Mateus 22
K’iche’ of Totonicapan NT (QUC_TTP) vs NTLH
1 Junmul chik ri Jesús xuchapleꞌj tzijonem kukꞌ ri winaq xukoj kꞌambꞌejabꞌal noꞌj, xubꞌij:
1 De novo Jesus usou parábolas para falar ao povo. Ele disse:
2 Ri ajawarem rech ri kaj kajunumataj rukꞌ ri jun taqanel ri xubꞌan jun nimaqꞌij rumal ri kꞌulanem rech ri ukꞌojol.
2 — O
3 Xuꞌtaq bꞌik ri e patanil taq rech chikisikꞌixik ri winaq ri e sikꞌital pa ri nimaqꞌij, we winaq riꞌ man xkaj taj xebꞌek pa ri nimaqꞌij.
3 Depois mandou os empregados chamarem os convidados, mas eles não quiseram vir.
4 Kꞌa te riꞌ xuꞌtaq chi bꞌik nikꞌaj e rajchakibꞌ xubꞌij chike: Chibꞌij chike ri e qasikꞌim chi xutzir le wa. Xinkamisaj ri e nuwakax, ronojel xutzirik. Chixpetoq pa we nimaqꞌij riꞌ.
4 Então mandou outros empregados com o seguinte recado: “Digam aos convidados que tudo está preparado para a festa. Já matei os bezerros e os bois gordos, e tudo está pronto. Que venham à festa!”
5 Ri winaq man xkilij ta ri sikꞌinik ri xya chike xane ri jun xeꞌ pa ri uchak pa ri rulew, ri jun chik xeꞌ pa ri ukꞌay.
5 — Mas os convidados não se importaram com o convite e foram tratar dos seus negócios: um foi para a sua fazenda, e outro, para o seu armazém.
6 Ri nikꞌaj chik xeꞌkichap ri ajchakibꞌ, xkibꞌan kꞌax chike kꞌa te riꞌ xeꞌkikamisaj.
6 Outros agarraram os empregados, bateram neles e os mataram.
7 Ri taqanel xyakataj royawal. Xuꞌtaq bꞌik ri e rajchꞌoꞌjabꞌ chikikamisaxik ri e kamisanelabꞌ xuqujeꞌ chuporoxik ri kitinimit.
7 O rei ficou com tanta raiva, que mandou matar aqueles assassinos e queimar a cidade deles.
8 Kꞌa te riꞌ xubꞌij chike ri e rajchakibꞌ: “Xutzir ri wa rech nimaqꞌij, are kꞌu ri xeꞌnsikꞌij man taqal ta chike xeꞌnsikꞌij.
8 Depois chamou os seus empregados e disse: “A minha festa de casamento está pronta, mas os convidados não a mereciam.
9 Jix pa taq ri uchꞌuꞌk ri bꞌe, jibꞌisikꞌij loq ri winaq ri kiꞌriqo.”
9 Agora vão pelas ruas e convidem todas as pessoas que vocês encontrarem.”
10 Jeriꞌ xebꞌe ri patanijelabꞌ pa taq ri bꞌe xebꞌe chikimulixik konojel ri winaq ri xeꞌkiriqo, e kꞌo utz taq winaq chike xuqujeꞌ e kꞌo itzel taq winaq, xaq jeriꞌ xnoj ri ja pa ri nimaqꞌij rech kꞌulanem.
10 — Então os empregados saíram pelas ruas e reuniram todos os que puderam encontrar, tanto bons como maus. E o salão de festas ficou cheio de gente.
11 Are xok bꞌik ri nim taqanel chikilik ri e sikꞌital pa ri nimaqꞌij, xril jun achi ri man ukojom taj ri atzꞌyaq rech nimaqꞌij rech kꞌulanem.
11 Quando o rei entrou para ver os convidados, notou um homem que não estava usando roupas de festa
12 Xubꞌij che: “Ala, ¿jas che xatok la at waral man akojom taj awatzꞌyaq rech ri nimaqꞌij rech kꞌulanem?” Ri achi xaq xuta ri xbꞌix che.
12 e perguntou: “Amigo, como é que você entrou aqui sem roupas de festa?”
13 Ri nim taqanel xubꞌij chike ri e patanil re: “Chijatꞌij le uqꞌabꞌ xuqujeꞌ le raqan, chiwesaj bꞌik, chikꞌyaqa bꞌik pa ri qꞌequꞌmal, chilaꞌ kꞌo wi na oqꞌej xuqujeꞌ qutꞌutꞌem ware.”
13 Então o rei disse aos empregados: “Amarrem os pés e as mãos deste homem e o joguem fora, na escuridão. Ali ele vai chorar e ranger os dentes de desespero.”
14 Jeriꞌ rumal sibꞌalaj e kꞌi e sikꞌitalik, xa kꞌu xaq e jujun e chaꞌtalik.
14 E Jesus terminou, dizendo:
15 Xebꞌe kꞌu ri fariseos, xkitzukuj jas kibꞌan che ukojik jun kꞌaꞌmabꞌal che ri Jesús rukꞌ ri kubꞌij chike.
15 Os fariseus saíram e fizeram um plano para conseguir alguma prova contra Jesus.
16 Xeꞌkitaq bꞌik e jujun kitijoxelabꞌ e kachiꞌl ri herodianos,xeꞌkibꞌij che ri Jesús: Ajtij, qetaꞌm chi lal jun achi tzꞌaqat, xuqujeꞌ saq kabꞌan la chukꞌutik ri ubꞌe ri Dios man are ta kabꞌan la ri kakibꞌij ri winaq, rumal cher man are ta kil la ri kekaꞌy ri winaq.
16 Então mandaram que alguns dos seus seguidores e alguns membros do partido de Herodes fossem dizer a Jesus: — Mestre, sabemos que o senhor é honesto, ensina a verdade sobre a maneira de viver que Deus exige e não se importa com a opinião dos outros, nem julga pela aparência.
17 Bꞌij bꞌa la chaqe: ¿La taqalik kaqatoj ri alkabal che ri César ri taqanel pa Roma o man taqal taj?
17 Então o que o senhor acha: é ou não é contra a nossa Lei pagar impostos ao Imperador romano?
18 Ri Jesús retaꞌm ri itzel taq kichomanik rumal riꞌ xubꞌij chike: Kawach taq winaq, ¿jas che kiwaj kikoj kꞌaꞌmabꞌal pa ri nubꞌe?
18 Mas Jesus percebeu a malícia deles e respondeu:
19 Chikꞌutumpe jun pwaq tojbꞌal rech ri alkabal. Ri winaq xkikꞌut jun pwaq choch.
19 Tragam a moeda com que se paga o imposto! Trouxeram a moeda,
20 Ri Jesús xuta chike: ¿Jachin ajchoqꞌe we palajaj xuqujeꞌ we tzꞌibꞌ riꞌ?
20 e ele perguntou:
21 Ri winaq xkibꞌij: Rech ri César. Ri Jesús xubꞌij chike: Chiya che ri César ri rech ri César, xuqujeꞌ chiya che ri Dios ri rech ri Dios.
21 Eles responderam: — São do Imperador. Então Jesus disse:
22 Are xkita ri xbꞌix chike: Sibꞌalaj xemayijanik, xkitzaq kanoq ri Jesús, xebꞌek.
22 Eles ficaram admirados quando ouviram isso. Então deixaram Jesus e foram embora.
23 Che ri qꞌij riꞌ ri Saduceos, ri kakibꞌij chi maj kꞌastajibꞌal wach, xeqet rukꞌ ri Jesús, xkita jun kꞌotbꞌal chiꞌ che, xkibꞌij:
23 Naquele mesmo dia chegaram perto de Jesus alguns saduceus , afirmando que ninguém ressuscita.
24 Ajtij, ri Moisés xukꞌut kanoq chiqawach, we kꞌo jun achi kakꞌuliꞌk, kꞌa te riꞌ kakamik maj kꞌu kan e ralkꞌwaꞌl rukꞌ ri rixoqil, ri rachalal ri achi ri xkamik kakꞌuliꞌk kan rukꞌ ri rixoqil ri rachalal, rech kekꞌojiꞌ rijaꞌl ri rachalal.
24 Eles disseram a Jesus: — Mestre, Moisés ensinou assim: “Se um homem morrer e deixar a esposa sem filhos, o irmão dele deve casar com a viúva, para terem filhos, que serão considerados filhos do irmão que morreu.”
25 Chiqaxoꞌl uj xekꞌojiꞌ e wuqubꞌ alaxik. Ri nabꞌyal xkꞌuliꞌk, kꞌa te riꞌ xkamik, maj e ralkꞌwaꞌl xekanaj kanoq rukꞌ ri rixoqil, rumal riꞌ xkꞌuliꞌ kanoq ri rachalal rukꞌ ri rixoqil.
25 Acontece que havia entre nós sete irmãos. O mais velho casou e morreu sem deixar filhos. Assim, ele deixou a viúva para o segundo irmão.
26 Jeꞌ xkꞌulmataj rukꞌ ri ukabꞌ, ri urox, kꞌa xtoꞌtaj rukꞌ ri wuqubꞌ alaxik. Konojel xekꞌuliꞌ rukꞌ ri ixoq, xekam kꞌu bꞌik maj jun xuya kanoq ralkꞌwaꞌl rukꞌ ri ixoq.
26 A mesma coisa aconteceu com este, e também com o terceiro, e, finalmente, com todos os sete.
27 Kꞌisbꞌal rech xkam bꞌik ri ixoq.
27 Depois de todos eles, a mulher também morreu.
28 Are kuriq ri qꞌij rech kꞌastajibꞌal wach ¿jachin chike we wuqubꞌ achyabꞌ riꞌ rachajil we ixoq, rumal cher konojel xekꞌuliꞌ rukꞌ?
28 Portanto, no dia da ressurreição, de qual dos sete a mulher vai ser esposa? Pois todos eles casaram com ela!
29 Ri Jesús xubꞌij chike: Ri ix ix sachinaq rumal man iwetaꞌm taj ri tzꞌibꞌatalik xuqujeꞌ ri ukwinem ri Dios.
29 Jesus respondeu:
30 Pa ri kꞌastajibꞌal wach man kekꞌuliꞌ taj chi ri winaq, xuqujeꞌ man keya ta xuqujeꞌ pa kꞌulanem, xane jer kuꞌx angelibꞌ ri e kꞌo pa ri kaj.
30 Pois, quando os mortos ressuscitarem, serão como os anjos do céu, e ninguém casará.
31 Are kꞌu ri kꞌastajibꞌal wach ke ri kaminaqibꞌ, ¿la man isikꞌim ri xubꞌij ri Dios chiꞌwe ojer?
31 E, quanto à ressurreição dos mortos, será que vocês nunca leram o que Deus disse? Ele afirmou:
32 In riꞌ, ri in uDios ri Abraham, ri Isaac, xuqujeꞌ ri Jacob. Ri Dios man kiDios taj kaminaqibꞌ xane kiDios e kꞌaslik taq winaq.
32 “Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó.” E Deus não é Deus dos mortos e sim dos vivos.
33 Are xkita ri winaq ri xubꞌij ri Jesús, xemayijanik che ri ukꞌutuꞌn.
33 Quando a multidão ouviu isso, ficou admirada com o ensinamento dele.
34 Ri fariseos are xkita ri xubꞌij ri Jesús chike ri e saduceos, xkimulij kibꞌ rech kakikoj chi jun kꞌaꞌmabꞌal che ri Jesús.
34 Os fariseus se reuniram quando souberam que Jesus tinha feito os saduceus calarem a boca.
35 Jun chike ri fariseos ri qas retaꞌm ri taqanik xubꞌan jun kꞌotbꞌal chiꞌ che ri Jesús, rech kukoj jun kꞌaꞌmabꞌal che xubꞌij:
35 E um deles, que era mestre da Lei , querendo conseguir alguma prova contra Jesus, perguntou:
36 Ajtij, ¿pa ri utaqanik ri Moisés, jachin chike ri taqanik ri sibꞌalaj nim uqꞌij?
36 — Mestre, qual é o mais importante de todos os mandamentos da Lei ?
37 Ri Jesús xubꞌij che: Chaloqꞌaj ri Ajawxel ri aDios rukꞌ ronojel awanimaꞌ, rukꞌ ronojel akꞌuꞌx, xuqujeꞌ rukꞌ ronojel achomanik.
37 Jesus respondeu:
38 Are waꞌ ri nabꞌe taqanik xuqujeꞌ nim uqꞌij chikiwach ronojel ri nikꞌaj chik.
38 Este é o maior mandamento e o mais importante.
39 Ri ukabꞌ taqanik xaq raj junam rukꞌ we nabꞌe: Chaloqꞌaj ri ajil tzꞌaqat, jacha ri kabꞌan chuloqꞌaxik awibꞌ at.
39 E o segundo mais importante é parecido com o primeiro: “Ame os outros como você ama a você mesmo.”
40 Pa ukobꞌchal we taqanik riꞌ kꞌo wi ronojel ri kubꞌij ri taqanik xuqujeꞌ ronojel ri kitzijom loq ri e qꞌalajisal taq utzij ri Dios.
40 Toda a Lei de Moisés e os ensinamentos dos
41 Ri fariseos kimulim kibꞌ are xuta ri Jesús chike:
41 Quando os fariseus estavam reunidos, Jesus perguntou a eles:
42 ¿Jas kichomaj ix chirij ri Cristo? ¿Ralkꞌwaꞌl jachinaq? Ri fariseos xkibꞌij che: Ralkꞌwaꞌl ri David.
42 — O que vocês pensam sobre o — De Davi! — responderam eles.
43 ¿Jas kꞌu che ri David nojinaq che ri Uxlabꞌixel xubꞌij Ajawxel che? Are xubꞌij:
43 Jesus tornou a perguntar:
44 Xubꞌij ri Ajawxel che ri wajaw: chattꞌuyul pa ri nuwiqiqꞌabꞌ kꞌa keꞌnya na konojel ri akꞌulel pa awaqan.
44 “O Senhor Deus disse ao meu Senhor:
45 Ri David we kubꞌij “wajaw” che ri Mesías ¿jas ta kꞌu che riꞌ ukꞌojol?
45 Portanto, se Davi chama o Messias de Senhor, como é que o Messias pode ser descendente de Davi?
46 Xa ta ne jun xkwinik xutzalij uwach ri xubꞌij ri Jesús, xa ta ne jun tzij xkibꞌij che, tzi che ri qꞌij riꞌ maj chi jun karaj kubꞌan kꞌotbꞌal chiꞌ che ri Jesús.
46 Ninguém podia responder mais nada, e daquele dia em diante não tiveram coragem de lhe fazer mais perguntas.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.