Mateus 19

K’iche’ of Totonicapan NT (QUC_TTP) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Are xtoꞌtaj ri Jesús chubꞌixik ronojel we jastaq riꞌ, xel bꞌik pa ri Galilea, xeꞌ pa jun tinimit rech Judea, chꞌaqaꞌp che ri Jordán.
1 Depois de dizer isso, Jesus saiu da Galileia e foi para a região da Judeia que fica no lado leste do rio Jordão.
2 Sibꞌalaj e kꞌi winaq xeteriꞌ chirij, xuꞌkunaj konojel ri e yawabꞌibꞌ ri e kꞌo chilaꞌ.
2 Uma grande multidão o seguiu, e ali ele curou os doentes.
3 E jujun fariseos xeqet rukꞌ ri Jesús are kakaj kakikoj jun kꞌaꞌmabꞌal che, xkita che: ¿La yaꞌtal che jun achi kujach ri rixoqil rumal xapakux jastaq ri xkꞌulmatajik?
3 Alguns fariseus chegaram perto dele e, querendo conseguir alguma prova contra ele, perguntaram: — Será que pela nossa
4 Ri Jesús xubꞌij: ¿La man isikꞌim ri tzꞌibꞌatalik, pa ri majibꞌal re ronojel, ri Tikol kaj xuqujeꞌ ulew, xutik ri achi xuqujeꞌ ri ixoq?
4 Jesus respondeu:
5 Xuqujeꞌ xubꞌij: Rumal waꞌ ri achi kuꞌtzaq kan ri utat unan, keꞌ rukꞌ ri rixoqil rech kuꞌx xa jun winaq.
5 E Deus disse: “Por isso o homem deixa o seu pai e a sua mãe para se unir com a sua mulher, e os dois se tornam uma só pessoa.”
6 Xaq jeriꞌ man e kebꞌ ta chik, xane xa e jun chik. Rumal cher ri xunukꞌ ri Dios, man kakwin ta ri achi kuꞌjacho.
6 Assim já não são duas pessoas, mas uma só. Portanto, que ninguém separe o que Deus uniu.
7 Ri fariseos xkibꞌij che: ¿Jas kꞌu che ri Moisés pa ri taqanik ri xuya kanoq kubꞌij chi ri achi kakwinik kujach ribꞌ che ri rixoqil we kuya ri wuj che jawjeꞌ kubꞌij wi chi kakijach kibꞌ?
7 Os fariseus perguntaram: — Nesse caso, por que é que Moisés permitiu ao homem mandar a sua esposa embora se der a ela um documento de divórcio?
8 Ri Jesús xubꞌij: Ri Moisés xuya bꞌe chiꞌwe kiꞌjach ri iwixoqilal rumal cher sibꞌalaj abꞌaj ri iwanimaꞌ, man je ta kꞌu riꞌ ubꞌanik pa ri majibꞌal loq rech ronojel.
8 Jesus respondeu:
9 Kinbꞌij chiꞌwe, we kꞌo jun kujach ri rixoqil, man xa ta rumal xmakun chik rukꞌ jun achi, kꞌa te riꞌ kakꞌuliꞌ rukꞌ jun ixoq chik, kamakunik, rumal e kebꞌ chi riꞌ ri rixoqil.
9 Portanto, eu afirmo a vocês o seguinte: o homem que mandar a sua esposa embora, a não ser em caso de adultério, se tornará adúltero se casar com outra mulher.
10 Ri tijoxelabꞌ xkibꞌij: We jeriꞌ kakꞌulmataj chikixoꞌl ri achi rachiꞌl ri rixoqil, are katan riꞌ man kakꞌuliꞌ ta jun.
10 Os discípulos de Jesus disseram: — Se é esta a situação entre o homem e a sua esposa, então é melhor não casar.
11 Ri Jesús xubꞌij: Man konojel taj kakikꞌamawaꞌj we jastaq riꞌ xane xwi ri winaq ri yaꞌtal chike kakikꞌamawaꞌj.
11 Jesus respondeu:
12 Jeriꞌ rumal cher e kꞌo winaq eunuco, kech wi pa ri kikꞌojiꞌkal, e kꞌo chi nikꞌaj xa xbꞌan eunuco chike kumal ri achyabꞌ, e kꞌo chi nikꞌaj eunuco rumal cher aꞌreꞌ xkichaꞌ ri ajawarem rech chilaꞌ chikaj. Ri karaj kukꞌamawaꞌj we riꞌ chukꞌamawaꞌj.
12 Pois há razões diferentes que tornam alguns homens incapazes para o casamento: uns, porque nasceram assim; outros, porque foram castrados; e outros ainda não casam por causa do
13 Ri winaq xeꞌkikꞌam bꞌik akꞌalabꞌ rukꞌ ri Jesús rech kuya ri uqꞌabꞌ xuqujeꞌ kubꞌan chꞌawem pa kiwiꞌ. Ri tijoxelabꞌ kꞌut xkichapleꞌj kiyajik ri e kꞌamowinaq bꞌik ri akꞌalabꞌ.
13 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças para Jesus pôr as mãos sobre elas e orar, mas os discípulos repreenderam as pessoas que fizeram isso.
14 Ri Jesús xubꞌij chike: Chiya bꞌe chike ri akꞌalabꞌ kepe wukꞌ, man kiꞌqꞌatej taj, rumal cher ri winaq ri je kenoꞌjin akꞌalabꞌ are ri ajawarem rech ri kaj.
14 Aí ele disse:
15 Are xtoꞌtaj chuyaꞌik ri uqꞌabꞌ pa kiwiꞌ ri akꞌalabꞌ xel bꞌik chilaꞌ.
15 Então Jesus pôs as mãos sobre elas e foi embora.
16 Kꞌa te riꞌ jun achi xqebꞌ rukꞌ ri Jesús xubꞌij che: Ajtij, ¿jas ri utzilal ri rajawaxik kinbꞌano rech kinok pa ri jun alik kꞌaslemal?
16 Certa vez um homem chegou perto de Jesus e perguntou: — Mestre, o que devo fazer de bom para conseguir a vida eterna?
17 Ri Jesús xubꞌij che: ¿Jas che kata chwe jas riꞌ ri utzilal? Xa jun riꞌ ri utz. Chanimaj ri taqanik, we kawaj katok pa ri jun alik kꞌaslemal.
17 Jesus respondeu:
18 Ri achi xuta che ri Jesús: ¿Jachin chike taq riꞌ ri taqanik ri kabꞌij la? Ri Jesús xubꞌij che: Man katkamisan taj, man kekꞌojiꞌ ta kebꞌ awixoqil, man katelaqꞌ taj, man kabꞌan ta bꞌanoj tzij chirij jun winaq chik.
18 — Que mandamentos? — perguntou ele. Jesus respondeu:
19 Nim chaꞌwila ri atat anan, xuqujeꞌ chaloqꞌaj ri ajil tzꞌaqat jacha ri kabꞌan chuloqꞌaxik awibꞌ at.
19 respeite o seu pai e a sua mãe e ame os outros como você ama a você mesmo.”
20 Ri ala xubꞌij: Ronojel waꞌ we riꞌ nubꞌanom. ¿Jas chi jun kajawataj na?
20 — Eu tenho obedecido a todos esses mandamentos! — respondeu o moço. — O que mais me falta fazer?
21 Ri Jesús xubꞌij che: We kawaj qas at tzꞌaqat, jat jaꞌkꞌayij kanoq ronojel ri kꞌo awukꞌ, kꞌa te riꞌ chaya ri pwaq chike ri e mebꞌaibꞌ, kayaꞌtaj kꞌu na aqꞌinomal pa ri kaj. Kꞌa te riꞌ chatan loq, chinatereneꞌj.
21 Jesus respondeu:
22 Are xuta ri ala ri xbꞌix che, kabꞌisonik xeꞌek, rumal sibꞌalaj nim uqꞌinomal ri kꞌolik.
22 Quando o moço ouviu isso, foi embora triste, pois era muito rico.
23 Ri Jesús xubꞌij chike ri utijoxelabꞌ, qas tzij kinbꞌij chiꞌwe sibꞌalaj kꞌax rokem jun qꞌinom pa ri ajawarem rech ri kaj.
23 Jesus então disse aos discípulos:
24 Are man kꞌax taj rokem jun kameypa ri ujolom ri bꞌaq cho ri rokik ri qꞌinom pa ri ajawarem rech ri Dios.
24 E digo ainda que é mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
25 Ri tijoxelabꞌ xemayijanik are xkita ri xbꞌix chike, xkibꞌij: We jeriꞌ ¿jachin kꞌu riꞌ ri kakwinik kukol ribꞌ?
25 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram muito admirados e perguntavam: — Então, quem é que pode se salvar?
26 Ri Jesús ko xuꞌkaꞌyej kꞌa te riꞌ xubꞌij chike: Ri Dios kakwinik kubꞌano ri man kakwin ta ri achi chubꞌanik.
26 Jesus olhou para eles e respondeu:
27 Ri Pedro xubꞌij che ri Jesús: Chilampe la, uj qatzaqom kanoq ronojel rumal tereneꞌxik la. ¿Jas kꞌu kaqachꞌek uj rukꞌ we riꞌ?
27 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos tudo e seguimos o senhor. O que é que nós vamos ganhar?
28 Ri Jesús xubꞌij: Qas tzij kinbꞌij chiꞌwech are kabꞌan kꞌakꞌ che ri jastaq, are kintꞌuyiꞌ na In ri in uKꞌojol ri Achi pa ri tꞌuyulibꞌal ri kajuluwik, kixtꞌuyiꞌ xuqujeꞌ na ix pa ri kabꞌlajuj tꞌuyulibꞌal, rech kiqꞌat tzij pa kiwiꞌ ri e kabꞌlajuj wok winaq aꞌj Israel.
28 Jesus respondeu:
29 Ri winaq ri xa rumal we, xutzaq kan rachoch, e rachalal, e ranabꞌ, utat unan, e ralkꞌwaꞌl xuqujeꞌ rulew, kukꞌamawaꞌj na ciento mul ukꞌaxelal xuqujeꞌ ri jun alik kꞌaslemal.
29 E todos os que, por minha causa, deixarem casas, irmãos, irmãs, pai, mãe, filhos ou terras receberão cem vezes mais e também a vida eterna.
30 E kꞌi chike ri e nabꞌe, kuꞌx na e kꞌisbꞌal, xuqujeꞌ e kꞌi chike ri e kꞌisbꞌal kuꞌx na e nabꞌe.
30 Muitos que agora são os primeiros serão os últimos, e muitos que agora são os últimos serão os primeiros.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.