Mateus 18

K’iche’ of Totonicapan NT (QUC_TTP) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Qas pa ri qꞌotaj riꞌ, ri tijoxelabꞌ xeqet rukꞌ ri Jesús, xkita che: ¿Jachin ri qas sibꞌalaj nim uqꞌij pa ri ajawarem rech ri kaj?
1 Naquela hora, os discípulos se aproximaram de Jesus e perguntaram: — Quem é o maior no Reino dos Céus?
2 Ri Jesús xusikꞌij jun akꞌal, xuya chikixoꞌl.
2 E Jesus, chamando uma criança, colocou-a no meio deles
3 Kꞌa te riꞌ xubꞌij: Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe, we man kikꞌex iwibꞌ, rech je kixux akꞌalabꞌ, man kixkwin taj kixok pa ri ajawarem rech ri kaj.
3 e disse:
4 Jeriꞌ, ri kumochꞌ ribꞌ jacha we kubꞌan we akꞌal riꞌ, sibꞌalaj nim na uqꞌij pa ri ajawarem rech ri kaj.
4 Portanto, aquele que se humilhar como esta criança, esse é o maior no Reino dos Céus.
5 Xuqujeꞌ ri kukꞌamawaꞌj jun akꞌal pa ri nubꞌiꞌ, in riꞌ kinukꞌamawaꞌj.
5 E quem receber uma criança, tal como esta, em meu nome, é a mim que recebe.
6 We kꞌo jun kuꞌtaqchiꞌj pa mak we alaj taq nitzꞌ ri e kojoninaq chwe. Are katan riꞌ we kaxekebꞌax bꞌik jun abꞌaj rech keꞌbꞌal chuqul, kꞌa te riꞌ kakꞌyaq bꞌik kꞌa pa ri ukꞌuꞌx ri cho.
6 — E, se alguém fizer tropeçar um destes pequeninos que creem em mim, seria melhor para esse que uma grande pedra de moinho fosse pendurada ao seu pescoço e fosse afogado na profundeza do mar.
7 ¡Kꞌax ke ri winaq ri keꞌkitaqchiꞌj nikꞌaj winaq chik pa mak! Rajawaxik kꞌu wi chi kakꞌulmataj na we riꞌ, xa kꞌu kꞌax rech ri winaq ri kuꞌtaqchiꞌj chi nikꞌaj pa mak.
7 — Ai do mundo por causa das pedras de tropeço! Porque é inevitável que elas existam, mas ai de quem é responsável por elas!
8 We are ri aqꞌabꞌ o ri awaqan kabꞌanow chawe katmakunik, chakutij, kꞌa te riꞌ chakꞌyaqa bꞌik. Are katanik katok pa ri jun alik kꞌaslemal, maj jun aqꞌabꞌ o maj jun awaqan cho ri rukꞌ ukobꞌchal aqꞌabꞌ xuqujeꞌ rukꞌ ukobꞌchal ri awaqan katkꞌyaq bꞌik pa ri qꞌaqꞌ ri maj ukꞌisik.
8 — Se a sua mão ou o seu pé leva você a tropeçar, corte-o e jogue fora; pois é melhor você entrar na vida manco ou aleijado do que, tendo duas mãos ou dois pés, ser lançado no fogo eterno.
9 We are ri abꞌoqꞌoch kabꞌanow chawe katmakunik, chawesaj, chakꞌyaqa bꞌik. Are katanik xa rukꞌ jun abꞌoqꞌoch katok pa ri jun alik kꞌaslemal cho ri rukꞌ ukobꞌchal ri abꞌoqꞌoch katkꞌyaq bꞌik pa ri qꞌaqꞌ.
9 E, se um dos seus olhos leva você a tropeçar, arranque-o e jogue fora; pois é melhor você entrar na vida com um só dos seus olhos do que, tendo os dois, ser lançado no inferno de fogo.
10 Qas chiwila na, miwetzelaj jun chike we alaj taq e nitzꞌ riꞌ. Rumal qas kinbꞌij chiꞌwe chi ri kiángel, amaqꞌel ketzijon rukꞌ ri nuTat ri kꞌo chilaꞌ chikaj.
10 — Fiquem atentos, para não desprezarem nenhum destes pequeninos! Porque eu afirmo a vocês que os anjos deles, lá nos céus, veem incessantemente a face de meu Pai celeste.
11 /Ri uKꞌojol ri Achi xpetik che kikolik ri e sachinaq kanoq./
11 Porque o Filho do Homem veio salvar o que estava perdido.
12 ¿Jas kichomaj ix chrij ri achi, ri kasach kan jun chike ri jun ciento uchij? ¿La man kꞌu kuꞌya kan ri junmuchꞌ bꞌelej lajuj pa ri juyubꞌ rech keꞌ chutzukuxik ri uchij ri xsach kanoq?
12 — O que vocês acham? Se um homem tiver cem ovelhas, e uma delas se desgarrar, não deixará ele nos montes as noventa e nove, indo procurar a que se desgarrou?
13 Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe, sibꞌalaj kꞌo na ri ukiꞌkotemal ri ajyuqꞌ are kuriq ri jun uchij, cho ri e junmuchꞌ bꞌelej lajuj chij ri man xesach taj.
13 E, se consegue encontrá-la, em verdade lhes digo que ficará mais alegre por causa desta do que pelas noventa e nove que não se desgarraram.
14 Je xuqujeꞌ ri iTat ri kꞌo pa ri kaj, man karaj taj katzaq jun chike we alaj taq nitzꞌ riꞌ.
14 Assim, não é da vontade do Pai de vocês, que está nos céus, que se perca um só destes pequeninos.
15 We kꞌo jun awachalal pa Cristo, kubꞌan jun kꞌax chawe, jat rukꞌ atukel, chabꞌij che ri xubꞌan chawe. We kutatabꞌej ri kabꞌij che xatchꞌeken riꞌ che.
15 — Se o seu irmão pecar contra você, vá e repreenda-o em particular. Se ele ouvir, você ganhou o seu irmão.
16 We man kutatabꞌej ri awachalal ri kabꞌij che, jat chi junmul rukꞌ, chaꞌkꞌama bꞌik kebꞌ o oxibꞌ winaq awukꞌ, rech kakilo jas kibꞌan chusukꞌumaxik ri xkꞌulmatajik.
16 Mas, se não ouvir, leve ainda com você uma ou duas pessoas, para que, pelo depoimento de duas ou três testemunhas, toda questão seja decidida.
17 We man kuta wi ri kabꞌix che, chabꞌij chike ri komontyox, we man kuta wi tzij, chabꞌana che chi jer kꞌo jun winaq ri man kojonel taj o jun itzel winaq.
17 E, se ele se recusar a ouvir essas pessoas, exponha o assunto à igreja; e, se ele se recusar a ouvir também a igreja, considere-o como gentio e publicano.
18 Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe ronojel ri man kaya ta bꞌe che cho ri uwachulew, man kaya ta bꞌe che chilaꞌ chikaj, xuqujeꞌ ronojel ri kaya bꞌe che cho ri uwachulew, kaya na bꞌe che pa ri kaj.
18 — Em verdade lhes digo que tudo o que ligarem na terra terá sido ligado nos céus, e tudo o que desligarem na terra terá sido desligado nos céus.
19 Xuqujeꞌ kinbꞌij chiꞌwe we e kꞌo kebꞌ chiꞌwe kakijunamaj kikꞌuꞌx chutayik jun jastaq, kayaꞌtaj na chike rumal ri nuTat ri kꞌo pa ri kaj.
19 Em verdade também lhes digo que, se dois de vocês, sobre a terra, concordarem a respeito de qualquer coisa que vierem a pedir, isso lhes será concedido por meu Pai, que está nos céus.
20 Jeriꞌ rumal cher jawjeꞌ ri kakimulij wi kibꞌ kebꞌ oꞌxibꞌ winaq pa ri nubꞌiꞌ, kinkꞌojiꞌ riꞌ chikixoꞌl.
20 Porque, onde estiverem dois ou três reunidos em meu nome, ali estou no meio deles.
21 Ri Pedro xqebꞌ chuxukut ri Jesús xubꞌij che: ¿Awaj janipa mul rajawaxik kikuy umak ri wachalal ri kubꞌan kꞌax chwe? ¿La xaqareꞌ wuqubꞌ mul?
21 Então Pedro, aproximando-se, perguntou a Jesus: — Senhor, até quantas vezes meu irmão pecará contra mim, que eu lhe perdoe? Até sete vezes?
22 Ri Jesús xubꞌij: Man tajin ta kinbꞌij chawe chi xa wuqubꞌ mul xane wuqubꞌ mul oxkꞌal lajuj.
22 Jesus respondeu:
23 Rumal riꞌ, ri ajawarem rech ri kaj kajunumataj rukꞌ ri jun taqanel ri xuta chike ri rajchakibꞌ chi kakijach ri kwenta rech ri pwaq ri kikꞌas rukꞌ.
23 — Por isso, o Reino dos Céus é semelhante a um rei que resolveu ajustar contas com os seus servos.
24 Are xuchapleꞌj kitoqꞌixik, xopan ri jun rajchak ri ukꞌas lajuj mil qꞌana pwaq rukꞌ.
24 E, passando a fazê-lo, trouxeram-lhe um que lhe devia dez mil talentos.
25 Maj urajil chutojik ri ukꞌas, rumal riꞌ ri patrón xtaqan chukꞌayixik ri achi, ri rixoqil, xuqujeꞌ ri ralkꞌwaꞌl, xuqujeꞌ ronojel ri ujastaq ri kꞌolik rech katojtaj ri kꞌasaj.
25 Não tendo ele, porém, com que pagar, o senhor desse servo ordenou que fossem vendidos ele, a mulher, os filhos e tudo o que possuía e que, assim, a dívida fosse paga.
26 Ri ajchak xukiꞌk choch ri upatrón xuta toqꞌobꞌ che xubꞌij: Toqꞌobꞌisaj la nuwach, kintoj na che la ronojel ri nukꞌas.
26 Então o servo, caindo aos pés dele, implorava: “Tenha paciência comigo, e pagarei tudo ao senhor.”
27 Ri patrón xutoqꞌobꞌisaj uwach ri rajchak, xubꞌij che chi maj chi ukꞌas, kꞌa te riꞌ xutzoqopij bꞌik.
27 E o senhor daquele servo, compadecendo-se, mandou-o embora e perdoou-lhe a dívida.
28 Are xel bꞌik ri ajchak rukꞌ ri patrón, xuriq jun chike ri rachiꞌl ri ukꞌas jun ciento saq pwaq rukꞌ, xuchap che ri uqul are xraj xujitzꞌaj, kꞌa te riꞌ xubꞌij che: Chatojo ri akꞌas wukꞌ.
28 — Saindo, porém, aquele servo, encontrou um dos seus conservos que lhe devia cem denários. Agarrando-o, começou a sufocá-lo, dizendo: “Pague-me o que você me deve.”
29 Ri rech ajchak xukiꞌk choch, xuta toqꞌobꞌ che xubꞌij: Chatoqꞌobꞌisaj nuwach, kintoj na chawe ronojel ri nukꞌas.
29 Então o seu conservo, caindo aos pés dele, pedia: “Tenha paciência comigo, e pagarei tudo a você.”
30 Ri achi man xutoqꞌobꞌisaj ta uwach ri rech ajchak, xyojtajik kꞌa te riꞌ xuꞌkojo kan pa cheꞌ, kꞌa chutojo na ri ukꞌas.
30 Ele, porém, não quis. Pelo contrário, foi e o lançou na prisão, até que saldasse a dívida.
31 Are xkil konojel ri ajchakibꞌ ri xkꞌulmatajik, sibꞌalaj xebꞌisonik, kꞌa te riꞌ xeꞌkitzijoj che ri kipatrón ri xkꞌulmatajik.
31 — Vendo os seus companheiros o que havia acontecido, ficaram muito tristes e foram relatar ao seu senhor tudo o que havia acontecido.
32 Ri patrón xusikꞌij ri ajchak ri je xubꞌan we riꞌ, xubꞌij che: “¡At Itzel laj ajchak! Xinkuy ri akꞌas, rumal xata toqꞌobꞌ chwe.
32 Então o senhor, chamando aquele servo, lhe disse: “Servo malvado, eu lhe perdoei aquela dívida toda porque você me implorou.
33 ¿La man kꞌu xatoqꞌobꞌisaj uwach ri awachiꞌl jacha ri xinbꞌan in chawe?”
33 Será que você também não devia ter compaixão do seu conservo, assim como eu tive compaixão de você?”
34 Ri patrón xyojtajik, kꞌa te riꞌ xujach bꞌik ri achi chike ri ajchakibꞌ pa ri cheꞌ, rech kabꞌan kꞌax che kꞌa chutojo na ronojel ri ukꞌas.
34 E, indignando-se, o senhor entregou aquele servo aos carrascos, até que lhe pagasse toda a dívida.
35 Ri Jesús xubꞌij: Jeriꞌ kubꞌan na ri nuTat ri kꞌo chilaꞌ chikaj chiꞌwe, we man kiꞌkuy ri iwachalal rukꞌ ronojel ikꞌuꞌx.
35 Assim também o meu Pai, que está no céu, fará com vocês, se do íntimo não perdoarem cada um a seu irmão.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.