João 18

K’iche’ of Totonicapan NT (QUC_TTP) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Are xbꞌiꞌtaj we jastaq riꞌ rumal ri Jesús, xeꞌ kukꞌ ri utijoxelabꞌ xkiqꞌaxaj ri jaꞌ ri kabꞌinik ri kꞌo pa Cedrón. Chꞌaqaꞌp che ri kabꞌin wi ri jaꞌ, kꞌo jun chꞌaqaꞌp ulew jawjeꞌ tiktal wi cheꞌ, ri Jesús xok bꞌik chilaꞌ.
1 Depois de fazer essa oração, Jesus saiu com os discípulos e foi para o outro lado do riacho de Cedrom. Havia ali um jardim, onde Jesus entrou com eles.
2 Ri Judas ri xkꞌayin ri Jesús retaꞌm xuqujeꞌ jawjeꞌ kꞌo wi kꞌolibꞌal riꞌ, jeriꞌ rumal sibꞌalaj kꞌi mul kꞌolinaq ri Jesús chilaꞌ kukꞌ ri utijoxelabꞌ.
2 Judas, o traidor, conhecia aquele lugar porque Jesus tinha se reunido muitas vezes ali com os discípulos.
3 Ri kꞌamal taq kibꞌe ri chꞌawenelabꞌ cho ri Dios rachiꞌl ri fariseos xeꞌkiya bꞌik junmulaj ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit, xuqujeꞌ e chajinelabꞌ rech ri Templo che ri Judas xoꞌpan kꞌut jawjeꞌ kꞌo wi ri Jesús kukꞌaꞌm taq bꞌik qꞌaqꞌ ri katunanik xuqujeꞌ cheꞌyabꞌal.
3 Então Judas foi ao jardim com um grupo de soldados e alguns guardas do Templo mandados pelos chefes dos sacerdotes e pelos fariseus . Eles estavam armados e levavam lanternas e tochas.
4 Ri Jesús retaꞌm chik ronojel ri kakꞌulmatajik, xel loq chkikꞌulaxik ri winaq, xuta chike: ¿Jachin kitzukuj?
4 Jesus sabia de tudo o que lhe ia acontecer. Por isso caminhou na direção deles e perguntou:
5 Ri winaq xkibꞌij che: Are kaqatzukuj ri Jesús aj Nazaret. Ri Jesús xubꞌij: In Riꞌ. Ri Judas ri xkꞌayin ri Jesús kꞌo xuqujeꞌ kukꞌ ri winaq.
5 — Jesus de Nazaré! — responderam. Judas, o traidor, estava com eles.
6 Ri Jesús are xubꞌij “In Riꞌ”, xetzalij chikij, pakꞌalik xeqajik.
6 Quando Jesus disse: “Sou eu”, eles recuaram e caíram no chão.
7 Kꞌa te riꞌ xuta chi junmul chike xubꞌij: ¿Jachin kitzukuj? Ri winaq xkitzalij ubꞌixik: Are kaqatzukuj ri Jesús aj Nazaret.
7 Jesus perguntou outra vez: — Jesus de Nazaré! — tornaram a responder.
8 Ri Jesús xubꞌij chike: Xinbꞌij chiꞌwe chi in Riꞌ, we in kinitzukuj, chiya bꞌe chike we nikꞌaj riꞌ kebꞌek.
8 Jesus disse:
9 Jewaꞌ xubꞌij rech kakꞌulmataj ri tzꞌibꞌatalik: Xa ta ne jun xtzaq chike ri xeya la chwe.
9 Jesus disse isso para que se cumprisse o que ele tinha dito antes: “Pai, de todos aqueles que me deste, nenhum se perdeu.”
10 Ri Simón Pedro rukꞌaꞌm bꞌik jun sakꞌibꞌal xresaj, kꞌa te riꞌ xusakꞌij ri wiqiqꞌabꞌ uxikin ri patanil rech ri kꞌamal kibꞌe ri chꞌawenel cho ri Dios pa kiwiꞌ ri winaq. (Ri patanijel ubꞌiꞌ Malco.)
10 Aí Simão Pedro tirou a espada, atacou um empregado do Grande Sacerdote e cortou a orelha direita dele. O nome do empregado era Malco.
11 Ri Jesús xubꞌij che ri Pedro: Chatzalij le asakꞌibꞌal pa ri kꞌolibꞌal rech. ¿La man yaꞌtal wi kinqumuj ri kꞌa ri kuya ri nuTat chwe?
11 Mas Jesus disse a Pedro:
12 Are kꞌu ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit, xuqujeꞌ ri kꞌamal kibꞌe, e kachiꞌl ri e chajil taq re ri Templo xkiyut ri Jesús kꞌa te riꞌ xkikꞌam bꞌik.
12 Em seguida os soldados, o comandante e os guardas do Templo prenderam Jesus e o amarraram.
13 Nabꞌe xkikꞌam bꞌik ri cho ri Anás, ujiꞌ ri Caifás, are kinimaꞌqil ri chꞌawenelabꞌ cho ri Dios, che ri junabꞌ riꞌ.
13 Então o levaram primeiro até a casa de Anás. Anás era o sogro de Caifás, que naquele ano era o Grande Sacerdote .
14 Ri Caifás are xbꞌin chike ri winaq aꞌj Israel, are katanik we xa jun achi kakam kumal ke ri winaq cho ri kekam konojel ri tinimit.
14 Caifás era quem tinha dito aos líderes judeus que era melhor para eles que morresse apenas um homem pelo povo.
15 Ri Simón Pedro rachiꞌl jun tijoxel e teren bꞌik chirij ri Jesús. Ri jun tijoxel chik etaꞌmatal uwach rumal ri kꞌamal bꞌe kech ri kinimal ri chꞌawenelabꞌ cho ri Dios pa kiwiꞌ ri winaq rumal riꞌ xya bꞌe che xok bꞌik cho rachoch ri kinimaꞌqil ri chꞌawenelabꞌ, rukꞌ ri Jesús.
15 Simão Pedro foi seguindo Jesus, junto com outro discípulo. Esse discípulo era conhecido do Grande Sacerdote e por isso conseguiu entrar no pátio da casa dele junto com Jesus.
16 Are kꞌu ri Pedro xkanaj kanoq chuchiꞌ ri ja. Ri tijoxel ri etaꞌmatal uwach rumal ri kinimaꞌqil ri chꞌawenelabꞌ xel chi loq junmul xultzijon rukꞌ ri jaqal rech ri uchiꞌ ja xuta toqꞌobꞌ che rech koq bꞌik ri Pedro.
16 Mas Pedro ficou do lado de fora, perto da porta. O outro discípulo, que era conhecido do Grande Sacerdote, saiu e falou com a empregada que tomava conta da porta. Então ela deixou Pedro entrar
17 Ri jaqal uchiꞌ ja xubꞌij che ri Pedro: ¿La man at kachiꞌl at ri utijoxelabꞌ we achi riꞌ? Ri Pedro xubꞌij: Man in kachiꞌl taj.
17 e lhe perguntou: — Você não é um dos seguidores daquele homem? — Eu, não! — respondeu ele.
18 Sibꞌalaj kꞌax tew kꞌut rumal riꞌ ri e patanijelabꞌ xuqujeꞌ ri e chajinelabꞌ kimulim kibꞌ chirij jun qꞌaqꞌ tajin kakimiqꞌ kibꞌ. Ri Pedro xuqujeꞌ tajin kumiqꞌ ribꞌ kukꞌ.
18 Por causa do frio, os empregados e os guardas tinham feito uma fogueira e estavam se aquecendo de pé, em volta dela. Pedro estava de pé, no meio deles, aquecendo-se também.
19 Are kꞌu ri kinimaꞌqil ri chꞌawenelabꞌ cho ri Dios tajin kuta che ri Jesús jas uwach ri kꞌutuꞌn tajin kuyaꞌo xuqujeꞌ jachin taq ri utijoxelabꞌ.
19 O Grande Sacerdote fez algumas perguntas a Jesus a respeito dos seus seguidores e dos seus ensinamentos.
20 Ri Jesús xubꞌij che: Ri in nuyoꞌm ri nukꞌutuꞌn chikiwach konojel ri winaq pa ri Sinagoga, pa ri Templo xuqujeꞌ jawjeꞌ ri kakimulij wi kibꞌ ri winaq aꞌj Israel. Man kꞌo taj jun jastaq ri xaq cheleqꞌal nubꞌim.
20 E Jesus respondeu:
21 ¿Jas che chwe in kata wi? Chata chike ri winaq ri xetow ri nutzij. Aꞌreꞌ riꞌ etaꞌmaninaq ri xintzijoj chike.
21 Então, por que o senhor está me fazendo essas perguntas? Pergunte aos que me ouviram, pois eles sabem muito bem o que eu disse a eles.
22 Are jewaꞌ xubꞌij, jun chike ri chajinelabꞌ rech ri Templo xutzoqopij jun qꞌabꞌ chupalaj, kꞌa te riꞌ xubꞌij che: ¿La jeriꞌ kabꞌan chuchꞌabꞌexik ri kinimaꞌqil ri chꞌawenelabꞌ cho ri Dios?
22 Quando Jesus disse isso, um dos guardas do Templo que estavam ali deu-lhe uma bofetada e disse: — Isso é maneira de falar com o Grande Sacerdote?
23 Ri Jesús xubꞌij che: We kꞌo itzel jastaq xinbꞌij chabꞌij jawjeꞌ xinsach wi. We utz ri xinbꞌij, ¿jas che kꞌut kinachꞌayo?
23 — Se eu disse alguma mentira, prove que menti! — respondeu Jesus. — Mas, se eu falei a verdade, por que é que você está me batendo?
24 Jatꞌital ri Jesús xtaq bꞌik rumal ri Anás choch ri Caifás ri kinimaꞌqil ri chꞌawenelabꞌ cho ri Dios.
24 Depois Anás mandou Jesus, ainda amarrado, para Caifás, o Grande Sacerdote.
25 Are kꞌu ri Pedro xaq jeꞌ takꞌal chilaꞌ tajin kumiqꞌ ribꞌ chuchiꞌ ri qꞌaqꞌ. Kꞌo chilaꞌ, are xta che: ¿La man kꞌu at jun at chike ri utijoxelabꞌ we achi riꞌ? Man in kachiꞌl taj, xcha ri Pedro.
25 Pedro ainda estava lá, de pé, aquecendo-se perto do fogo. Então lhe perguntaram: — Você não é um dos seguidores daquele homem? — Não, eu não sou! — respondeu ele.
26 ¿La man kꞌu xatinwilo are at kꞌo rukꞌ pa ri ulew jawjeꞌ tiktal wi cheꞌ? xcha jun chike ri patanijel rech ri kinimaꞌqil ri chꞌawenelabꞌ cho ri Dios che, uqꞌabꞌ taq alaxik rukꞌ ri achi ri xsakꞌix uxikin rumal ri Pedro.
26 Um dos empregados do Grande Sacerdote , parente do homem de quem Pedro tinha cortado a orelha, perguntou: — Será que eu não vi você com ele no jardim?
27 Ri Pedro junmul chik xubꞌij chi man retaꞌm taj uwach ri Jesús, qas che ri qꞌotaj riꞌ xtzitziriqiꞌn ri amaꞌ akꞌ.
27 E outra vez Pedro disse que não. E no mesmo instante o galo cantou.
28 Ri e kꞌamal taq bꞌe kech ri winaq aꞌj Israel xkesaj bꞌik ri Jesús cho rachoch ri Caifás, xkikꞌam bꞌik cho ri nim taqanel aj Roma. Rumal kꞌu chi tajin kasaqirik, ri winaq aꞌj Israel man xoꞌk ta bꞌik pa ri nimalaj ja ri kꞌo wi ri Pilato, jeriꞌ rumal we ta xoꞌk bꞌik kakichꞌulujij kibꞌ xuqujeꞌ man kekwin taj kewaꞌ pa ri nimaqꞌij Pascua we jeriꞌ kakibꞌano.
28 Depois levaram Jesus da casa de Caifás para o palácio do Governador romano. Já era de manhã cedo. Os líderes judeus não entraram no palácio porque queriam continuar puros , conforme a religião deles; pois só assim poderiam comer o jantar da Páscoa .
29 Rumal riꞌ xel loq ri Pilato chutayik chike: ¿Jas umak we achi riꞌ, kibꞌij ix?
29 Então o governador Pilatos saiu, foi encontrar-se com eles e perguntou: — Que acusação vocês têm contra este homem?
30 Ri winaq xkibꞌij: We ta mat jun achi bꞌanal kꞌax, mat xqakꞌam loq la chawe.
30 Eles responderam: — O senhor acha que nós lhe entregaríamos este homem se ele não tivesse cometido algum crime?
31 Ri Pilato xubꞌij chike: Chikꞌama bꞌik ix, chiqꞌata tzij puꞌwiꞌ jetaq ri kubꞌij ri itaqanik. Ri winaq aꞌj Israel xkibꞌij: Man kꞌo ta kwinem pa qaqꞌabꞌ uj chukamisaxik jun winaq.
31 Pilatos disse: — Levem este homem e o julguem vocês mesmos, de acordo com a Então eles responderam: — Nós não temos o direito de matar ninguém.
32 Jewaꞌ xbꞌantajik rech kakꞌulmataj ri ubꞌim ri Jesús are xutzijoj rij jas uwach kamikal kuriqo.
32 Isso aconteceu assim para que se cumprisse o que Jesus tinha dito quando falou a respeito de como ia morrer .
33 Ri Pilato xok chi bꞌik junmul pa ri nimalaj ja, xusikꞌij ri Jesús, xuta che: ¿La at riꞌ ri at nim taqanel pa kiwiꞌ ri winaq aꞌj Israel?
33 Pilatos tornou a entrar no palácio, chamou Jesus e perguntou: — Você é o rei dos judeus?
34 Ri Jesús xubꞌij che ri Pilato: ¿Are riꞌ kabꞌij at? O ¿are riꞌ kibꞌim chi nikꞌaj chawe chi kinux in?
34 Jesus respondeu:
35 Ri Pilato xubꞌij: ¿La in aj Israel kꞌu in? Are ri awinaq xuqujeꞌ ri e kꞌamal taq kibꞌe ri e chꞌawenelabꞌ cho ri Dios xatkꞌamow loq chinuwach. ¿Jas xamakuj?
35 — Por acaso eu sou judeu? — disse Pilatos. — A sua própria gente e os chefes dos sacerdotes é que o entregaram a mim. O que foi que você fez?
36 Ri Jesús xubꞌij: Ri ajawarem ri kintaqan wi man rech ta we uwachulew riꞌ. We ta jeriꞌ, kechꞌoꞌjin riꞌ ri e chajil taq rech jeriꞌ man kakiya ta bꞌe kinkichap ri winaq aꞌj Israel. Man rech ta kꞌu uwachulew ri nutaqanik.
36 Jesus respondeu:
37 Ri Pilato xubꞌij che: Xaq jeriꞌ at taqanel. Ri Jesús xubꞌij: At xatbꞌinik chi in taqanel, rumal waꞌ xinalaxik xuqujeꞌ rumal waꞌ xinpe choch ri uwachulew, rech jeriꞌ kulinqꞌalajisaj ri tunal. Xapachin ri kuloqꞌaj ri tunal kutatabꞌej riꞌ ri nuchꞌabꞌal.
37 — Então você é rei? — perguntou Pilatos.
38 Ri Pilato xuta che ri Jesús: ¿Jas kꞌu riꞌ ri tunal? Are xbꞌiꞌtaj we riꞌ rumal, xel bꞌik chikilik ri winaq aꞌj Israel, xubꞌij chike: Man kinriq ta in umak we achi riꞌ.
38 — O que é a verdade? — perguntou Pilatos. Depois de dizer isso, Pilatos saiu outra vez para falar com a multidão e disse: — Não vejo nenhum motivo para condenar este homem.
39 Ri ix kꞌut naqꞌatal chiꞌwe chi katzoqopix jun achi ri kꞌo pa cheꞌ pa ri nimaqꞌij rech Pascua. ¿La kiwaj kꞌut kintzoqopij ri nim taqanel ke ri winaq aꞌj Israel?
39 Mas, de acordo com o costume de vocês, eu sempre solto um prisioneiro na ocasião da Páscoa . Vocês querem que eu solte para vocês o rei dos judeus?
40 Ko xkiraq kichiꞌ ri winaq, xkibꞌij: Chatzoqopij ri Barrabás. Ri Barrabás kꞌut jun elaqꞌom.
40 Todos começaram a gritar: — Não, ele não! Nós queremos que solte Barrabás! Acontece que esse Barrabás era um criminoso.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.