Lucas 24
Ru Loqꞌ Pixabꞌ Ri Dios (QUCNNT) vs VC
1 Pa ri nab'e q'ij re ri semana, sib'alaj aq'ab' xeb'e' ri ixoqib', xeopan k'u chuchi' ri muqub'al. Xkik'am b'i ri k'ok'alaj taq kunab'al ri ka'nom.
1 No primeiro dia da semana, muito cedo, dirigiram-se ao sepulcro com os aromas que haviam preparado.
2 Xkiriq ri ab'aj wolqotim chi apan jela' chuchi' ri muqub'al.
2 Acharam a pedra removida longe da abertura do sepulcro.
3 Xeb'ok b'ik, man xkiriq tä k'u ru cuerpo ri Qajaw Jesús.
3 Entraram, mas não encontraram o corpo do Senhor Jesus.
4 Xkixej k'u kib', man xkiriq taj jas käka'no rumal ri xb'antajik. Xaq te'talik k'ut xetak'i kieb' achijab' chkinaqaj, ri sib'alaj käjuluw ri katz'iaq.
4 Não sabiam elas o que pensar, quando apareceram em frente delas dois personagens com vestes resplandecentes.
5 Xkixej k'u kib' ri ixoqib', xkipachb'a kib' pulew. Xkib'ij k'u ri achijab' chke: ¿Jas che kitzukuj ri k'aslik chkixol ri käminaqib'?
5 Como estivessem amedrontadas e voltassem o rosto para o chão, disseram-lhes eles: Por que buscais entre os mortos aquele que está vivo?
6 Man k'o tä waral, xk'astaj b'i ri', —kecha chke. Chna'taj chiwe jas ri xutzijoj kan ri Jesús chiwe aretaq k'ä k'o ri Are' pa Galilea, —kecha'.
6 Não está aqui, mas ressuscitou. Lembrai-vos de como ele vos disse, quando ainda estava na Galiléia:
7 Je' xub'ij wa' chiwe: “Rajwaxik chi ri in, in ri' ri Ralk'ual ri Dios ri Qas Winaq, kinjach na pa ki q'ab' ajmakib', kinrip na cho ri cruz, kink'astaj k'u na b'i chkixol ri käminaqib' churox q'ij,” —xcha ri', —xecha chke ri ixoqib'.
7 O Filho do Homem deve ser entregue nas mãos dos pecadores e crucificado, mas ressuscitará ao terceiro dia.
8 Te k'u ri' xna'taj ru tzij ri Jesús chke ri ixoqib'.
8 Então elas se lembraram das palavras de Jesus.
9 Aretaq tzelejem loq ke, ki petik pa ri muqub'al, xkitzijoj chke ri tijoxelab', xuquje' chke ri nik'iaj kachi'l chik ronojel ri xkik'ulmaj.
9 Voltando do sepulcro, contaram tudo isso aos Onze e a todos os demais.
10 Ri xkitzijoj ri tzij ri' chke ri apóstoles, ru taqo'n ri Jesús, e are' ri nan María Magdalena, ri nan Juana, ri nan María ru nan ri Jacobo, xuquje' ri jule' ixoqib' chik.
10 Eram elas Maria Madalena, Joana e Maria, mãe de Tiago; as outras suas amigas relataram aos apóstolos a mesma coisa.
11 Ri apóstoles man xkikoj tä ri ki tzij ri ixoqib'. Xel chkiwäch chi xaq kon taq tzij ri käkib'ij.
11 Mas essas notícias pareciam-lhes como um delírio, e não lhes deram crédito.
12 Pune ta ne je ri', ri tat Pedro xwalij b'ik. Xutik anim, xe' chuchi' ri muqub'al. Xpachi'k, xka'y koq chupam. Xuwi ri manta xrilo. Xukajmaj k'u ri xk'ulmatajik.
12 Contudo, Pedro correu ao sepulcro; inclinando-se para olhar, viu só os panos de linho na terra. Depois, retirou-se para a sua casa, admirado do que acontecera.
13 Pa we q'ij ri' e b'enaq pa ri b'e kieb' chke ri tijoxelab'. B'enam ke pa jun alaj tinimit, Emaús u b'i'. Kraj julajuj kilómetros u xol ruk' ri tinimit Jerusalén.
13 Nesse mesmo dia, dois discípulos caminhavam para uma aldeia chamada Emaús, distante de Jerusalém sessenta estádios.
14 Käkitzijob'ela kib' chrij ri xb'antaj pa Jerusalén.
14 Iam falando um com o outro de tudo o que se tinha passado.
15 Tajin k'u käkich'ab'ej kib', käkik'otola taq ki chi' aretaq ri Jesús xuriq b'i rib' kuk', xerachi'laj b'i junam.
15 Enquanto iam conversando e discorrendo entre si, o mesmo Jesus aproximou-se deles e caminhava com eles.
16 Xb'an k'ut chi man xkich'ob' tä u wäch.
16 Mas os olhos estavam-lhes como que vendados e não o reconheceram.
17 Xub'ij k'u chke: ¿Jas ri kitzijob'ela chb'il taq iwib' pa we b'e ri'? —kächa'. ¿Jas che kixb'isonik? —xcha chke.
17 Perguntou-lhes, então: De que estais falando pelo caminho, e por que estais tristes?
18 Jun chke ri achijab', Cleofas u b'i', xch'awik, xub'ij che: ¿A xaq lal jun ok'owel pa Jerusalén? Kraj ne xaq xuwi ri lal man etam tä la ri xb'antaj jela' pa taq ri q'ij ri', —xcha che.
18 Um deles, chamado Cléofas, respondeu-lhe: És tu acaso o único forasteiro em Jerusalém que não sabe o que nela aconteceu estes dias?
19 Xub'ij k'u chke: ¿Jas ri' ri xb'anik? —xcha ri Jesús chke.
19 Perguntou-lhes ele: Que foi? Disseram: A respeito de Jesus de Nazaré... Era um profeta poderoso em obras e palavras, diante de Deus e de todo o povo.
20 Xjach k'u b'ik, xq'at tzij puwi' chi käkämisaxik ri Are' kumal ri ki nimaqil sacerdotes aj Israel, xuquje' kumal ri ki nimaqil ri qa winaq uj. ¡Xkirip k'u cho ri cruz! —kecha'.
20 Os nossos sumos sacerdotes e os nossos magistrados o entregaram para ser condenado à morte e o crucificaram.
21 Are k'u ri uj xqachomaj chi are wa' ri kutor na ri qa tinimit Israel. Ya xke' oxib' q'ij kämik ri xb'an wa', —kecha che.
21 Nós esperávamos que fosse ele quem havia de restaurar Israel e agora, além de tudo isto, é hoje o terceiro dia que essas coisas sucederam.
22 Xqakajmaj k'ut jas ri xkitzijoj jujun taq ixoqib' chqaxol. Aq'ab' xeb'e' chuchi' ru muqub'al ri Jesús.
22 É verdade que algumas mulheres dentre nós nos alarmaram. Elas foram ao sepulcro, antes do nascer do sol;
23 Man xkiriq tä chi k'u ru cuerpo, —kecha'. Aretaq xetzelej b'ik, xkitzijoj chqe chi xekil ángeles ri xkib'ij chi xk'astaj b'i ri Jesús, —kecha'.
23 e não tendo achado o seu corpo, voltaram, dizendo que tiveram uma visão de anjos, os quais asseguravam que está vivo.
24 Te ri' xeb'e' jujun chke ri qachi'l chuchi' ri muqub'al, je' xkilo jas ri xkib'ij ri ixoqib'. Man xkil tä chi u wäch ri Jesús, —xecha che.
24 Alguns dos nossos foram ao sepulcro e acharam assim como as mulheres tinham dito, mas a ele mesmo não viram.
25 Te ri' xub'ij ri Jesús chke: ¡Ay, kon taq achijab'! ¡Man kixkojon tä che ri ki tzijom kan ri ojer taq q'alajisal re ru Loq' Pixab' ri Dios!
25 Jesus lhes disse: Ó gente sem inteligência! Como sois tardos de coração para crerdes em tudo o que anunciaram os profetas!
26 ¿A mat iwetam ix chi rajwaxik chi ri Cristo kuriq wa' we k'äx ri' k'ä mäjoq känimarisax u q'ij? —xcha chke.
26 Porventura não era necessário que Cristo sofresse essas coisas e assim entrasse na sua glória?
27 Xuchaplej k'u u q'alajisaxik chkiwäch ri u tzij ri mam Moisés xuquje' ri ki tzij ri ojer taq q'alajisal re ru Loq' Pixab' ri Dios jas ri ki tz'ib'am kan chrij ri Cristo.
27 E começando por Moisés, percorrendo todos os profetas, explicava-lhes o que dele se achava dito em todas as Escrituras.
28 Xenaqajin k'u che ri alaj tinimit jawije' e b'enam wi ke. Ri Jesús xub'ano chi je' ta ne chi naj ri ke' wi na, man xtak'i taj.
28 Aproximaram-se da aldeia para onde iam e ele fez como se quisesse passar adiante.
29 Ri tijoxelab' xkikoj ki chuq'ab' rech käkanaj kan kuk', xkib'ij che: Kanaj kan la quk'. Qajem k'u kub'an ri q'ij, kok k'u na ri aq'ab', —xecha che.
29 Mas eles forçaram-no a parar: Fica conosco, já é tarde e já declina o dia. Entrou então com eles.
30 Aretaq xt'uyi kuk' chi' ri mesa, xuk'am ri wa. Xutewchij, xupiro, xuya chke.
30 Aconteceu que, estando sentado conjuntamente à mesa, ele tomou o pão, abençoou-o, partiu-o e serviu-lho.
31 Te k'u ri' xyi' chke chi xekowinik xkich'ob' u wäch. Xaq te'talik k'ut xsach ri Jesús chkiwäch.
31 Então se lhes abriram os olhos e o reconheceram... mas ele desapareceu.
32 Xkib'ila k'u ri jun che ri jun chik: ¿A mat k'o jas xqana' pa qanima' aretaq xujuch'ab'ej pa ri b'e, aretaq xuq'alajisaj ru Loq' Pixab' ri Dios ri Tz'ib'talik chqawäch? —xecha'.
32 Diziam então um para o outro: Não se nos abrasava o coração, quando ele nos falava pelo caminho e nos explicava as Escrituras?
33 Pa ri hora ri' xewalijik, xetzelej b'i pa Jerusalén. Xekiriqa ri julajuj tijoxelab' ki mulim kib' xuquje' ri nik'iaj kachi'l chik.
33 Levantaram-se na mesma hora e voltaram a Jerusalém. Aí acharam reunidos os Onze e os que com eles estavam.
34 Xkib'ij k'u chke: Qas tzij xk'astaj ri Qajaw Jesús, u k'utum k'u rib' chuwäch ri tat Simón, —xecha chke.
34 Todos diziam: O Senhor ressuscitou verdadeiramente e apareceu a Simão.
35 Te ri' xkitzijoj ri xkik'ulmaj pa ri b'e, xuquje' xkitzijoj jas xketamab'ej u wäch ri Jesús aretaq xupir ri wa.
35 Eles, por sua parte, contaram o que lhes havia acontecido no caminho e como o tinham reconhecido ao partir o pão.
36 Aretaq tajin käkitzijob'ela kib' chrij ri xkik'ulmaj, xuk'ut rib' ri Jesús chkiwäch, xtak'i k'u chkixol. Xub'ij chke: Chuxlan b'a' ri iwanima', —xcha chke.
36 Enquanto ainda falavam dessas coisas, Jesus apresentou-se no meio deles e disse-lhes: A paz esteja convosco!
37 ¡Sib'alaj k'u xkixej kib'! Xkichomaj chi are jun xib'inel ri tajin käkilo.
37 Perturbados e espantados, pensaram estar vendo um espírito.
38 Xub'ij k'u ri Jesús chke: ¿Jas che kixb'irb'it pa iwanima', kub'an k'u kieb' i k'ux? —kächa'.
38 Mas ele lhes disse: Por que estais perturbados, e por que essas dúvidas nos vossos corações?
39 Chiwila ri waqan xuquje' ri nu q'ab' chi qas in ri' ri Jesús. Chinina', chiniwila', —kächa'. Jun xib'inel man k'o tä u tijal, man k'o tä k'u u b'aqil je' jas ri wech in ri kika'yej, —xcha chke.
39 Vede minhas mãos e meus pés, sou eu mesmo; apalpai e vede: um espírito não tem carne nem ossos, como vedes que tenho.
40 Aretaq xub'ij wa' xuk'ut ru q'ab' xuquje' ri raqan chkiwäch.
40 E, dizendo isso, mostrou-lhes as mãos e os pés.
41 Käkaj käkikojo, käkaj man käkikoj taj rumal chi kikajmam kib'. Jub'iq' kekikotik, jub'iq' k'u käkixej kib'. Xub'ij k'u ri Jesús chke: ¿A k'o waral jas kintijo? —xcha chke.
41 Mas, vacilando eles ainda e estando transportados de alegria, perguntou: Tendes aqui alguma coisa para comer?
42 Xkiya k'u jun ch'äqap b'olom kär che.
42 Então ofereceram-lhe um pedaço de peixe assado.
43 Xuk'amo, xutij chkiwäch.
43 Ele tomou e comeu à vista deles.
44 Xub'ij k'u chke: Aretaq ri in xink'oji iwuk', xintzijoj chiwe chi rajwaxik keb'antaj konojel ri tz'ib'am chwij pa ru Pixab' ri qa mam Moisés, xuquje' ri tz'ib'am kumal ri ojer taq q'alajisal re ru Loq' Pixab' ri Dios, xuquje' pa taq ri salmos, —xcha ri Jesús chke.
44 Depois lhes disse: Isto é o que vos dizia quando ainda estava convosco: era necessário que se cumprisse tudo o que de mim está escrito na Lei de Moisés, nos profetas e nos Salmos.
45 Te k'u ri' xuya chke chi xkich'ob' na ri Tz'ib'talik.
45 Abriu-lhes então o espírito, para que compreendessem as Escrituras, dizendo:
46 Xub'ij chke: Je' tz'ib'am wa' chi kuriq na k'äx ri Cristo, käk'astaj k'u na b'i chkixol ri käminaqib' churox q'ij, —kächa'.
46 Assim é que está escrito, e assim era necessário que Cristo padecesse, mas que ressurgisse dos mortos ao terceiro dia.
47 Xuquje' tz'ib'am chi rajwaxik u tzijoxik ru Tzij ri Dios chke konojel tinimit pa ri u b'i' ri Cristo chub'ixik chke chi rajwaxik käkik'ex kanima', käkik'ex k'u ki chomanik ri winaq rech kesachtaj na ri ki mak. Are kächapletaj na b'i u tzijoxik wa' pa ri tinimit Jerusalén, —kächa chke.
47 E que em seu nome se pregasse a penitência e a remissão dos pecados a todas as nações, começando por Jerusalém.
48 Ri ix k'ut, ix q'alajisanelab' chrij ronojel wa' we ri'.
48 Vós sois as testemunhas de tudo isso.
49 Kintaqa na loq pi wi' jas ri xub'ij ri Dios ri nu Tat chi kuya na chiwe. Chixkanaj b'a' kan pa ri tinimit Jerusalén k'ä käyi' na chiwe ri i chuq'ab' ajchikaj.
49 Eu vos mandarei o Prometido de meu Pai; entretanto, permanecei na cidade, até que sejais revestidos da força do alto.
50 Te k'u ri' ri Jesús xeuk'am b'i apan chrij ri tinimit Betania. Chila' xuwalijisaj ru q'ab', xeutewchij.
50 Depois os levou para Betânia e, levantando as mãos, os abençoou.
51 Aretaq tajin keutewchij, xel b'i chkiwäch, xk'am b'i chikaj.
51 Enquanto os abençoava, separou-se deles e foi arrebatado ao céu.
52 Xnimarisax na u q'ij kumal chila'. Te ri' xetzelej loq pa Jerusalén, sib'alaj k'u kekikotik.
52 Depois de o terem adorado, voltaram para Jerusalém com grande júbilo.
53 Amaq'el ronojel q'ij e k'o pa ri nimalaj rachoch Dios, tajin käkiya k'u u q'ij ri Dios. Amén. Ri Jesús käk'am b'i chikaj chkiwäch ri apóstoles (Lucas 24:50-51) |src="CN01883b.tif" size="span" ref="24.50 "
53 E permaneciam no templo, louvando e bendizendo a Deus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 24, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.