João 7

K’iche’ of Totonicapan NT (QUC_TTP) vs ARA

Sair da comparação
ARA Almeida Revista e Atualizada 1993
1 Are ikꞌowinaq chik jun janipa qꞌij, ri Jesús kabꞌin pa Galilea. Maj jas kubꞌij ukꞌuꞌx keꞌ pa Judea, jeriꞌ rumal ri kꞌamal taq bꞌe kech ri winaq aꞌj Israel kakaj kakikamisaj.
1 Passadas estas coisas, Jesus andava pela Galileia, porque não desejava percorrer a Judeia, visto que os judeus procuravam matá-lo.
2 Kꞌa karaj kꞌu na jun janipa qꞌij che ri nimaqꞌij kech ri winaq aꞌj Israel ubꞌiꞌnam Tabernáculos.
2 Ora, a festa dos judeus, chamada de Festa dos Tabernáculos, estava próxima.
3 Xaq jeriꞌ ri e rachalal ri Jesús xkibꞌij che: Rajawaxik laꞌ katel bꞌik waral kateꞌ pa Judea, rech jeriꞌ kakil ri utz taq achak ri atijoxelabꞌ.
3 Dirigiram-se, pois, a ele os seus irmãos e lhe disseram: Deixa este lugar e vai para a Judeia, para que também os teus discípulos vejam as obras que fazes.
4 Jeriꞌ rumal xapachin karaj kukꞌut ri kubꞌano chikiwach ri winaq man kuya taj kubꞌan ri jastaq xaq pa awal, xane kuya bꞌe chike konojel ri winaq kakil ri kubꞌano.
4 Porque ninguém há que procure ser conhecido em público e, contudo, realize os seus feitos em oculto. Se fazes estas coisas, manifesta-te ao mundo.
5 Qas tzij wiꞌ chi xa ta ne ri rachalal ri Jesús kekojon che.
5 Pois nem mesmo os seus irmãos criam nele.
6 Rumal riꞌ ri Jesús xubꞌij chike: Qas tzij wi laꞌ chi ronojel qꞌij utz chiꞌwe ix, ri in kꞌut majaꞌ kuriq nuqꞌijal.
6 Disse-lhes, pois, Jesus: O meu tempo ainda não chegou, mas o vosso sempre está presente.
7 Ri ix maj rumal kixketzelaj ri winaq, ri in kꞌut kinketzelaj rumal cher kinqꞌalajisaj chi man utz taj ri kakibꞌano.
7 Não pode o mundo odiar-vos, mas a mim me odeia, porque eu dou testemunho a seu respeito de que as suas obras são más.
8 Jix ix pa ri nimaqꞌij, ri in man kineꞌ ta na waꞌ, rumal cher majaꞌ kuriq nuqꞌijal.
8 Subi vós outros à festa; eu, por enquanto, não subo, porque o meu tempo ainda não está cumprido.
9 Are xbꞌiꞌtaj we jastaq riꞌ rumal, xkanaj kanoq pa Galilea.
9 Disse-lhes Jesus estas coisas e continuou na Galileia.
10 Are e bꞌenaq chi ri rachalal pa ri nimaqꞌij, xeꞌ xuqujeꞌ areꞌ, man xukꞌututej ta kꞌu ribꞌ xane xaq pa awal xeꞌek.
10 Mas, depois que seus irmãos subiram para a festa, então, subiu ele também, não publicamente, mas em oculto.
11 Ri e kꞌamal taq kibꞌe ri winaq aꞌj Israel xkitzukuj ri Jesús pa ri nimaqꞌij, kakibꞌij chibꞌil taq kibꞌ: ¿Jawjeꞌ kꞌo wi?
11 Ora, os judeus o procuravam na festa e perguntavam: Onde estará ele?
12 Kꞌi jastaq xkibꞌij ri winaq che. E kꞌi xkibꞌij chi jun utz achi, e kꞌo chi nikꞌaj xkibꞌij chi xaq kuꞌmenkꞌetij ri winaq.
12 E havia grande murmuração a seu respeito entre as multidões. Uns diziam: Ele é bom. E outros: Não, antes, engana o povo.
13 Man kꞌo ta kꞌu jun chike ri winaq qas xubꞌij ri kꞌo pa ranimaꞌ, jeriꞌ rumal xkixiꞌj kibꞌ chikiwach ri e kꞌamal taq bꞌe.
13 Entretanto, ninguém falava dele abertamente, por ter medo dos judeus.
14 Ri Jesús xrayeꞌj na xnikꞌajar ri nimaqꞌij kꞌa te riꞌ xpaqiꞌ pa ri Templo chuyaꞌik kꞌutuꞌn.
14 Corria já em meio a festa, e Jesus subiu ao templo e ensinava.
15 Ri winaq aꞌj Israel xemayijanik xkibꞌij: We achi ri man xeꞌ taj pa etaꞌmanik, ¿jawjeꞌ kꞌut xukꞌamawaꞌj wi nimalaj etaꞌmabꞌal?
15 Então, os judeus se maravilhavam e diziam: Como sabe este letras, sem ter estudado?
16 Ri Jesús xubꞌij chike: Ri nukꞌutuꞌn man wech taj in, xane rech ri xintaqow loq.
16 Respondeu-lhes Jesus: O meu ensino não é meu, e sim daquele que me enviou.
17 Ri qas karaj kubꞌan ri urayibꞌal ukꞌuꞌx ri nuTat chuchꞌobꞌo we ri nukꞌutuꞌn kape rukꞌ ri Dios o xaq pa we wi kinbꞌij we jastaq riꞌ.
17 Se alguém quiser fazer a vontade dele, conhecerá a respeito da doutrina, se ela é de Deus ou se eu falo por mim mesmo.
18 Ri winaq ri xaq pa rech wi katzijonik, xaq are riꞌ kuya uqꞌij ribꞌ. Are kꞌu ri karaj kuqꞌijilaꞌj ri xtaqow loq, jun winaq sukꞌ ranimaꞌ riꞌ xuqujeꞌ qas tzꞌaqat.
18 Quem fala por si mesmo está procurando a sua própria glória; mas o que procura a glória de quem o enviou, esse é verdadeiro, e nele não há injustiça.
19 ¿La man kꞌu xuya ri taqanik ri Moisés chiꞌwe ix? Pune jeriꞌ maj jun chiꞌwe kubꞌan ri kubꞌij ri taqanik. ¿Jas kꞌu che kiwaj kinikamisaj?
19 Não vos deu Moisés a lei? Contudo, ninguém dentre vós a observa. Por que procurais matar-me?
20 Ri winaq xkibꞌij che: ¿Jachin le karaj katkamisanik? Jun itzel riꞌ kꞌo chawe.
20 Respondeu a multidão: Tens demônio. Quem é que procura matar-te?
21 Ri Jesús xubꞌij chike: Xixmayijan ya che ri jun mayijabꞌal jastaq ri xinbꞌano.
21 Replicou-lhes Jesus: Um só feito realizei, e todos vos admirais.
22 Rumal riꞌ ri Moisés xixutaq chukojik ri retal ri ojer chꞌekom tzij pa ri ityoꞌjal, qas tzij kinbꞌij chiꞌwe, man are taj ri Moisés xixtaqow che we jastaq riꞌ, xane are ri itat inan ojer, kamik kꞌut xaq jeꞌ kakibꞌan ri winaq pune pa ri qꞌij rech uxlanem kakibꞌano.
22 Pelo motivo de que Moisés vos deu a circuncisão (se bem que ela não vem dele, mas dos patriarcas ), no sábado circuncidais um homem.
23 Kamik kꞌut, we kakoj ri etal rech chꞌekom tzij che jun achi pa ri qꞌij rech uxlanem, ¿jas kꞌu che kixyojtaj chwij we kinkunaj in jun winaq pa ri qꞌij rech uxlanem?
23 E, se o homem pode ser circuncidado em dia de sábado, para que a lei de Moisés não seja violada, por que vos indignais contra mim, pelo fato de eu ter curado, num sábado, ao todo, um homem?
24 Man kiqꞌat ta tzij pa kiwiꞌ ri winaq rumal ri kekaꞌyik xane qas chibꞌana ri qꞌatoj tzij rukꞌ sukꞌal.
24 Não julgueis segundo a aparência, e sim pela reta justiça.
25 E kꞌo kꞌu jujun chike ri winaq ri keꞌl pa Jerusalén xkibꞌij: ¿La man kꞌu are waꞌ ri achi ri kakaj kakikamisaj?
25 Diziam alguns de Jerusalém: Não é este aquele a quem procuram matar?
26 Leꞌ tajin katzijon chik junmul man kꞌo ta ya jun kabꞌin tzij che. ¿La xa ta kꞌu xkichꞌobꞌ le kꞌamal taq bꞌe chi qas are Cristo?
26 Eis que ele fala abertamente, e nada lhe dizem. Porventura, reconhecem verdadeiramente as autoridades que este é, de fato, o Cristo?
27 Qetaꞌm uj jawjeꞌ upetik wi we achi riꞌ, we kꞌu xpe ri Cristo maj jun riꞌ ketaꞌmanik jawjeꞌ upetik wi.
27 Nós, todavia, sabemos donde este é; quando, porém, vier o Cristo, ninguém saberá donde ele é.
28 Ri Jesús are kꞌo pa ri Templo, tajin kuya kꞌutuꞌn xubꞌij: Ri ix kibꞌij chi iwetaꞌm nuwach xuqujeꞌ iwetaꞌm jawjeꞌ nupetik wi. Man xinpe taj xaq pa we wi xane kꞌo jun xintaqow loq ri qas kuꞌl na kꞌuꞌx chirij, man iwetaꞌm ta kꞌu uwach ix.
28 Jesus, pois, enquanto ensinava no templo, clamou, dizendo: Vós não somente me conheceis, mas também sabeis donde eu sou; e não vim porque eu, de mim mesmo, o quisesse, mas aquele que me enviou é verdadeiro, aquele a quem vós não conheceis.
29 Ri in kꞌut wetaꞌm uwach rumal in che areꞌ in petinaq wi, xuqujeꞌ Areꞌ xintaqow loq.
29 Eu o conheço, porque venho da parte dele e fui por ele enviado.
30 Ri winaq kꞌut xkaj xkichapo, pune jeriꞌ man kꞌo ta jun xchapowik rumal majaꞌ kuriq ri uqꞌijal.
30 Então, procuravam prendê-lo; mas ninguém lhe pôs a mão, porque ainda não era chegada a sua hora.
31 Pune jeriꞌ xbꞌix che ri Jesús, e kꞌi chike ri winaq ri e kꞌo pa ri Templo xekojon che xuqujeꞌ xkibꞌij: Are kape ri Cristo, ¿la kubꞌan ta kꞌu nimaq taq kꞌutbꞌal cho we kubꞌan we achi riꞌ?
31 E, contudo, muitos de entre a multidão creram nele e diziam: Quando vier o Cristo, fará, porventura, maiores sinais do que este homem tem feito?
32 Are xkita ri e fariseos xuqujeꞌ ri e kꞌamal taq kibꞌe ri e chꞌawenelabꞌ cho ri Dios ri kakibꞌij ri winaq che ri Jesús, xeꞌkitaq bꞌik nikꞌaj ajchꞌoꞌjabꞌ e chajil taq rech ri Templo rech keꞌkichapa loq.
32 Os fariseus, ouvindo a multidão murmurar estas coisas a respeito dele, juntamente com os principais sacerdotes enviaram guardas para o prenderem.
33 Ri Jesús xubꞌij chike ri winaq: Kinkꞌojiꞌ chi na jubꞌiqꞌ iwukꞌ, kꞌa te riꞌ kintzalij rukꞌ ri xintaqow loq.
33 Disse-lhes Jesus: Ainda por um pouco de tempo estou convosco e depois irei para junto daquele que me enviou.
34 Kinitzukuj na, man kiniriq ta kꞌut, jeriꞌ rumal man kixkwin taj kixopanik jawjeꞌ ri kineꞌ wi.
34 Haveis de procurar-me e não me achareis; também aonde eu estou, vós não podeis ir.
35 Ri winaq aꞌj Israel xkitatabꞌelaꞌ chibꞌil taq kibꞌ: ¿Jawjeꞌ ta kꞌu keꞌ wi che ri man keꞌqariqa taj? ¿La xa ta kꞌu keꞌ kukꞌ ri qawinaqil ri e tukininaq bꞌik, rech kuꞌya kꞌutuꞌn kukꞌ ri winaq aꞌj Grecia?
35 Disseram, pois, os judeus uns aos outros: Para onde irá este que não o possamos achar? Irá, porventura, para a Dispersão entre os gregos, com o fim de os ensinar?
36 ¿Jas ta kꞌu xraj xubꞌij rukꞌ ri utzij: “Kinitzukuj na, man kiniriq ta kꞌut xuqujeꞌ man kixkwin taj kixopanik jawjeꞌ ri kineꞌ wi in”?
36 Que significa, de fato, o que ele diz: Haveis de procurar-me e não me achareis; também aonde eu estou, vós não podeis ir?
37 Pa ri kꞌisbꞌal qꞌij rech ri nimaqꞌij, are waꞌ ri qꞌij ri sibꞌalaj nim ubꞌanik, ri Jesús xtakꞌiꞌ aqꞌanoq chkixoꞌl ri winaq, xubꞌij: We kꞌo jun kachaqiꞌj uchiꞌ, peta wukꞌ, qumunoq.
37 No último dia, o grande dia da festa, levantou-se Jesus e exclamou: Se alguém tem sede, venha a mim e beba.
38 Ri kakojon chwe in jetaq ri kubꞌij ri tzꞌibꞌatalik kabꞌin na nimaꞌ rech kꞌaslemal che.
38 Quem crer em mim, como diz a Escritura, do seu interior fluirão rios de água viva.
39 Rukꞌ we riꞌ xuya ubꞌixik chi ri kekojon che kakikꞌamawaꞌj na ri Tyoxalaj Uxlabꞌixel. Che ri qꞌij riꞌ majaꞌ kayaꞌtaj ri Uxlabꞌixel chike ri winaq jeriꞌ rumal majaꞌ katzalitaj ri ujuluwem ri Jesús.
39 Isto ele disse com respeito ao Espírito que haviam de receber os que nele cressem; pois o Espírito até aquele momento não fora dado, porque Jesus não havia sido ainda glorificado.
40 Are xkita ri winaq ri xubꞌij, jujun chike xkibꞌij: Qas tzij wi we achi riꞌ are Qꞌalajisal utzij ri Dios.
40 Então, os que dentre o povo tinham ouvido estas palavras diziam: Este é verdadeiramente o profeta;
41 E nikꞌaj chik xkibꞌij: “Are waꞌ ri Cristo,” e kꞌo xuqujeꞌ nikꞌaj chik xkibꞌij “¿La pa Galilea kꞌut kape wi ri Cristo?
41 outros diziam: Ele é o Cristo; outros, porém, perguntavam: Porventura, o Cristo virá da Galileia?
42 ¿La man kꞌu kubꞌij ri Tzꞌibꞌatalik chi ri Cristo jun na chike ri Rijaꞌl ri David, xuqujeꞌ je laꞌ kape na pa ri tinimit Belén?”
42 Não diz a Escritura que o Cristo vem da descendência de Davi e da aldeia de Belém, donde era Davi?
43 Xkiqꞌat kꞌu kibꞌ ri winaq rumal rech ri Jesús.
43 Assim, houve uma dissensão entre o povo por causa dele;
44 E kꞌo jujun chike ri winaq xkaj xkichapo, pune jeriꞌ man kꞌo ta kꞌu jun xutzaq uqꞌabꞌ chirij ri Jesús.
44 alguns dentre eles queriam prendê-lo, mas ninguém lhe pôs as mãos.
45 Ri ajchꞌoꞌjabꞌ e chajil taq rech ri Templo are xetzalij kukꞌ ri e kꞌamal taq bꞌe e kachiꞌl ri e chꞌawenelabꞌ cho ri Dios, xta chike: ¿Jas che man xikꞌam ta loq ri Jesús?
45 Voltaram, pois, os guardas à presença dos principais sacerdotes e fariseus, e estes lhes perguntaram: Por que não o trouxestes?
46 Ri chajinelabꞌ xkibꞌij: ¡Man kꞌo ta jun achi qatom je laꞌ katzijonik!
46 Responderam eles: Jamais alguém falou como este homem.
47 Ri fariseos xkibꞌij chike: ¿La xixumenkꞌetij xuqujeꞌ ix?
47 Replicaram-lhes, pois, os fariseus: Será que também vós fostes enganados?
48 ¿La kꞌo jun chike ri e qꞌatal taq tzij o jun chike ri fariseos kojoninaq che we achi riꞌ?
48 Porventura, creu nele alguém dentre as autoridades ou algum dos fariseus?
49 ¡Man kꞌo taj! Are kꞌu we winaq ri man ketaꞌm taj ri taqanik, e kꞌo riꞌ chuxeꞌ ri etzelal.
49 Quanto a esta plebe que nada sabe da lei, é maldita.
50 Ri Nicodemo, jun chike ri fariseos, tzijoninaq kan rukꞌ ri Jesús nabꞌe, xubꞌij:
50 Nicodemos, um deles, que antes fora ter com Jesus, perguntou-lhes:
51 ¿La kuqꞌat kꞌu tzij ri qataqanik puꞌwiꞌ jun achi we man nabꞌe kutatabꞌej xuqujeꞌ kusol rij jas ri kubꞌano?
51 Acaso, a nossa lei julga um homem, sem primeiro ouvi-lo e saber o que ele fez?
52 Ri e rachiꞌl fariseos xkibꞌij che: ¿La man kꞌu at aj Galilea at? Chasolijampe rij rech kawilo chi man kꞌo ta jun qꞌalajisal utzij ri Dios ri kape je laꞌ pa Galilea.
52 Responderam eles: Dar-se-á o caso de que também tu és da Galileia? Examina e verás que da Galileia não se levanta profeta.
53 Kꞌa te riꞌ xebꞌe kojonel cho kachoch.
53 [E cada um foi para sua casa.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.