João 13
Ru Loqꞌ Pixabꞌ Ri Dios (QUCNNT) vs NVT
1 Xa k'u jun q'ij chik kraj che ri nimaq'ij, Pascua u b'i'. Retam chi k'u ri Jesús chi xuriq ri q'ij ri kuya na kan ruwächulew, kätzelej k'u ruk' ru Tat. Ri Are' amaq'el ronojel q'ij sib'alaj loq' xeril wi ru tijoxelab' cho ruwächulew. Pa ri q'ij ri' tajin kuk'ut chkiwäch chi sib'alaj loq' kerilo, chi man k'o tä u k'isik ri ki loq'al chuwäch.
1 Antes da festa da Páscoa, Jesus sabia que havia chegado sua hora de deixar este mundo e voltar para o Pai. Ele tinha amado seus discípulos durante seu ministério na terra, e os amou até o fim.
2 Tajin käka'n ri wi'm re b'enaq q'ij. Ri Itzel k'ut u yo'm chi pa ranima' ri tat Judas Iscariote ru k'ojol ri tat Simón chi pa ri aq'ab' ri' kujach na ri Jesús.
2 Estava na hora do jantar, e o diabo já havia instigado Judas, filho de Simão Iscariotes, a trair Jesus.
3 Retam k'u ri Jesús chi ronojel taqanik yo'm pu q'ab' rumal ru Tat. Retam chi ruk' ri Dios petinaq wi ri Are', xuquje' chi ruk' ri Dios kätzelej wi.
3 Jesus sabia que o Pai lhe dera autoridade sobre todas as coisas e que viera de Deus e voltaria para Deus.
4 Xwalij k'u ri Jesús chi' ri mesa, xresaj ru q'u', xuk'am jun toalla, xuxim k'u wa' xe' ru pam.
4 Assim, levantou-se da mesa, tirou a capa e enrolou uma toalha na cintura.
5 Te ri' xuya joron pa jun palangana, xuchap u ch'ajik kaqan ru tijoxelab', xusu' k'u ruk' ri toalla ri ximital xe' ru pam.
5 Depois, derramou água numa bacia e começou a lavar os pés de seus discípulos, enxugando-os com a toalha que estava em sua cintura.
6 Aretaq kraj kuch'aj raqan ri tat Pedro, ri are' xub'ij che ri Jesús: Wajaw, ¿a käch'aj k'u la ri waqan in? —xcha che. Ri Jesús kuchap ki ch'ajik ri kaqan ru tijoxelab' (Juan 13:4-8) |src="cn01800b.tif" size="span" ref="13.6 "
6 Quando Jesus chegou a Simão Pedro, este lhe disse: “O Senhor vai lavar os meus pés?”.
7 Ri Jesús xch'awik, xub'ij che: Kämik ri' man kach'ob' taj jas ri tajin kinb'ano, k'ä te' b'a' pa jun q'ij chik kach'ob' na, —xcha che.
7 Jesus respondeu: “Você não entende agora o que estou fazendo, mas algum dia entenderá”.
8 Are k'u ri tat Pedro xub'ij che: Ri in, man k'o tä jumul kinya che la chi käch'aj la ri waqan in, —xcha che.
8 “Lavar os meus pés? De jeito nenhum!”, protestou Pedro. Jesus respondeu: “Se eu não os lavar, você não terá comunhão comigo”.
9 Ri tat Simón Pedro xub'ij che: Wajaw, man xuwi tä b'a' ri waqan, xane ch'aja la ri nu q'ab' xuquje' ri nu jolom, —xcha che.
9 Simão Pedro exclamou: “Senhor, então lave também minhas mãos e minha cabeça, e não somente os pés!”.
10 Are k'u ri Jesús xub'ij che: Jachin ri te' xto'taj che ri atinem man rajwaxik tä chik kuch'aj rib', xane xaq xuwi chi ri raqan, rumal chi ronojel ru cuerpo ch'ajch'oj chik. Ri ix, ix ch'ajch'oj chik, pune man iwonojel taj, —xcha che.
10 Jesus respondeu: “A pessoa que tomou banho completo só precisa lavar os pés para ficar totalmente limpa. E vocês estão limpos, mas nem todos”.
11 Ri Jesús ya retam chik jachin ri käjachow na. Rumal ri' xub'ij: “Man iwonojel tä ri ix, ix ch'ajch'oj,” —xcha chke.
11 Pois Jesus sabia quem o trairia. Foi a isso que se referiu quando disse: “Nem todos vocês estão limpos”.
12 Aretaq ri Jesús xto'taj chuch'ajik ri kaqan ru tijoxelab', xuk'am ru q'u', xukoj chrij, xt'uyi chi k'u jumul chi' ri mesa. Xub'ij k'u chke: ¿A kich'ob'o jas kel kub'ij wa' ri xinb'an chiwe? —xcha chke.
12 Depois de lavar os pés deles, Jesus vestiu a capa novamente, retornou a seu lugar e perguntou: “Vocês entendem o que fiz?
13 Ri ix kib'ij Qajtij, xuquje' Qajaw, —kixcha chwe. Qas tzij ri kib'ij, rumal chi in k'u ri'.
13 Vocês me chamam ‘Mestre’ e ‘Senhor’, e têm razão, porque eu sou.
14 We in, ri in Iwajtij, ri in Iwajaw nu ch'ajom ri iwaqan, ri ix xuquje' rajwaxik b'a' kich'aj ri iwaqan chb'il taq iwib'.
14 E uma vez que eu, seu Senhor e Mestre, lavei seus pés, vocês devem lavar os pés uns dos outros.
15 Ri in nu yo'm jun k'utb'al chiwäch rech ri ix xuquje' je' kib'ano jas ri nu b'anom in chiwe.
15 Eu lhes dei um exemplo a ser seguido. Façam como eu fiz a vocês.
16 Qas tzij kinb'ij chiwe chi man k'o tä jun patäninel ri nim na u b'anik chuwäch ru patrón, xuquje' man k'o tä jun taqo'n ri nim na u b'anik chuwäch ri taqowinaq b'ik.
16 Eu lhes digo a verdade: o escravo não é maior que o seu senhor, nem o mensageiro é mais importante que aquele que o envia.
17 We kich'ob' wa' we ri', kitaqej k'u u b'anik, utz k'u iwe ri', —xcha chke.
17 Agora que vocês sabem estas coisas, serão felizes se as praticarem.”
18 Ri tajin kinb'ij chanim, man kinb'ij tä wa' chiwij iwonojel ri ix. Ri in wetam jachin taq ri e cha'tal wumal. Rajwaxik k'ut je' käb'antaj na jas ri kub'ij ru Loq' Pixab' ri Dios ri Tz'ib'talik: “Ri jun ri käwi' junam wuk' u b'anom u k'ulel chwe,” —kächa ri'.
18 “Não digo estas coisas a todos vocês; conheço os que escolhi. Mas isto cumpre as Escrituras que dizem: ‘Aquele que come do meu alimento voltou-se contra mim’.
19 Kinb'ij wa' chiwe chanim k'ä mäja' käb'antajik, rech aretaq käb'antaj wa', ri ix kikojo chi In Ri'.
19 Eu lhes digo isso de antemão, para que, quando acontecer, vocês creiam que eu sou aquele de quem falam as Escrituras.
20 Qas tzij kinb'ij chiwe, chi jachin ri kuk'ulaj ri kintaq b'ik, in ri' kinuk'ulaj. Jachin k'u ri kinuk'ulaj in, kuk'ulaj ri' ri xintaqow loq, —xcha ri Jesús chke ru tijoxelab'.
20 Eu lhes digo a verdade: quem recebe aquele que envio recebe a mim, e quem recebe a mim recebe o Pai, que me enviou”.
21 Aretaq xb'itaj wa' we tzij ri' rumal ri Jesús, sib'alaj xuna' k'äx pa ranima'. Qas chi saqil xub'ij chkiwäch ru tijoxelab': Qas tzij kinb'ij chiwe chi jun chiwe are kinjachow na, —xcha chke.
21 Então Jesus sentiu profunda angústia e exclamou: “Eu lhes digo a verdade: um de vocês vai me trair!”.
22 Te ri' ri tijoxelab' xkichap u ka'yexik kib' ri jun ruk' ri jun chik, man xkich'ob' tä k'u jachin ri tajin kub'ij ri Jesús.
22 Os discípulos olharam uns para os outros, sem saber a quem ele se referia.
23 Jun chke ru tijoxelab' ri Jesús, ri jun ri sib'alaj loq' chuwäch tajin käwi' chuxkut chi' ri mesa.
23 O discípulo a quem Jesus amava ocupava o lugar ao lado dele à mesa.
24 Ri tat Simón Pedro xub'ij che rare' pa memal chi kuta' che ri Jesús jachin ri tajin kub'ij.
24 Simão Pedro lhe fez um sinal para que perguntasse a quem Jesus se referia.
25 Te ri' ri are' xqeb' ruk' ri Jesús, xuta' che: Wajaw, ¿jachin ri' ri käb'ij la? —xcha che.
25 Então o discípulo se inclinou para Jesus e perguntou: “Senhor, quem é?”.
26 Xch'aw k'u ri Jesús, xub'ij che: Kinrub' na jun ch'äqap kaxlan wa. Jachin k'u che ri kinya wi wa', are ri are', —xcha che.
26 Jesus respondeu: “É aquele a quem eu der o pedaço de pão que molhei na tigela”. E, depois de molhar o pedaço de pão, deu-o a Judas, filho de Simão Iscariotes.
27 Xuwi xk'amtaj ri ch'äqap kaxlan wa rumal ri tat Judas, xok ri Satanás pa ranima'. Xub'ij k'u ri Jesús che: Ri kachomaj kab'ano, chab'ana wa' chanim, —xcha che.
27 Quando Judas comeu o pão, Satanás entrou nele. Então Jesus lhe disse: “O que você vai fazer, faça logo”.
28 Man k'o tä k'u jun chke ri tajin kewi' chi' ri mesa ri xuch'ob'o jas che ri Jesús xub'ij wa' we tzij ri' che.
28 Nenhum dos outros à mesa entendeu o que Jesus quis dizer.
29 Ketam k'ut chi ri tat Judas pu q'ab' k'o wi ri k'olib'al puaq, rumal ri' jujun xkichomaj chi ri Jesús are tajin kub'ij che chi kuloq' ri rajwaxik chke che ri nimaq'ij o kuya jub'iq' puaq che ki to'ik ri meb'a'ib'.
29 Como Judas era o tesoureiro, alguns imaginaram que Jesus tinha mandado que ele comprasse o necessário para a festa ou desse algum dinheiro aos pobres.
30 Xuwi k'u xk'amtaj ri ch'äqap kaxlan wa rumal ri tat Judas, xel b'i ri are'. Chaq'ab' chi k'u ri'.
30 Judas saiu depressa, e era noite.
31 Aretaq elinaq chi b'i ri tat Judas, xub'ij ri Jesús: Kämik käq'alajin na chi qas nim nu q'ij in, in ri' ri Ralk'ual ri Dios ri Qas Winaq. Rumal k'u wech in känimarisax na u q'ij ri Dios.
31 Assim que Judas saiu, Jesus disse: “Chegou a hora de o Filho do Homem ser glorificado e, por causa dele, Deus será glorificado.
32 We rumal wech in, in ri' ri Ralk'ual ri Dios ri Qas Winaq, känimarisax na u q'ij ri Dios, xuquje' ri Dios kunimarisaj na nu q'ij in. Chanim k'ut kub'an na wa'.
32 Uma vez que Deus recebe glória por causa do Filho, ele dará ao Filho sua glória, de uma vez por todas.
33 Ix ri', ix je' ta ne alaj taq walk'ual, man naj tä chik in k'o iwuk'. Ri ix kinitzukuj na. Jas k'u ri xinb'ij chke ri winaq aj Israel, je' xuquje' kinb'ij chiwe ix: Man kixkowin taj kixe' chila' jawije' ri kine' wi in.
33 Meus filhos, estarei com vocês apenas mais um pouco. E, como eu disse aos líderes judeus, vocês me procurarão, mas não poderão ir para onde eu vou.
34 Kinya k'u kan we k'ak' taqanik ri' chiwe: Chiwaj iwib' chb'il taq iwib'. Je' jas ri in kixwaj, je' b'a' chib'ana ix, chiwaj iwib' chb'il taq iwib'.
34 Por isso, agora eu lhes dou um novo mandamento: Amem uns aos outros. Assim como eu os amei, vocês devem amar uns aos outros.
35 We kiwaj iwib' chb'il taq iwib', konojel ri winaq käketamaj na chi ri ix, ix nu tijoxelab', —xcha ri Jesús chke.
35 Seu amor uns pelos outros provará ao mundo que são meus discípulos”.
36 Ri tat Simón Pedro xuta' che ri Jesús: Qajaw, ¿jawije' ke' wi la? —xcha che.
36 Simão Pedro perguntou: “Para onde o Senhor vai?”. Jesus respondeu: “Para onde vou vocês não podem ir agora, mas me seguirão mais tarde”.
37 Xub'ij k'u ri tat Pedro che: Wajaw, ¿jas che man kinkowin taj kine' uk' la kämik? Ri in kinya nu tzij chi kinkäm rumal ech la, —xcha che.
37 “Senhor, por que não posso ir agora?”, perguntou ele. “Estou disposto a morrer pelo senhor.”
38 Ri Jesús xch'awik, xub'ij che: ¿A qas tzij kaya a tzij chi katkäm rumal wech in? —xcha che. Qas tzij kinb'ij chawe chi kab'ij na oxmul chi man awetam tä nu wäch mäjoq koq' ri ama' äk', —xcha che.
38 “Morrer por mim?”, disse Jesus. “Eu lhe digo a verdade, Pedro: antes que o galo cante, você me negará três vezes.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.