Marcos 10

K’iche’ of Totonicapan NT (QUC_TTP) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Xel bꞌik ri Jesús pa ri tinimit ri kꞌo wi, xeꞌ pa ri tinimit ri kꞌo pa Judea chꞌaqaꞌp che ri Jordán. Junmul chik xkimulij kibꞌ winaq, ri Jesús xuchapleꞌj chik uyaꞌik kꞌutuꞌn chikiwach jacha ri naqꞌatal che kubꞌano.
1 Jesus saiu daquele lugar e foi para a região da Judeia que fica no lado leste do rio Jordão. Uma grande multidão se ajuntou outra vez em volta dele, e ele ensinava todos, como era o seu costume.
2 Xoꞌpan nikꞌaj fariseos, xeqet rukꞌ ri Jesús chubꞌixik jun kꞌaꞌmabꞌal che, xkibꞌij: ¿La yaꞌtal che jun achi kujach ri rixoqil?
2 Alguns fariseus , querendo conseguir uma prova contra ele, perguntaram: — De acordo com a nossa
3 Ri Jesús xubꞌij chike: ¿Jas kubꞌij ri utaqanik ri Moisés rajawaxik kibꞌano?
3 Jesus respondeu com esta pergunta:
4 Ri fariseos xkibꞌij: Ri Moisés xuya bꞌe chi utz katzꞌibꞌax jun wuj jawjeꞌ kubꞌij wi chi xjach ri ixoq, kꞌa te riꞌ kesax bꞌik ri ixoq rumal ri achi.
4 Eles responderam: — Moisés permitiu ao homem dar à sua esposa um documento de divórcio e mandá-la embora.
5 Ri Jesús xubꞌij: Ri taqanik riꞌ are ri Moisés xtzꞌibꞌanik rumal man kiwaj taj kixnimanik.
5 Então Jesus disse:
6 Man je ta riꞌ ubꞌanik are xtiktaj loq ronojel, ri Dios xutik ri achi xuqujeꞌ ri ixoq.
6 Mas no começo, quando foram criadas todas as coisas, foi dito: “Deus os fez homem e mulher.
7 “Rumal riꞌ, ri achi kuya kanoq ri utat xuqujeꞌ ri unan keꞌ rukꞌ ri rixoqil,
7 Por isso o homem deixa o seu pai e a sua mãe para se unir com a sua mulher,
8 rech xa jun tyoꞌjal kuꞌxik.” Jeriꞌ man e kebꞌ ta chik xane xa e jun chik.
8 e os dois se tornam uma só pessoa.” Assim, já não são duas pessoas, mas uma só.
9 Xaq jeriꞌ ri xunukꞌ ri Dios man kuya taj kujach ri achi.
9 Portanto, que ninguém separe o que Deus uniu.
10 Are xoꞌpan cho ri ja, ri tijoxelabꞌ xkita che ri Jesús jas kel kubꞌij we jastaq riꞌ.
10 Quando já estavam em casa, os discípulos tornaram a fazer perguntas sobre esse assunto.
11 Ri Jesús xubꞌij: Ri kujach rixoqil kꞌa te riꞌ kakꞌuliꞌk chik rukꞌ jun ixoq chik e kebꞌ rixoqil xuqujeꞌ xmakunik rukꞌ ri nabꞌe.
11 E Jesus respondeu:
12 We are ri ixoq kujach rachajil kꞌa te riꞌ kakꞌuliꞌk chik rukꞌ jun achi chik, kamakunik.
12 E, se a mulher mandar o seu marido embora e casar com outro homem, ela também estará cometendo adultério.
13 Ri winaq xeꞌkikꞌam bꞌik akꞌalabꞌ rukꞌ ri Jesús rech kuꞌchapo, ri e tijoxelabꞌ kꞌut xeꞌkiyaj ri e kꞌamowinaq bꞌik.
13 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças a Jesus para que ele as abençoasse, mas os discípulos repreenderam aquelas pessoas.
14 Are xril ri Jesús ri xkꞌulmatajik, xyojtajik xubꞌij chike ri utijoxelabꞌ: Man kiꞌqꞌatej ta ri akꞌalabꞌ kepe wukꞌ, chiya bꞌe chike, rumal aꞌreꞌ kechꞌabꞌen na ri ajawarem rech ri Dios ri kakubꞌiꞌ kikꞌuꞌx chirij ri Dios jetaq ri kakibꞌan ri akꞌalabꞌ kakubꞌiꞌ kikꞌuꞌx chirij ri kitat kinan.
14 Quando viu isso, Jesus não gostou e disse:
15 Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe, ri man kukꞌamawaꞌj ta ri ajawarem rech ri Dios jetaq kabꞌan chukꞌamawaꞌxik jun laj nitzꞌ akꞌal man kakwin ta riꞌ kok chilaꞌ.
15 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem não receber o Reino de Deus como uma criança nunca entrará nele.
16 Ri Jesús xuqꞌaluj ri akꞌalabꞌ, kꞌa te riꞌ xuya ri uqꞌabꞌ pa kiwiꞌ xuꞌtewechiꞌj.
16 Então Jesus abraçou as crianças e as abençoou, pondo as mãos sobre elas.
17 Bꞌenam kubꞌan ri Jesús are kaxikꞌan jun achi xopan rukꞌ, xukiꞌk choch, xubꞌij: Utz laj ajtij, ¿jas rajawaxik kinbꞌano rech kinwechabꞌej ri jun alik kꞌaslemal?
17 Quando Jesus estava saindo de viagem, um homem veio correndo, ajoelhou-se na frente dele e perguntou: — Bom Mestre, o que devo fazer para conseguir a vida eterna?
18 Ri Jesús xubꞌij che ri ala: ¿Jas che kabꞌij utz chwe? ¡Man kꞌo ta jun qas utz, xane xaq xwi ri Dios!
18 Jesus respondeu:
19 Awetaꞌm chik ri taqanik kubꞌij: Matkamisanik, matzukuj kebꞌ awixoqil, man katelaqꞌ taj, man kabꞌan ta bꞌanoj tzij chirij jun chik, man kabꞌan ta etzelal che jun winaq chik, nim chaꞌwila ri atat anan.
19 Você conhece os mandamentos: “Não mate, não cometa adultério, não roube, não dê falso testemunho contra ninguém, não tire nada dos outros, respeite o seu pai e a sua mãe.”
20 Xubꞌij ri achi: Ronojel we riꞌ nuchapleꞌm loq ubꞌanik pa ri walkꞌaꞌlal.
20 — Mestre, desde criança eu tenho obedecido a todos esses mandamentos! — respondeu o homem.
21 Ri Jesús ko xukaꞌyej ri achi, kꞌa te riꞌ rukꞌ loqꞌanik xubꞌij che: Xa jun jastaq chik kajawatajik kabꞌano: jaꞌkꞌayij ronojel ri kꞌo awukꞌ, kꞌa te riꞌ chasipaj ri pwaq chike ri e mebꞌaibꞌ rech kayaꞌtaj aqꞌinomal chilaꞌ chikaj, kꞌa te riꞌ chatan loq chinatereneꞌj xuqujeꞌ chawetaꞌmaj awe ri kinbꞌano.
21 Jesus olhou para ele com amor e disse:
22 Ri achi are xuta we riꞌ xkꞌaxkꞌobꞌ ranimaꞌ, kabꞌisonik xeꞌ cho rachoch rumal sibꞌalaj kꞌi uqꞌinomal kꞌolik.
22 Quando o homem ouviu isso, fechou a cara; e, porque era muito rico, foi embora triste.
23 Xkaꞌyilobꞌ ri Jesús, kꞌa te riꞌ xubꞌij chike ri utijoxelabꞌ sibꞌalaj kꞌax kakiriq ri qꞌinomabꞌ koꞌk pa ri ajawarem rech ri Dios.
23 Jesus então olhou para os seus discípulos, que estavam em volta dele, e disse:
24 Ri tijoxelabꞌ xemayijanik che ri xubꞌij ri Jesús. Junmul chik xubꞌij: Walkꞌwaꞌl, sibꞌalaj kꞌax okem pa ri ajawarem rech ri Dios.
24 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram espantados, mas Jesus continuou:
25 Are man kꞌax taj kubꞌan jun kamey kok pa ri ujolom ri bꞌaq tꞌisoꞌmabꞌal cho jun qꞌinom kok pa ri ajawarem rech ri Dios.
25 É mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
26 Xnimataj ri kimayijanik ri tijoxelabꞌ rumal riꞌ xkichapleꞌj ubꞌixik chibꞌil taq kibꞌ we jeriꞌ ¿jachin kakwinik kukol ribꞌ?
26 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram espantadíssimos e perguntavam uns aos outros: — Então, quem é que pode se salvar?
27 Ri Jesús ko xuꞌkaꞌyej xubꞌij chike: Ri Dios kakwinik chubꞌanik ri man kekwin ta ri achyabꞌ che.
27 Jesus olhou para eles e disse:
28 Xubꞌij ri Pedro che ri Jesús: ¿Jas kakꞌulmataj qukꞌ uj, ri qayaꞌom kanoq ronojel ri qajastaq rumal tereneꞌxik la?
28 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos tudo e seguimos o senhor.
29 Ri Jesús xubꞌij: Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe: ri utzaqom kanoq rachoch, e rachalal, e ranabꞌ, utat unan, e ralkꞌwaꞌl xuqujeꞌ rulew xa rumal ri utz laj tzij
29 Jesus respondeu:
30 kukꞌamawaꞌj na ciento mul ukꞌaxel pa taq we qꞌij junabꞌ riꞌ rachoch, e rachalal, e ranabꞌ, uꞌnan, uꞌkꞌojol, e rulew pune kuriq kꞌax rukꞌ. Xuqujeꞌ pa ri qꞌotaj ri kape na, kukꞌamawaꞌj ri jun alik kꞌaslemal.
30 receberá muito mais, ainda nesta vida. Receberá cem vezes mais casas, irmãos, irmãs, mães, filhos, terras e também perseguições. E no futuro receberá a vida eterna.
31 E kꞌi winaq sibꞌalaj nimaꞌq kakinaꞌo choch ri uwachulew xa kꞌu maj kiqꞌij kaya na pa ri ajawarem rech ri Dios xuqujeꞌ e kꞌo man nimaꞌq taj kakinaꞌo are e kꞌo cho ri uwachulew xa kꞌu nimaꞌq na kiꞌlik pa ri ajawarem rech ri Dios.
31 Muitos que agora são os primeiros serão os últimos, e muitos que agora são os últimos serão os primeiros.
32 E bꞌenaq pa ri bꞌe, e paqal pa Jerusalén, ri Jesús xnabꞌej bꞌik chikiwach. Ri e tijoxelabꞌ sibꞌalaj xemayijanik, ri nikꞌaj chik ri e teren loq xkixiꞌj kibꞌ. Ri Jesús xuꞌsikꞌij ri e kabꞌlajuj utijoxelabꞌ xaq kitukel xubꞌij chike ri kakꞌulmatajik, xubꞌij:
32 Jesus e os discípulos iam pela estrada, subindo para Jerusalém. Ele caminhava na frente, e os discípulos, espantados, iam atrás dele; as outras pessoas que iam com eles estavam com medo. Então Jesus chamou outra vez os discípulos para um lado e começou a falar sobre o que ia acontecer com ele. Jesus disse:
33 Chanim kujeꞌ pa Jerusalén, chilaꞌ kajach wi na ri uKꞌojol ri Achi pa kiqꞌabꞌ ri e kꞌamal taq kibꞌe ri e chꞌawenelabꞌ cho ri Dios pa kiwiꞌ ri winaq xuqujeꞌ ri aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik. Kakiqꞌat na tzij puꞌwiꞌ rech kakamisaxik xuqujeꞌ kajach na pa kiqꞌabꞌ ri winaq ri man aꞌj Israel taj.
33 — Escutem! Nós estamos indo para Jerusalém, onde o
34 Ketzelax na uwach, kachubꞌax na upalaj, karapux na xuqujeꞌ kakamisax na. Churox qꞌij kꞌut kakꞌastaj na.
34 Estes vão zombar dele, cuspir nele, bater nele e matá-lo; mas três dias depois ele ressuscitará.
35 Ri Juan xuqujeꞌ ri Jacobo e ralkꞌwaꞌl ri Zebedeo, xeqet rukꞌ ri Jesús xkibꞌij che: Ajtij, kaqaj chi kaya la chaqe ri kaqata che la.
35 Depois Tiago e João, filhos de Zebedeu, chegaram perto de Jesus e disseram: — Mestre, queremos lhe pedir um favor.
36 Ri Jesús xubꞌij: ¿Jas kiwaj kinbꞌan iwukꞌ?
36 — O que vocês querem que eu faça para vocês? — perguntou Jesus.
37 Jun chike xubꞌij: Ya la bꞌe chaqe chi pa ri ajawarem la ri kajuluwik jun chaqe katꞌuyiꞌ na pa ri wiqiqꞌabꞌ la xuqujeꞌ jun pa ri mox la.
37 Eles responderam: — Quando o senhor sentar-se no trono do seu
38 Ri Jesús xubꞌij: Man iwetaꞌm taj ri kitoqꞌij ¿La kiqꞌiꞌ ix ri kꞌax ri kinriq na in? ¿La kiqꞌiꞌ ix ri kamikal ri kinriq na in?
38 Jesus respondeu:
39 Ri aꞌreꞌ xkibꞌij: Kujkwinik. Ri Jesús xubꞌij chike: Kixkwin riꞌ kiqꞌiꞌ ri kꞌaxal ri kinriq in xuqujeꞌ ri kamikal ri kinriq na in
39 Eles disseram: — Podemos. Então Jesus disse:
40 are kꞌu ri uyaꞌik chiꞌwe chi kixtꞌuyiꞌk pa ri nuwiqiqꞌabꞌ xuqujeꞌ pa ri numox man in taj kabꞌan we puꞌwiꞌ. Chomatal chi riꞌ nabꞌe kanoq jachin ajchoqꞌe ri kꞌolibꞌal riꞌ.
40 Mas eu não tenho o direito de escolher quem vai sentar à minha direita e à minha esquerda. Pois foi Deus quem preparou esses lugares e ele os dará a quem quiser.
41 Are xkita ri e lajuj ri xkꞌulmatajik xeyojtaj chikij ri Jacobo xuqujeꞌ ri Juan.
41 Quando os outros dez discípulos ouviram isso, começaram a ficar zangados com Tiago e João.
42 Ri Jesús xuꞌsikꞌij xubꞌij chike: Iwetaꞌm ix, ri winaq ri kakinaꞌo e kꞌamal taq bꞌe kech ri tinimit xuqujeꞌ ri nimaꞌq kibꞌanik pa ri tinimit keꞌkibꞌan kꞌax chike ri e kiwinaq.
42 Então Jesus chamou todos para perto de si e disse:
43 Man yaꞌtal ta kꞌut jeriꞌ kakꞌulmataj iwukꞌ ix, ri karaj kux nabꞌyal chiꞌxoꞌl are rajawaxik kux patanil iwe.
43 Mas entre vocês não pode ser assim. Pelo contrário, quem quiser ser importante, que sirva os outros,
44 Xuqujeꞌ ri karaj kux nim uqꞌij chike konojel rajawaxik kux kajchak konojel.
44 e quem quiser ser o primeiro, que seja o escravo de todos.
45 Jeriꞌ, rumal man ne xpe ta ri uKꞌojol ri Achi rech kapatanixik xane xpetik chuyaꞌik ri ukꞌaslemal che kikolik sibꞌalaj e kꞌi winaq.
45 Porque até o
46 Kꞌa te riꞌ xoꞌpan pa ri tinimit Jericó. Bꞌenam kubꞌan ri qꞌij are xel bꞌik ri Jesús pa Jericó e rachiꞌl ri utijoxelabꞌ xuqujeꞌ sibꞌalaj e kꞌi winaq. Kꞌo jun moy kuta ulimoxna ubꞌiꞌ Bartimeo (ralkꞌwaꞌl ri Timeo) tꞌuyul chuchiꞌ ri bꞌe.
46 Jesus e os discípulos chegaram à cidade de Jericó. Quando ele estava saindo da cidade, com os discípulos e uma grande multidão, encontrou um cego chamado Bartimeu, filho de Timeu. O cego estava sentado na beira do caminho, pedindo esmola.
47 Are xuto chi petinaq ri Jesús aj Nazaret, xuchapleꞌj uraqik uchiꞌ xubꞌij: Jesús, Ralkꞌwaꞌl ri David,cheꞌl kuꞌx la chwe.
47 Quando ouviu alguém dizer que era Jesus de Nazaré que estava passando, o cego começou a gritar: — Jesus,
48 E kꞌi xkiyajo rech kataniꞌk, man xtaniꞌ ta kꞌut xane ko xuraq uchiꞌ xubꞌij: Ralkꞌwaꞌl ri David, cheꞌl kuꞌx la chwe.
48 Muitas pessoas o repreenderam e mandaram que ele calasse a boca, mas ele gritava ainda mais: — Filho de Davi, tenha pena de mim!
49 Xtakꞌiꞌ ri Jesús, xubꞌij: Chichꞌabꞌej apanoq. Xaq jeriꞌ xkichꞌabꞌej apanoq. Xkibꞌij che: Chatkiꞌkotoq, katusikꞌij le Jesús.
49 Então Jesus parou e disse: Eles chamaram e lhe disseram: — Coragem! Levante-se porque ele está chamando você!
50 Ri achi xukꞌyaq kanoq ri uqꞌuꞌ, xchꞌoplajik, xqebꞌ loq rukꞌ ri Jesús.
50 Então Bartimeu jogou a sua capa para um lado, levantou-se depressa e foi até o lugar onde Jesus estava.
51 Ri Jesús xuta che: ¿Jas kawaj kinbꞌan awukꞌ? Ri moy achi xubꞌij: Ajtij, kawaj kinkaꞌyik.
51 — O que é que você quer que eu faça? — perguntou Jesus. — Mestre, eu quero ver de novo! — respondeu ele.
52 Ri Jesús xubꞌij che: Ri akojobꞌal xatukunaj, utz chik kateꞌek. Aninaq xkaꞌy chi junmul ri achi, xuchapleꞌj utereneꞌxik ri Jesús pa ri bꞌe.
52 — Vá; você está curado porque teve fé! — afirmou Jesus. No mesmo instante, Bartimeu começou a ver de novo e foi seguindo Jesus pelo caminho.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.