Marcos 13
K'iche' Cantel NT, traditional spelling (QUC_TRA) vs NVT
1 Elem bi re ri Jesús pa ri nimalaj rachoch Dios, jun chque ru tijoxelab xubij che: ¡Ajtij, chilampe la we je'lalaj tak abaj ri', xukuje' tak we ja ri yacom ri' ri sibalaj e cajmabal! —xcha che.
1 Quando Jesus saía do templo, um de seus discípulos disse: “Mestre, olhe que construções magníficas! Que pedras impressionantes!”.
2 Xch'aw c'u ri Jesús, xubij che: ¿A cawil conojel we nimalaj tak ja ri e yacom ri'? —cächa'. Man cäcanaj tä c'u can jun abaj puwi' ri jun abaj chic ri mat cäwulix na, —xcha che.
2 Jesus respondeu: “Está vendo estas grandes construções? Serão completamente destruídas. Não restará pedra sobre pedra!”.
3 Xe' c'u ri Jesús, e rachi'l ru tijoxelab, pa ri Ujuyubal Olivos ri c'o apan cho ri rachoch Dios. T'uyul c'u ri Jesús chila', ri tat Pedro, ri tat Jacobo, ri tat Juan, xukuje' ri tat Andrés xquita' che ri Are' pu tuquiel wi,
3 Mais tarde, Jesus sentou-se no monte das Oliveiras, do outro lado do vale, de frente para o templo. Pedro, Tiago, João e André vieram e lhe perguntaram em particular:
4 xquibij: Cäkaj chi cäbij la chke jampa' cäbantaj na wa'. ¿Jas u wäch etal cäban na chuc'utic chkawäch chi xopan ri k'ij ri' ri quebantaj na conojel tak wa' ri bim la chke? —xecha che.
4 “Diga-nos, quando isso tudo vai acontecer? Que sinais indicarão que essas coisas estão prestes a se cumprir?”.
5 Ri Jesús xch'awic, xubij chque: ¡Chichajij iwib c'o jachin jun mixsubuwic! —cächa'.
5 Jesus respondeu: “Não deixem que ninguém os engane,
6 E q'uia c'ut ri quepe na, cäquicoj na ri nu bi', cäquibij: “¡In ri' ri Cristo!” —quecha na. E q'uia c'u ri' ri quequisub na, —cächa chque.
6 pois muitos virão em meu nome, dizendo: ‘Eu sou o Cristo’, e enganarão muitos.
7 Aretak quita nimalaj tak ch'oj, xukuje' quita u tzijoxic tak ch'oj jawije' tak chi', mixej iwib. Rajwaxic chi cäbantaj na wa'. C'ä mäjok c'u ri q'uisbal re ri k'ij junab ri', —cächa'.
7 Vocês ouvirão falar de guerras e ameaças de guerras, mas não entrem em pânico. Sim, é necessário que essas coisas ocorram, mas ainda não será o fim.
8 Cäch'ojin c'u jun tinimit ruc' ri jun tinimit chic, xukuje' cäch'ojin jun nim takanel ruc' jun nim takanel chic. Quepe c'u na q'uia cäbrakan jawije' tak chi', cäpe na wi'jal xukuje', ri winak c'ut sibalaj cäquituquij na quib. Xak c'u chaplebal wa' re ronojel ri c'äx ri cäpe na pa qui wi' ri winak, —cächa chque.
8 Uma nação guerreará contra a outra, e um reino contra o outro. Haverá terremotos em vários lugares, e também fome. Tudo isso, porém, será apenas o começo das dores de parto.
9 ¡Chichajij ba' iwib! —cächa'. Quixjach c'u na pa tak qui k'ab ri qui nimakil winak ri quetakan pa qui wi', xukuje' quixch'ay na chquiwäch ri qui nimakil ri winak pa tak ri rachoch Dios ri cäquimulij wi quib ri winak. Quixtac'abax na chquiwäch k'atal tak tzij, xukuje' chquiwäch takanelab ri nimak qui banic rumal wech in rech quik'alajisaj na ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chquiwäch ri e are', —cächa chque.
9 “Tenham cuidado! Vocês serão entregues aos tribunais e açoitados nas sinagogas. Por minha causa, serão julgados diante de governadores e reis. Essa será sua oportunidade de lhes falar a meu respeito.
10 C'ä mäjok c'u copan ri q'uisbal re ri k'ij junab ri', rajwaxic cätzijox na we Utzalaj Tzij ri' re ri Evangelio chque conojel qui wäch winak cho ruwächulew, —cächa'.
10 É necessário, primeiro, que as boas-novas sejam anunciadas a todas as nações.
11 Aretak quixc'am na bic rech quixjach chquiwäch ri k'atal tak tzij, mixej iwib, michomaj bic jas ri quibij na chque, xane chibij ri cäyi' chiwe rumal ri Dios pa ri k'ij ri'. Man ix tä c'ut ri quixtzijon na, xane are ri Lok'alaj Espíritu.
11 Quando forem presos e julgados, não se preocupem com o que dirão. Falem apenas o que lhes for concedido naquele momento, pois não serão vocês que falarão, mas o Espírito Santo.
12 Ri winak quequijach na ri cachalal pa cämisaxic, ri nan tat quequijach na ri calc'ual pa cämisaxic. Ri alc'ualaxelab cäquiyac na quib chquij ri qui nan qui tat, quequijach na pa cämisaxic.
12 “O irmão trairá seu irmão e o entregará à morte, e assim também o pai a seu próprio filho. Os filhos se rebelarão contra os pais e os matarão.
13 ¡Conojel ri winak cäquetzelaj na i wäch xa rumal wech in! —cächa'. Are c'u ri cäch'ijowic c'ä cäq'uis na ronojel, curik na ri' ru tobanic ri Dios, —cächa chque.
13 Todos os odiarão por minha causa, mas quem se mantiver firme até o fim será salvo.
14 Ri ka mam Daniel, jun chque ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios, xutz'ibaj ojer chrij ri “itzelalaj äwas ri quetzelan ronojel.” ¡Jachin ri cusiq'uij wa', ri tz'ibtal waral, chuch'obo' jas ri' ri äwas ri cubij chi'! Aretak quiwil wa' cäc'oji chila' jawije' ri man ya'tal tä wi, rajwaxic chi ri winak ri e c'o pa Judea queanimaj bi pa tak ri juyub.
14 “Chegará o dia em que vocês verão a ‘terrível profanação’ no lugar onde não deveria estar. (Leitor, preste atenção!) Então, quem estiver na Judeia, fuja para os montes.
15 Ri winak ri e c'o puwi' tak cachoch,aninak chekaj lok, meboc chi bi chupam ri ja chuc'amic bi jun jasach.
15 Quem estiver na parte de cima da casa, não desça nem entre para pegar coisa alguma.
16 Xukuje' ri e c'o pa ri juyub mätzelej bi cho ja chuc'amic ri qui k'u'.
16 Quem estiver no campo, não volte nem para pegar o manto.
17 ¡Sibalaj c'äx que ri ixokib ri yawab tak winak chic pa tak ri k'ij ri', xukuje' ri e c'o alaj tak cal ri c'ä quetu'nic!
17 Que terríveis serão aqueles dias para as grávidas e para as mães que estiverem amamentando!
18 ¡Chibana ba' orar, chixbochi'n che ri Dios chi mäc'ulmataj ronojel wa' pa tak ri u k'ijol ri tew!
18 Orem para que a fuga de vocês não aconteça no inverno,
19 Je ri', rumal chi cäpe na nimalaj c'äxc'ol pa tak ri k'ij ri', ri man c'olinak tä ri' tzpa ru chaplexic lok ru banic ruwächulew rumal ri Dios c'ä pa tak we k'ij ri'. Te c'u ri' man c'o tä jumul ri quepe chi na c'äxalaj tak k'ij junam ruc' ri c'äxc'ol ri'.
19 pois haverá mais angústia naqueles dias que em qualquer outra ocasião desde que Deus criou o mundo, e nunca mais haverá angústia tão grande.
20 We ta ri Kajaw Dios mat cubano chi xak k'atatal k'ij cäc'oji we c'äxc'ol ri', mat c'o jun winak ri' ri cäc'asi canok. Ri Dios c'ut u banom chi xak k'atatal k'ij cäc'oji wa' rumal chi queraj ri e cha'tal rumal ri Are'.
20 De fato, se o Senhor não tivesse limitado esse tempo, ninguém sobreviveria, mas, por causa de seus escolhidos, ele limitou aqueles dias.
21 We c'u c'o jun ri cubij chiwe: “¡Chiwilampe', c'o ri Cristo chi ri'!” We cubij: “¡Chiwilampe', c'o jela'!” —we cächa'. ¡Micoj ba'! —cächa chque.
21 “Portanto, se alguém lhes disser: ‘Vejam, aqui está o Cristo!’ ou ‘Vejam, ali está ele!’, não acreditem,
22 Quepe na winak ri cäca'n che quib chi e are ri Cristo, xukuje' quepe chi na jule' chic ri cäca'n che quib chi e k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios. Queca'n c'u na etal, xukuje' cajmabal che qui subic ri winak ri e cha'tal rumal ri Dios we quecowinic, —cächa'.
22 pois falsos cristos e falsos profetas surgirão e realizarão sinais e maravilhas a fim de enganar, se possível, até os escolhidos.
23 ¡Chiwila ba' iwib! Nu bim chi c'u apan ronojel wa' chiwe, —xcha ri Jesús chque.
23 Fiquem atentos! Eu os avisei a esse respeito de antemão.
24 Pa tak ri k'ij ri' aretak oc'owinak chic ri nimalaj c'äx ri', ri k'ij cäk'ekumar na, ri ic' c'ut man cätunun tä chic.
24 “Naquele tempo, depois da angústia daqueles dias, ‘o sol escurecerá, a lua não dará luz,
25 Quetzak c'u na lok ri ch'imil cho ri caj. Queslabisax c'u na conojel ri c'o qui chuk'ab ri e c'o cho ri caj, je' jas ri k'ij, ri ch'imil, ri ic', xukuje' niq'uiaj chic, —cächa'.
25 as estrelas cairão do céu, e os poderes dos céus serão abalados’.
26 Te c'u ri' quilitaj c'u na chi ri in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, quinpe pa tak ri sutz' ruc' nimalaj nu chuk'ab, cänimarisax c'u nu k'ij, —cächa'.
26 Então todos verão o Filho do Homem vindo nas nuvens com grande poder e glória.
27 Te ri' queintak na bi ri ángeles rech quequimulij ri winak ri e cha'tal rumal ri Dios pa ri relbal k'ij, pa ru kajbal k'ij, pa ri u moxk'ab ri relbal k'ij, pa ru wiquiäk'ab ri relbal k'ij, tzpa ronojel ri cajulew, —xcha chque.
27 Ele enviará seus anjos para reunir seus escolhidos de todas as partes do mundo, das extremidades da terra às extremidades do céu.
28 Chich'obo ba' ri c'utbal chrij ru che'al higos: Aretak queräxar ru k'ab, quetuxin c'u ru xak, iwetam ri' chi xak jubik' chic man copan ri k'alaj.
28 “Agora, aprendam a lição da figueira. Quando surgem seus ramos e suas folhas começam a brotar, vocês sabem que o verão está próximo.
29 Je ri' xukuje' ri ix aretak quiwil qui c'ulmaxic ronojel wa', quiwetamaj na chi xak jubik' chic man copan ri k'ij ri quinpetic. Je' ta ne chi in c'o chi' ri uchibe.
29 Da mesma forma, quando virem todas essas coisas, saberão que o tempo está muito próximo, à porta.
30 Kas tzij ri quinbij chiwe chi quebantaj na ronojel wa' ri xinbij chiwe c'ä mäjok quecäm ri winak re we k'ij junab ri', —cächa'.
30 Eu lhes digo a verdade: esta geração certamente não passará até que todas essas coisas tenham acontecido.
31 Cäsach na u wäch ri caj, xukuje' ruwächulew, are c'u ri tzij ri nu bim chiwe quebantaj na wa', —xcha chque.
31 O céu e a terra desaparecerão, mas as minhas palavras jamais desaparecerão.
32 Man c'o tä c'u jachin jun ri retam jampa' copan ri k'ij ri', o ri hora. Man quetam tä ri ángeles, man retam tä ru C'ojol ri Dios, xane xak xuwi ri ka Tat Dios retam wa', —cächa'.
32 “Contudo, ninguém sabe o dia nem a hora em que essas coisas acontecerão, nem mesmo os anjos no céu, nem o Filho. Somente o Pai sabe.
33 Rumal wa', ¡chiwila ba' iwib, chixc'asc'atok, chibana orar! ¡Man iwetam tä c'ut jampa' copan ri k'ij ri'! —cächa chque.
33 E, uma vez que vocês não sabem quando virá esse tempo, vigiem! Fiquem atentos!
34 Are je' jas jun achi benam cubano, naj que' wi. C'ä mäja' quel bic cho ja, cuya can ronojel pa qui k'ab ri patänil tak re, xukuje' cuya can ri qui chac chquijujunal. Cätakan can che ri chajil uchibe chi utz rilic ri ja cubano, —cächa chque.
34 “A vinda do Filho do Homem pode ser ilustrada pela história de um homem que partiu numa longa viagem. Quando saiu de casa, deu instruções a cada um de seus servos sobre o que fazer e disse ao porteiro que vigiasse, à espera de sua volta.
35 ¡Chiwila ba' iwib, chixc'asc'atok! rumal chi man iwetam taj jampa' cäpe ri ajchak'el ja, we tajin coc ri ak'ab aretak cäpetic, we pa niq'uiaj ak'ab, we pa ri hora ri cok' ri ama' äc', we tajin cäpe chi ru sakiric.
35 Vocês também devem vigiar! Pois não sabem quando o dono da casa voltará: à tarde, à meia-noite, de madrugada ou ao amanhecer.
36 Chiwila ba' iwib rech we xak te'talic cäpetic mixulurika ne tajin quixwaric.
36 Que ele não os encontre dormindo quando chegar sem aviso.
37 Ri quinbij chiwe, quinbij c'u chque conojel. ¡Chiwila ba' iwib, chixc'asc'atok! —xcha chque.
37 Eu lhes digo o que digo a todos: vigiem!”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.