspa Akrashan Cristunqashi unay gubyirnu Davidpa ayllunmanta kanqa. Chayshi David yupaylla Belén pwiblumanta kanqa’ nir.
42 Não diz a Escritura que o Cristo vem da descendência de Davi e da aldeia de Belém, de onde era Davi?
43 Chaynu nir Jesuspaq ukmanta ukmanta yarpurmi tukuyla runakuna limpu chiqanchanakuranllapa.
43 Assim, houve divisão entre o povo por causa dele.
44 Chaynullami Dyusta adurananllapa wasipi wakin kuytakuqkunaqa, aypar prisunayaqllapa. Piru manami mayqanpis chaynuqa ruraranllapachu.
44 Alguns queriam prendê-lo, mas ninguém lhe pôs as mãos.
45 Chaymantami Dyusta adurananllapa wasipi kuytakuqkunaqa, tikrakar riranllapa fariseo runakuna, kurakunapa mantaqninkuna kayashanllapaman. Chaymi tapuranllapa:
45 Os guardas voltaram à presença dos principais sacerdotes e fariseus, e estes lhes perguntaram: — Por que vocês não o trouxeram?
46 Paykunaqa niranllapa:
46 Eles responderam: — Jamais alguém falou como este homem.
47 Chaymi, chay fariseo runakunaqa, niranllapa:
47 Os fariseus disseram aos guardas: — Será que também vocês foram enganados?
48 Manaqachu ¿paypi mayqannin mantaqninchikllapa, manaqa wakin fariseo masinchikkunapis ‘Dyuspa Akrashan Cristun’ nir kriyishallapa?
48 Por acaso alguma das autoridades ou algum dos fariseus creu nele?
49 Piru, chay runakuna Dyus nitin Moisés mantakushankunata mana intrakarmi, Jesustaqa ‘Dyuspa Akrashan Cristun’ ninllapa. Chayraykumi Dyus paykunataqa kastiganqa.
49 Mas esse povo que nada sabe da lei é maldito.
50 Chaymi fariseo runakunamanta Nicodemo, uk tuta Jesusta rikaq risha karan chayqa, niran:
50 Nicodemos, um deles, que antes tinha ido conversar com Jesus, perguntou-lhes:
51 —Nuqanchikkunapaq Dyus unay mantakushanpimi nin: Manashi mayqan runatapis ima niytapis puytinchikchu, puntata paypaq mana imata rurasha nir yaĉhar, uyapasha ima karqa.
51 — Será que a nossa lei condena um homem sem primeiro ouvi-lo e saber o que ele fez?
52 Chaynu nitinmi, wakinkunaqa niranllapa:
52 Eles responderam: — Por acaso também você é da Galileia? Examine e verá que da Galileia não se levanta profeta.
53 Chaymantami wasinman riranllapana.
53 E cada um foi para a sua casa.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.