Lucas 4

K’iche’ of Totonicapan NT (QUC_TTP) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Nojinaq ri Jesús che ri Uxlabꞌixel upetik chuchiꞌ ri nimaꞌ Jordán, xkꞌam bꞌik rumal ri Uxlabꞌixel pa ri katzꞌinow ulew.
1 Jesus, cheio do Espírito Santo, voltou do Jordão e foi guiado pelo mesmo Espírito, no deserto,
2 Xkꞌojiꞌ chilaꞌ kawinaq qꞌij, sibꞌalaj kanumik rumal cher man woꞌqinaq taj, xtaqchiꞌx kꞌu che mak rumal ri Itzel.
2 durante quarenta dias, sendo tentado pelo diabo. Nada comeu naqueles dias, ao fim dos quais teve fome.
3 Ri itzel xubꞌij che ri Jesús: We qas at ukꞌojol ri Dios, chabꞌij chi kubꞌan kaxlan wa we jun abꞌaj riꞌ.
3 Então o diabo disse a Jesus: — Se você é o Filho de Deus, mande que esta pedra se transforme em pão.
4 Ri Jesús xubꞌij che: Ri tzꞌibꞌatalik kubꞌij: Man xwi ta ri kaxlan wa kakꞌasbꞌan ri winaq.
4 Mas Jesus lhe respondeu:
5 Te kꞌu riꞌ ri Itzel xukꞌam bꞌik ri Jesús kꞌa puꞌwiꞌ jun nimalaj juyubꞌ, aninaq xukꞌut choch ronojel ri tinimit rech ri uwachulew.
5 Então o diabo o levou para um lugar mais alto e num instante lhe mostrou todos os reinos do mundo.
6 Xubꞌij che: Kinya ri juluwem xuqujeꞌ ri kwinem pa aqꞌabꞌ pa kiwiꞌ ronojel taq le tinimit leꞌ, rumal cher e we in kinya kꞌu na che ri winaq ri kawaj in kinya wi.
6 E disse: — Eu lhe darei todo este poder e a glória destes reinos, porque isso me foi entregue, e posso dar a quem eu quiser.
7 Ronojel waꞌ kinya chawe, we katxukiꞌk chinuwach kinaqꞌijilaꞌj.
7 Portanto, se você me adorar, tudo isso será seu.
8 Ri Jesús xubꞌij che: Kubꞌij ri tzꞌibꞌatalik chaqꞌijilaꞌj ri awajaw ri aDios, xaq xwi areꞌ chapatanij.
8 Mas Jesus respondeu:
9 Ri Itzel xukꞌam bꞌik ri Jesús pa ri tinimit Jerusalén, xutakꞌabꞌa puꞌwiꞌ ri Templo, xubꞌij che: We qas at ralkꞌwaꞌl ri Dios, chakꞌyaqa bꞌik awibꞌ pa ri ulew.
9 Então o diabo levou Jesus a Jerusalém, colocou-o sobre o pináculo do templo e disse: — Se você é o Filho de Deus, jogue-se daqui,
10 Rumal chi ri tzꞌibꞌatalik kubꞌij: Areꞌ kuꞌtaq ri angelibꞌ chatoꞌik xuqujeꞌ che achajixik.
10 porque está escrito: “Aos seus anjos ele dará ordens a seu respeito, para que o guardem.”
11 Xuqujeꞌ katkitelej rukꞌ ri kiqꞌabꞌ rech man katopij ta ri awaqan cho ri abꞌaj.
11 E: “Eles o sustentarão nas suas mãos, para que você não tropece em alguma pedra.”
12 Ri Jesús xubꞌij che: Ri tzꞌibꞌatalik kubꞌij: Man kakoj ta kꞌaꞌmabꞌal pa ubꞌe ri awajaw, ri aDios.
12 Jesus respondeu ao diabo:
13 Are xtoꞌtaj ri Itzel che utaqchiꞌxik ri Jesús che mak, xel bꞌik rukꞌ, kꞌa te katzalij chi loq jun qꞌijal.
13 Tendo concluído todas as tentações, o diabo afastou-se de Jesus, até momento oportuno.
14 Xtzalij kꞌu ri Jesús pa Galilea, nojinaq che ri ukwinem ri Uxlabꞌixel. Aninaq xtzijox rij kumal ri winaq aꞌj chilaꞌ.
14 Então Jesus, no poder do Espírito, voltou para a Galileia, e a sua fama correu por toda aquela região.
15 Amaqꞌel xuya kꞌutuꞌn pa jaljoj taq Sinagoga, konojel kꞌu ri winaq xkiya uqꞌij.
15 E ensinava nas sinagogas, sendo elogiado por todos.
16 Are xopan ri Jesús pa ri tinimit Nazaret, pa ri leꞌaj ri xkꞌiy wi, pa ri qꞌij rech uxlanem. Xok bꞌik pa ri Sinagoga, jetaq ri naqꞌatal che, xtakꞌiꞌ kꞌu chusikꞌixik ri wuj.
16 Jesus foi para Nazaré, onde havia sido criado. Num sábado, entrou na sinagoga, segundo o seu costume, e levantou-se para ler.
17 Xkiya kꞌu che ri wuj ri xutzꞌibꞌaj ri qꞌalajisal utzij ri Dios Isaías. Ri Jesús are xusol ri wuj xuriq ri tzꞌibꞌatal wi we tzij riꞌ:
17 Então lhe deram o livro do profeta Isaías. E, abrindo o livro, achou o lugar onde está escrito:
18 Ri Loqꞌalaj Uxlabꞌixel rech ri Dios kꞌo pa nuwiꞌ, rumal cher inuchaꞌom chukꞌamik bꞌik utz laj tzij chike ri e mebꞌa, inutaqom loq chuqꞌalajisaxik ri kitzoqopitajik ri e tzꞌapitalik xuqujeꞌ ri e jatꞌitalik ketzoqopitaj na. Xuqujeꞌ chujaqik ri kibꞌoqꞌoch ri e moyabꞌ.
18 “O Espírito do Senhor
19 Xuqujeꞌ chutzijoxik chi xopan ri qꞌotaj rech ri utoqꞌobꞌ ri Dios.
19 e proclamar o ano aceitável
20 Are xtoꞌtaj chusikꞌixik ri wuj, xubꞌot chi kanoq, xutzalij che ri tobꞌanel, kꞌa te riꞌ xtꞌuyiꞌk. Konojel winaq ri e kꞌo pa ri Sinagoga ko xkikaꞌyej.
20 Tendo fechado o livro, Jesus o devolveu ao assistente e sentou-se. Todos na sinagoga tinham os olhos fixos nele.
21 Xuchapleꞌj kꞌu tzijonem ri Jesús kukꞌ, xubꞌij: Kamik xkꞌulmataj we tzꞌibꞌatalik riꞌ chiꞌwach.
21 Então Jesus começou a dizer:
22 Konojel ri winaq utz kakibꞌan chutzijoxik ri Jesús, xuqujeꞌ sibꞌalaj kemayijan che ri mayijabꞌal taq tzij ri kubꞌij. Kakitatabꞌela chibꞌil kibꞌ: ¿La man are waꞌ ri ukꞌojol ri José?
22 Todos davam testemunho dele e se maravilhavam das palavras cheias de graça que lhe saíam dos lábios. E perguntavam: — Não é este o filho de José?
23 Xubꞌij kꞌu ri Jesús chike: Kibꞌij wa chwe ri jun kꞌambꞌejabꞌal noꞌj: “Ajkun, chakunaj awibꞌ.” Chabꞌana ri mayijabꞌal taq jastaq waral jacha pa ri xabꞌan pa ri tinimit Capernaúm.
23 Então Jesus disse:
24 Xuqujeꞌ xubꞌij chike: Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe chi man nim ta kilik jun qꞌalajisanel pa ri utinimit.
24 E Jesus prosseguiu:
25 Kinbꞌij kꞌu chiꞌwe chi e kꞌi malkaꞌnibꞌ riꞌ xekꞌojiꞌ pa ri tinimit Israel pa taq ri uqꞌij ri qꞌalajisal rech ri utzij ri Dios Elías, che riꞌ are man xubꞌan ta jabꞌ. Oxibꞌ junabꞌ rukꞌ nikꞌaj, xkꞌojiꞌ kꞌu nimalaj wiꞌjal pa ronojel ri uwachulew pa taq ri qꞌij riꞌ.
25 Na verdade lhes digo que havia muitas viúvas em Israel no tempo de Elias, quando o céu se fechou por três anos e seis meses, reinando grande fome em toda a terra,
26 Man xtaq ta kꞌu bꞌik ri Elías kukꞌ ri malkaꞌnibꞌ ri e kꞌo pa ri tinimit xane rukꞌ ri jun malkaꞌn ri kape pa ri tinimit Sarepta rech Sidón.
26 e Elias não foi enviado a nenhuma delas, a não ser a uma viúva de Sarepta de Sidom.
27 Pa taq ri uqꞌij ri qꞌalajisal tzij rech ri Dios Eliseo, e kꞌo xuqujeꞌ sibꞌalaj e kꞌi chꞌaꞌkibꞌ pa ri tinimit Israel, xa kꞌu jun xkunatajik xwi ri Naamán, ri kel pa ri tinimit Siria.
27 Havia também muitos leprosos em Israel nos dias do profeta Eliseu, e nenhum deles foi purificado, a não ser Naamã, o sírio.
28 Are xkita ri winaq ri e kꞌo pa ri Sinagoga ri xubꞌij chike, xechꞌuꞌjarik.
28 Todos na sinagoga, ouvindo estas coisas, se encheram de ira.
29 Xewaꞌjil chirij, xkikꞌam bꞌik rukꞌ chuqꞌabꞌ chutzaꞌm ri juyubꞌ ri yakom wi ri kitinimit, are xkaj xkikꞌyaq bꞌik pa ri siwan.
29 E, levantando-se, expulsaram Jesus da cidade e o levaram até o alto do monte sobre o qual a cidade estava edificada, para que, de lá, pudessem atirá-lo abaixo.
30 Ri Jesús kꞌut xikꞌow chikixoꞌl ri winaq, xtzalij pa ri bꞌe.
30 Jesus, porém, passando pelo meio deles, foi embora.
31 Xqaj bꞌik ri Jesús, xeꞌ pa Capernaúm rech Galilea. Xuꞌtijoj ri winaq pa ri Sinagoga, pa ri qꞌij rech uxlanem.
31 E Jesus foi a Cafarnaum, cidade da Galileia, e os ensinava no sábado.
32 Xemayijanik ri winaq rumal ri ukꞌutuꞌn, xuqꞌalajisaj chi yaꞌtal uchuqꞌabꞌ rumal ri Dios.
32 E maravilhavam-se com a sua doutrina, porque a sua palavra era com autoridade.
33 Ri Jesús are kꞌo pa ri Sinagoga, kꞌo jun achi ri kꞌo jun itzel uxlabꞌal che, xuchapleꞌj uraqik uchiꞌ che ri Jesús.
33 E apareceu na sinagoga um homem possuído de um espírito de demônio imundo, o qual gritou em alta voz:
34 Xubꞌij: Jesús aj Nazaret, wetaꞌm chi lal, lal Tyoxalaj winaq rech ri Dios. ¿Jas che xpe la che qatukixik?
34 — Ah! O que você quer conosco, Jesus Nazareno? Você veio para nos destruir? Sei muito bem quem você é: o Santo de Deus!
35 Ri Jesús xubꞌij che: Chatuxlanoq, xuqujeꞌ chatel bꞌik che we achi riꞌ. Che ri qꞌotaj riꞌ, ri itzel uxlabꞌal xutzaq ri achi pa ri ulew. Xel kꞌu bꞌik ri itzel uxlabꞌal man xubꞌan ta chi kꞌax che ri achi.
35 Mas Jesus o repreendeu, dizendo: O demônio, depois de o ter jogado no chão no meio de todos, saiu daquele homem sem lhe fazer mal.
36 Konojel xemayijanik, kakitatabꞌela chibꞌil taq kibꞌ: ¿Jas kwinem kukoj we achi riꞌ cher kakwinik keꞌresaj bꞌik ri itzel taq uxlabꞌal, rukꞌ ri utaqanik kaꞌnimaj bꞌik ri itzel taq uxlabꞌal?
36 Todos ficaram admirados e comentavam entre si: — Que palavra é esta? Pois, com autoridade e poder, ele ordena aos espíritos imundos, e eles saem.
37 Xtzijox kꞌu rij ri Jesús pa ronojel kꞌolibꞌal rech ri tinimit.
37 E a fama de Jesus se espalhava por todos os lugares daquela região.
38 Xel kꞌu loq ri Jesús pa ri Sinagoga, xeꞌ cho rachoch ri Simón. Chilaꞌ kꞌo wi ri ujiꞌ chuchuꞌ ri Simón kꞌo qꞌaqꞌ che. Xkita kꞌu jun toqꞌobꞌ che ri Jesús rech kukunaj kanoq.
38 Deixando a sinagoga, Jesus foi para a casa de Simão. A sogra de Simão estava doente, com febre muito alta, e pediram a Jesus em favor dela.
39 Ri Jesús xqet chuxukut ri usok ri ujiꞌ ri Pedro, xresaj bꞌik ri yabꞌil che ri ixoq. Ri ixoq aninaq xwaꞌjilik, xuꞌpatanij.
39 E inclinando-se para ela, Jesus repreendeu a febre, e esta a deixou. E imediatamente ela se levantou e passou a servi-los.
40 Are xsaqirik, ri e winaq rech taq ri leꞌaj xeꞌkikꞌam bꞌik ri e kachalal ri e yawabꞌibꞌ rech kekunax kan rumal ri Jesús. Xapakux kꞌu ne ri yabꞌil ri kꞌo chike, xuꞌtzirik are xechap rumal ri Jesús.
40 Ao pôr do sol, todos os que tinham enfermos, com diferentes tipos de doença, os trouxeram a Jesus. E ele os curava, impondo as mãos sobre cada um deles.
41 E kꞌi e kꞌo itzel taq uxlabꞌal chike, kakiraqaqej kichiꞌ, kakibꞌij: “At at ralkꞌwaꞌl ri Dios.” Rumal ketaꞌm chi are Mesías, ri Jesús man xuya ta bꞌe chike xechꞌawik, xeꞌresaj bꞌik konojel.
41 Também de muitos saíam demônios, gritando e dizendo: — Você é o Filho de Deus! Ele, porém, os repreendia para que não falassem, pois sabiam que ele era o Cristo.
42 Sibꞌalaj aqꞌabꞌ che ri jun qꞌij chik, ri Jesús xeꞌ pa jun kꞌolibꞌal jawjeꞌ ri e maj wi winaq. E kꞌi winaq kꞌut xkitzukuj, kꞌamaꞌtam xkiriqo, are xkiriqo, xkita toqꞌobꞌ che chi kakanaj kan kukꞌ.
42 Quando amanheceu, Jesus saiu e foi para um lugar deserto. As multidões o procuravam, foram até junto dele e não queriam deixar que ele fosse embora.
43 Ri Jesús xubꞌij chike: Rajawaxik kintzijoj ri utz laj tzij rech ri ajawarem rech ri Dios, pa nikꞌaj taq tinimit chik rumal cher are nupatan waꞌ in petinaq.
43 Jesus, porém, lhes disse:
44 Xaq jeriꞌ are xrilij utzijoxik ri utz laj tzij pa taq ri Sinagoga ke ri winaq aꞌj Israel.
44 E pregava nas sinagogas da Judeia.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.