Mateus 12

K’iche’ of Totonicapan NT (QUC_TTP) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Pa jun qꞌij rech uxlanem, ri Jesús rachiꞌl ri utijoxelabꞌ tajin kebꞌin pa jun ulew jawjeꞌ ri tiktal wi tiriko. Ri tijoxelabꞌ xenumik, rumal riꞌ xkichapleꞌj utzukuxik ri ujolom tiriko xuqujeꞌ xkichapleꞌj utijik.
1 Por aquele tempo, Jesus estava caminhando pelos campos de cereal, num sábado. Seus discípulos, sentindo fome, começaram a colher espigas e comê-las.
2 Ri fariseos are xkilo chi ri tijoxelabꞌ tajin kakitzukuj ri ujolom ri tiriko, xkibꞌij che ri Jesús: Chawilampe ri tajin kakibꞌan ri atijoxelabꞌ, ri taqanik kubꞌij chi man yaꞌtal taj kabꞌan le jastaq leꞌ pa ri qꞌij rech uxlanem.
2 Alguns fariseus os viram e protestaram: “Veja, seus discípulos desobedecem à lei colhendo cereal no sábado!”.
3 Ri Jesús xubꞌij chike: ¿Man isikꞌim ta kꞌu ri kubꞌij ri utzij ri Dios, jawjeꞌ kubꞌij wi ri xubꞌan ri David xuqujeꞌ ri e rachiꞌl are xenumik?
3 Jesus respondeu: “Vocês não leram nas Escrituras o que fez Davi quando ele e seus companheiros tiveram fome?
4 Xoꞌk bꞌik pa ri rachoch ri Dios, xkitij ri kaxlan wa ri tyoxirisatalik. Man yaꞌtal ta che ri David xuqujeꞌ ri e rachiꞌl kakitij we kaxlan wa riꞌ, xane xwi yaꞌtal chike ri e chꞌawenelabꞌ pa kiwiꞌ ri winaq.
4 Ele entrou na casa de Deus e, com seus companheiros, comeram os pães sagrados que só os sacerdotes tinham permissão de comer.
5 ¿Man isikꞌim ta kꞌut ri wuj rech taqanik rech ri Moisés, man iwetaꞌm ta kꞌut chi ri e chꞌawenelabꞌ pa kiwiꞌ ri winaq ri kechakun pa ri Templo kekwinik kechakun pa ri qꞌij rech uxlanem, xuqujeꞌ maj jun winaq kakwinik kamolow kimak?
5 E vocês não leram na lei de Moisés que os sacerdotes de serviço no templo podem trabalhar no sábado?
6 Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe chi waral kꞌo wi jun ri nim uqꞌij cho ri Templo.
6 Eu lhes digo: há alguém aqui maior que o templo!
7 Man kichꞌobꞌ ta riꞌ ri xubꞌij ri Dios are xubꞌij: Man kawaj taj kiꞌtzuj aꞌwaj chinuwach, are kawaj kiꞌloqꞌaj ri winaq, xuqujeꞌ kiꞌtoꞌo.
7 Vocês não teriam condenado meus discípulos inocentes se soubessem o significado das Escrituras: ‘Quero que demonstrem misericórdia, e não que ofereçam sacrifícios’.
8 Rumal kꞌu cher in ri in uKꞌojol ri Achi, in kabꞌan we puꞌwiꞌ ri qꞌij rech uxlanem, in kinbꞌinik jas ri yaꞌtalik kabꞌanik xuqujeꞌ jas ri man yaꞌtal taj.
8 Pois o Filho do Homem é senhor até mesmo do sábado”.
9 Ri Jesús xok bꞌik pa ri Sinagoga rech ri leꞌaj.
9 Então Jesus foi à sinagoga local,
10 Chilaꞌ kꞌo wi jun achi ri man kakwin taj kusalabꞌaj jun uqꞌabꞌ. Ri fariseos rumal cher kakaj kakimol umak ri Jesús xkibꞌij: ¿La kuya bꞌe ri taqanik kakunax jun winaq pa ri qꞌij rech uxlanem?
10 onde viu um homem que tinha uma das mãos deformada. Os fariseus perguntaram a Jesus: “A lei permite curar no sábado?”. Esperavam que ele dissesse “sim”, para que pudessem acusá-lo.
11 Ri Jesús xubꞌij: We kꞌo jun chiꞌwe katzaq bꞌik jun uchij pa jun jul pa jun qꞌij rech uxlanem, ¿la keꞌresaj loq chilaꞌ? Jas mat keꞌresaj wi.
11 Jesus respondeu: “Se um de vocês tivesse uma ovelha e ela caísse num poço no sábado, não trabalharia para tirá-la de lá?
12 Jun winaq kꞌut are nim uqꞌij choch jun chij. Rumal laꞌ yaꞌtalik kabꞌan ri utzilal pa ri qꞌij rech uxlanem.
12 Quanto mais vale uma pessoa que uma ovelha! Sim, a lei permite que se faça o bem no sábado”.
13 Kꞌa te riꞌ, ri Jesús xubꞌij che ri achi ri man kakwin taj kusalabꞌaj ri uqꞌabꞌ: Chayuqu ri aqꞌabꞌ. Ri achi xuyuq ri uqꞌabꞌ, aninaq xutzirik, je xkanajik jetaq ri jun uqꞌabꞌ chik ri utz.
13 Em seguida, disse ao homem: “Estenda a mão”. Ele a estendeu, e ela foi restaurada e ficou igual à outra.
14 Ri fariseos xeꞌl bꞌik pa ri Sinagoga, xkichapleꞌj uchomaxik jas kakibꞌan chukamisaxik ri Jesús.
14 Então os fariseus convocaram uma reunião para tramar um modo de matá-lo.
15 Ri Jesús kꞌut retaꞌm ri tajin kakichomaj ri fariseos, rumal riꞌ xeꞌl bꞌik chilaꞌ, e kꞌi winaq xeteriꞌ bꞌik chirij. Ri Jesús xuꞌkunaj konojel ri e yawabꞌibꞌ.
15 Jesus, sabendo o que planejavam, retirou-se daquela região. Muitos o seguiram, e ele curou todos os enfermos que havia entre eles.
16 Xuchilibꞌej chike ri winaq chi man kakitzijoj taj jachin ri areꞌ.
16 Contudo, advertiu-lhes que não revelassem quem ele era.
17 Jeriꞌ xkꞌulmatajik ri tzꞌibꞌatal pa ri utzij ri Dios ri xubꞌij loq ri qꞌalajisal tzij rech ri Dios, Isaías, are xubꞌij:
17 Cumpriu-se, assim, a profecia de Isaías a seu respeito:
18 Chiwilampeꞌ, ri patanil we ri xinchaꞌo. Sibꞌalaj nuloqꞌ, xuqujeꞌ kunojisaj ri wanimaꞌ che kiꞌkotemal. In kinya na ri uxlabꞌixel we che, Areꞌ katzijon na ri nusukꞌal chikixoꞌl konojel ri winaq pa ronojel tinimit.
18 “Vejam meu Servo, aquele que escolhi. Ele é meu Amado; nele tenho grande alegria. Porei sobre ele meu Espírito, e ele proclamará justiça às nações.
19 Man kutij ta chuqꞌabꞌ pa tzij rukꞌ jachinaq, Xuqujeꞌ man kuraq ta uchiꞌ. Maj jun katow ri uchꞌabꞌal pa taq ri bꞌe.
19 Não lutará nem gritará, nem levantará a voz em público.
20 Man kubꞌan ta kꞌax chike ri kiriqom kꞌax, Xuqujeꞌ man kuꞌkamisaj ta ri xa jubꞌiqꞌ kakaj kekamik, Xane kuya kichuqꞌabꞌ ri maj kichuqꞌabꞌ, Xuqujeꞌ kubꞌan na chi are kachꞌeken che ri sukꞌal.
20 Não esmagará a cana quebrada, nem apagará a chama que já está fraca. Por fim, ele fará que a justiça seja vitoriosa.
21 Konojel ri winaq ri e kꞌo cho ri uwachulew kakubꞌiꞌ na kikꞌuꞌx chirij.
21 E seu nome será a esperança de todo o mundo”.
22 E nikꞌaj winaq xkikꞌam bꞌik jun achi rukꞌ ri Jesús rech kakunax loq. Ri achi moy xuqujeꞌ man kachꞌaw taj rumal cher kꞌo jun itzel uxlabꞌal che. Ri achi xkunax loq rumal ri Jesús, xkwinik xchꞌawik xuqujeꞌ xkaꞌyik.
22 Então levaram até Jesus um homem cego e mudo que estava possuído por um demônio. Jesus o curou, e ele passou a falar e ver.
23 Xemayijan ri winaq rumal ri xubꞌan ri Jesús, xuqujeꞌ kakitatabꞌela chibꞌil taq kibꞌ: ¿La are waꞌ ri Jesús ri Mesías, ri Ralkꞌwaꞌl ri David, ri xutzuj kanoq ri Dios chi kape chqakolik?
23 Admirada, a multidão perguntou: “Será que este homem é o Filho de Davi?”.
24 E kꞌo jujun chike ri fariseos are xkita ri xkibꞌij ri winaq, xkibꞌij: Ri Jesús keꞌresaj ri itzel taq uxlabꞌal chike ri winaq, rumal cher are ri Beelzebú ri kinimaꞌqil ri itzel taq uxlabꞌal kayoꞌw kwinem che.
24 No entanto, quando os fariseus souberam do milagre, disseram: “Ele só expulsa demônios porque seu poder vem de Belzebu, o príncipe dos demônios”.
25 Ri Jesús retaꞌm ri tajin kakibꞌij, rumal riꞌ xubꞌij chike: We kechꞌoꞌjin jun tinimit kukꞌ ri e kiwinaqil, katukin riꞌ ri tinimit. We kechꞌoꞌjin jun laj tinimit kukꞌ ri kiwinaqil, katukin riꞌ ri laj tinimit. We kechꞌoꞌjin jun ja winaq kukꞌ taq ri e kachalal, xaq aꞌreꞌ ri kakitukij kibꞌ.
25 Jesus conhecia os pensamentos deles e respondeu: “Todo reino dividido internamente está condenado à ruína. Uma cidade ou família dividida contra si mesma se desintegrará.
26 We kachꞌoꞌjin ri Itzel rukꞌ ri Itzel, xaq rukꞌ areꞌ riꞌ kachꞌoꞌjin wi, katukin kꞌu na riꞌ ri rajawarem.
26 Se Satanás expulsa Satanás, está dividido e luta contra si mesmo. Seu reino não sobreviverá.
27 Kibꞌij ix chi keꞌnwesaj ri itzel taq uxlabꞌal rumal cher are ri Itzel kayoꞌw ri kwinem chwe. We ta qas tzij riꞌ ¿jachin kayoꞌw ri kwinem chike ri iꞌtijoxelabꞌ ix rech kakesaj ri itzel taq uxlabꞌal? We kibꞌij chwe chi are ri Dios kayoꞌw ri kwinem chike, qas kaqꞌalajin na chi ix, ix sachinaq.
27 Se eu expulso demônios pelo poder de Belzebu, o que dizer de seus discípulos? Eles também expulsam demônios, de modo que condenarão vocês pelo que acabaram de dizer.
28 We keꞌnwesaj in ri itzel taq uxlabꞌal rukꞌ ri ukwinem ri Tyoxalaj Uxlabꞌixel, rukꞌ riꞌ kinkꞌutu chi ri ajawarem rech ri Dios kꞌo chi waral.
28 Mas, se expulso demônios pelo Espírito de Deus, então o reino de Deus já chegou até vocês.
29 We kꞌo jun achi karaj kareleqꞌaj ri kꞌo pa rachoch jun achi ri sibꞌalaj kꞌo uchuqꞌabꞌ, nabꞌe riꞌ kujatꞌij na kan ri achi ri kꞌo uchuqꞌabꞌ. Kꞌa te riꞌ kakwin riꞌ kareleqꞌaj bꞌik ronojel ri jastaq.
29 Afinal, quem tem poder para entrar na casa de um homem forte e saquear seus bens? Somente alguém ainda mais forte, alguém capaz de amarrá-lo e saquear sua casa.
30 Ri man wachiꞌl taj, nukꞌulel riꞌ. Ri man kinutoꞌ taj chi kikꞌamik loq e winaq wukꞌ rech kinkitereneꞌj, xa tajin kuꞌtukij bꞌi riꞌ ri winaq.
30 “Quem não está comigo opõe-se a mim, e quem não trabalha comigo na verdade trabalha contra mim.
31 Rumal laꞌ kinbꞌij chiꞌwe chi kakuyutaj na ronojel uwach makaj, xuqujeꞌ xapakux yoqꞌoj ri kabꞌanik, are kꞌu ri winaq ri kaketzelaj uwach ri Tyoxalaj Uxlabꞌixel man kakuyutaj ta wi.
31 “Por isso eu lhes digo: todo pecado e toda blasfêmia serão perdoados, mas a blasfêmia contra o Espírito não será perdoada.
32 Xapachin ri kubꞌij kꞌax taq tzij chwe in, ri in uKꞌojol ri Achi, kakuyutaj na umak, are kꞌu ri karetzelaj ri Tyoxalaj Uxlabꞌixel, man kakuyutaj ta wi umak choch ri uwachulew, xuqujeꞌ man kakuyutaj taj pa ri kꞌaslemal ri kape na.
32 Quem falar contra o Filho do Homem será perdoado, mas quem falar contra o Espírito Santo não será perdoado, nem neste mundo nem no mundo por vir.
33 Jun utz cheꞌ utz taq uwach kuyaꞌo. Jun itzel cheꞌ itzel taq uwach kuyaꞌo. We kajawaxik ketaꞌmaxik we utz ri cheꞌ o man utz taj, xaq xwi rajawaxik kil ri uwach. Je xuqujeꞌ kakꞌulmataj kukꞌ ri winaq. We rajawaxik ketaꞌmax kiwach we e utz o man e utz taj, xaq xwi rajawaxik kil ri jastaq ri kakibꞌano.
33 “Uma árvore é identificada por seus frutos. Se a árvore é boa, os frutos serão bons. Se a árvore é ruim, os frutos serão ruins.
34 Kijaꞌl taq kumatz, ¿jamo riꞌ kibꞌij utz taq jastaq we ix itzel taq winaq? Jun utz winaq, utz taq jastaq riꞌ kubꞌij, jun itzel winaq itzel taq jastaq riꞌ kubꞌij.
34 Raça de víboras! Como poderiam homens maus como vocês dizer o que é bom e correto? Pois a boca fala do que o coração está cheio.
35 Ri utz laj winaq, are karesaj loq ri utzilal ri uyakom pa ranimaꞌ, are kꞌu ri itzel winaq, are karesaj loq ri etzelal ri kꞌo pa ranimaꞌ.
35 A pessoa boa tira coisas boas do tesouro de um coração bom, e a pessoa má tira coisas más do tesouro de um coração mau.
36 Qas kinbꞌij chiꞌwe, pa ri kꞌisbꞌal qꞌatoj tzij ri kabꞌan na, iwonojel kibꞌij na jas rumal xibꞌij kꞌax taq tzij chubꞌanik kꞌax chike nikꞌaj winaq chik.
36 Eu lhes digo: no dia do juízo, vocês prestarão contas de toda palavra inútil que falarem.
37 Ri Dios kuqꞌat na tzij pa iwiꞌ chi ijujunal rumal ri tzij ri xibꞌij. We xibꞌij utz taq tzij kixkolotaj na, we are xibꞌij itzel taq jastaq, kaqꞌat na tzij pa iwiꞌ.
37 Por suas palavras vocês serão absolvidos, e por elas serão condenados”.
38 E kꞌo jujun fariseos xuqujeꞌ aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik xkibꞌij che ri Jesús: Ajtij, kaqaj kabꞌan la jun jastaq ri kakꞌutuwik chi are ri Dios taqowinaq la loq.
38 Alguns dos mestres da lei e fariseus vieram a Jesus e disseram: “Mestre, queremos que nos mostre um sinal de sua autoridade”.
39 Ri Jesús xubꞌij chike: Ix sibꞌalaj ix itzel taq winaq, man kakubꞌiꞌ ta ikꞌuꞌx chirij ri Dios, are kiwaj kinkꞌut jun mayijabꞌal jastaq chiꞌwach. Ri jastaq ri kinkꞌut chiꞌwach are ri xkꞌulmataj rukꞌ ri qꞌalajisal utzij ri Dios Jonás.
39 Jesus, porém, respondeu: “Vocês pedem um sinal porque são uma geração perversa e adúltera, mas o único sinal que lhes darei será o do profeta Jonas.
40 Jacha ri Jonás xkꞌojiꞌ oxibꞌ qꞌij xuqujeꞌ oxibꞌ aqꞌabꞌ chupam ri nimalaj kar, je xuqujeꞌ ri in ri uKꞌojol ri Achi kinkꞌojiꞌ na oxibꞌ qꞌij xuqujeꞌ oxibꞌ aqꞌabꞌ xeꞌ ri ulew.
40 Pois, assim como Jonas passou três dias e três noites no ventre do grande peixe, o Filho do Homem ficará três dias e três noites no coração da terra.
41 Pa ri kꞌisbꞌal qꞌatoj tzij, ri winaq ri xekꞌojiꞌ pa ri tinimit Nínive kewaꞌjil na, kakibꞌij na tzij chiꞌwe rech kaqꞌat na tzij pa iwiꞌ, rumal ri Dios. Ri winaq riꞌ xkikꞌex ri kikꞌaslemal are xkita ri tzij ri xutzijoj ri Jonás chike. Ri ix kꞌut pune kita ri nutzij, man kikꞌex ta kꞌu iwibꞌ, pune in nim nuqꞌij cho ri Jonás.
41 “No dia do juízo, os habitantes de Nínive se levantarão contra esta geração e a condenarão, pois eles se arrependeram de seus pecados quando ouviram a mensagem anunciada por Jonas; e vocês têm à sua frente alguém maior que Jonas!
42 Xuqujeꞌ ri nimalaj taqanel ixoq ri xkꞌojiꞌ chuxukut ulew kawaꞌjil na pa ri qꞌij rech qꞌatoj tzij, kubꞌij na tzij chiꞌwe. Areꞌ sibꞌalaj naj xpe wi chutatabꞌexik ri etaꞌmabꞌal ri xukꞌut ri Salomón. Ri ix kꞌut man kitatabꞌej ta ri nukꞌutuꞌn pune in nim nuqꞌij cho ri Salomón.
42 A rainha de Sabá também se levantará contra esta geração no dia do juízo e a condenará, pois veio de uma terra distante para ouvir a sabedoria de Salomão; e vocês têm à sua frente alguém maior que Salomão!
43 Are kel bꞌik jun itzel uxlabꞌal che jun winaq, keꞌ pa taq ri kꞌolibꞌal jawjeꞌ e maj wi ja, kutzukuj jun kꞌolibꞌal jawjeꞌ kuxlan wi.
43 “Quando um espírito impuro deixa uma pessoa, anda por lugares secos à procura de descanso, mas não o encontra.
44 Are man kuriq ta jun kꞌolibꞌal jawjeꞌ kuxlan wi, kubꞌij: Kintzalij na pa ri najtir wachoch, kine kꞌol chi na junmul chilaꞌ. Are kopanik, ri kꞌolibꞌal maj kꞌo chupam, chꞌajchꞌoj xuqujeꞌ sukꞌumatalik.
44 Então, diz: ‘Voltarei à casa da qual saí’. Ele volta para sua antiga casa e a encontra vazia, varrida e arrumada.
45 Keꞌ chi junmul kubꞌuꞌtzukuj chi e wuqubꞌ uxlabꞌal chik, konojel ri e wuqubꞌ koꞌk che we winaq riꞌ rumal riꞌ sibꞌalaj nim ri kꞌax kuriq ri winaq riꞌ cho ri xuriq kan nabꞌe are xa jun ri itzel uxlabꞌal kꞌo che. Jeriꞌ kakꞌulmataj na iwukꞌ ix rumal cher sibꞌalaj ix itzel taq winaq.
45 Então o espírito busca outros sete espíritos, piores que ele, e todos entram na pessoa e passam a morar nela, e a pessoa fica pior que antes. Assim acontecerá com esta geração perversa”.
46 Tajin katzijon na ri Jesús kukꞌ ri winaq, are xopan ri unan xuqujeꞌ ri e rachalal chilaꞌ jawjeꞌ ri kꞌo wiꞌ, are kakaj ketzijon rukꞌ, xkayeꞌj apanoq cho ri ja,
46 Enquanto Jesus falava à multidão, sua mãe e seus irmãos estavam do lado de fora, pedindo para falar com ele.
47 kꞌo kꞌu jun xubꞌij che ri Jesús: Ri anan xuqujeꞌ ri aꞌwachalal e kꞌo cho ja, kakaj ketzijon awukꞌ.
47 Alguém disse a Jesus: “Sua mãe e seus irmãos estão lá fora e querem falar com o senhor”.
48 Ri Jesús xuta chike: ¿Jachin riꞌ ri qas nunan xuqujeꞌ ri qas e wachalal?
48 Jesus respondeu: “Quem é minha mãe? Quem são meus irmãos?”.
49 Ri Jesús xuꞌkꞌut konojel ri utijoxelabꞌ kꞌa te riꞌ xubꞌij chike: Aꞌreꞌ waꞌ ri e nunan xuqujeꞌ e wachalal.
49 Então apontou para seus discípulos e disse: “Vejam, estes são minha mãe e meus irmãos.
50 Xapachin ri kunimaj ri utaqanik ri nuTat ri kꞌo pa ri kaj, are riꞌ nunan xuqujeꞌ wanabꞌ xuqujeꞌ wachalal.
50 Quem faz a vontade de meu Pai no céu é meu irmão, minha irmã e minha mãe”.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.