Romanos 2

K'iche' Cantel NT, new spelling (QUC_NEW) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Rumal ri' man kuya' taj kab'ij chi man k'o tä a mak, at ri' ri kaq'at tzij puwi' jun winaq chik, apachin ta ne ri at. Je ri', rumal chi aretaq kaq'at tzij puwi' jun winaq chik, xa tajin kaq'at tzij pa wi' chb'il awib' chi käk'äjisax a wäch at. Kab'an k'u awe ri man utz taj ri tajin kub'an ri winaq ri kaq'at tzij puwi'.
1 Meu amigo, não importa quem você seja, você não tem desculpa quando julga os outros. Pois, quando você os julga, mas faz as mesmas coisas que eles fazem, você está condenando a você mesmo.
2 Qetam k'ut chi ri Dios qas jikom kub'ano aretaq kuq'at tzij pa ki wi' chi käk'äjisax ki wäch ri winaq ri je' käka'n wa'.
2 Nós sabemos que Deus é justo quando condena os que fazem essas coisas.
3 Ri at k'ut ri kaq'at tzij pa ki wi' nik'iaj winaq chik, te k'u ri' kab'an at jas ri käka'n ri e are', ¿a kachomaj chi ri Dios man kuq'at tä tzij pa wi' at chi käk'äjisax a wäch? ¡Man je' taj!
3 Mas você, que faz as mesmas coisas que condena nos outros, será que você pensa que escapará do julgamento de Deus?
4 Xa kawetzelaj u wäch ri nimalaj rutzil ri Dios. Awetam k'ut chi u chajim paciencia awuk', u koch'om k'u u wäch chawe. ¿A mat kach'ob'o chi ri Dios u b'anom utzil chawe rech ri at kak'ex rawanima' xuquje' ra chomanik?
4 Ou será que você despreza a grande bondade, a tolerância e a paciência de Deus? Você sabe muito bem que ele é bom e que quer fazer com que você mude de vida.
5 Ri at k'ut ab'ajarinaq ri awanima', man a k'exom tä wa', man a k'exom tä k'u ra chomanik. Rumal ri' xa tajin kab'an más nim che ri k'äjisab'al a wäch ri käpe na chawij. Je' käk'ulmataj wa' pa ri q'ij ri kuk'ut rib' ri Dios chuk'äjisaxik ki wäch ri winaq, kuq'at k'u na tzij pa ki wi' ruk' jikomal.
5 Mas o seu coração é duro e teimoso. Por isso você está aumentando ainda mais o castigo que vai sofrer no dia em que forem revelados a ira e os julgamentos justos de Deus,
6 Kuya k'u na ri tojb'al ke ri winaq chkijujunal je' jas ri taqal chke rumal ri ka'nom.
6 pois ele recompensará cada um de acordo com o que fez.
7 Ri winaq ri käkitzukuj ri u nimarisaxik ki q'ij rumal ri Dios, xuquje' ri u ya'ik ki q'ij rumal, xuquje' ri jastaq ri man käsach tä ki wäch, amaq'el k'ut käka'n ri utzil. Chke ri e are' ri Dios kuya na ri k'aslemal ri man k'o tä u k'isik.
7 Deus dará a vida eterna às pessoas que perseveram em fazer o bem e buscam a glória , a honra e a vida imortal .
8 Are k'u ri winaq ri xaq xuwi käkichomaj ri kech ri e are', ri man käkaj taj käkinimaj ri qas tzij, xane are käkitaqej ri etzelal, ri Dios k'ut kuk'äjisaj na ki wäch ruk' nimalaj oyowal.
8 Mas fará cair a sua ira e o seu castigo sobre os egoístas e sobre os que rejeitam o que é justo a fim de seguir o que é mau.
9 Nimalaj b'is, k'äxk'ol kepe na pa ki wi' konojel ri winaq ri käka'n etzelal. Kuchap na kuk' ri winaq aj Israel, te k'u ri' käpe na pa ki wi' ri winaq ri man e aj Israel taj.
9 Haverá sofrimentos e aflições para todos os que fazem o mal, primeiro para os judeus e também para os não judeus.
10 Are k'u ri winaq ri käka'n ri utz, känimarisax na ki q'ij konojel, käyi' na ki q'ij, käb'an na chi kuxlan ri kanima' rumal ri Dios. Kuchap na wa' kuk' ri winaq aj Israel, te k'u ri' kuk' ri winaq ri man e aj Israel taj.
10 Mas Deus dará glória, honra e paz a todos os que fazem o bem, primeiro aos judeus e também aos não judeus.
11 Je ri', rumal chi ri Dios junam keril wi konojel ri winaq.
11 Pois ele trata a todos com igualdade.
12 Konojel ri kemakunik ri man k'o tä ke ri Pixab' ri xutz'ib'aj ri qa mam Moisés, käsach na ki wäch pune man k'o tä ri Pixab' ri' kuk'. Konojel k'u ri kemakunik pune k'o ri Pixab' kuk' ri xutz'ib'aj ri qa mam Moisés, käq'at na tzij pa ki wi' rumal we Pixab' ri'.
12 Todos aqueles que pecam sem conhecer a lei de Deus se perderão sem essa lei; mas todos aqueles que pecam conhecendo a lei serão julgados por ela.
13 Ri xuwi käkitatab'ej ri Pixab', man e are tä ri' ri jikom ri kanima' cho ri Dios, xane ri käka'no jas ri kub'ij ri Pixab', e are ri' ri jikom ri kanima' cho ri Dios.
13 Porque as pessoas que Deus aceita não são aquelas que somente ouvem a lei, mas aquelas que fazem o que a lei manda.
14 Aretaq ri winaq ri man e aj Israel taj käka'n jas ri kub'ij ri Pixab', pune man k'o ri Pixab' kuk', pa kanima' k'ut käpe wi ri käka'no. Ri e are' k'ut keb'anow ri ki pixab'.
14 Os não judeus não têm a lei. Mas, quando fazem pela sua própria vontade o que a lei manda, eles são a sua própria lei, embora não tenham a lei.
15 Rumal ri käka'no q'alaj chi tz'ib'tal ri Pixab' pa ri kanima'. Ri käkina' pa kanima' are käq'alajisanik chi qas tzij wa'. Ri ki chomanik chkijujunal are käq'alajisan na we utz o man utz taj ri tajin käka'no.
15 Eles mostram, pela sua maneira de agir, que têm a lei escrita no seu coração. A própria consciência deles mostra que isso é verdade, e os seus pensamentos, que às vezes os acusam e às vezes os defendem, também mostram isso.
16 Käq'alajin k'u na wa' pa ri q'ij aretaq ri Dios kuq'at na tzij rumal ri Jesucristo puwi' ronojel ri man etamtal taj ri k'o pa kanima' ri winaq, je' jas ri kub'ij ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio ri kintzijoj.
16 E, de acordo com o evangelho que eu anuncio, assim será naquele dia em que Deus, por meio de Cristo Jesus, julgará os pensamentos secretos de todas as pessoas.
17 Ri at k'ut kab'ij chi at aj Israel, are kato'b'ej awib' ri Pixab' ri xutz'ib'aj ri qa mam Moisés, kab'an a nimal che ri a Dios.
17 O que dizer de você? Você diz que é judeu, confia na lei e se orgulha do Deus que você adora.
18 Ri at awetam jachike ru rayib'al ri Dios, ri Pixab' k'ut kuk'ut chawäch jachike ri utz na.
18 Você sabe o que Deus quer que você faça e aprende na lei a escolher o que é certo.
19 Kana' pa rawanima' chi qas awetam kak'am ki b'e ri moyab', chi katkowinik k'ut kaya saqil chke ri e k'o pa q'equm.
19 Você tem a certeza de que é guia dos cegos, luz para os que estão na escuridão,
20 Kachomaj chi katkowinik keatijoj ri man k'o tä ketam, xuquje' chi katkowinik kaya ki no'j ri man nimaq tä ki b'anik rumal chi pa ri Pixab' kachomaj chi kariq wi ronojel u wäch etamanik xuquje' qas tzij.
20 orientador dos que não têm instrução e professor dos jovens. Você está certo de que encontra na lei a apresentação completa do conhecimento e da verdade.
21 We ri at keatijoj nik'iaj chik, ¿jas che man katijoj awib' at? We ri at katzijoj ru Loq' Pixab' ri Dios chi man kuya' taj käb'an elaq', ¿jas che kab'an elaq' at?
21 Você, que ensina os outros, por que é que não ensina a você mesmo? Se afirma que não se deve roubar, por que é que você mesmo rouba?
22 We ri at kab'ij chi man kuya' taj kub'an jun ri mak ri sib'alaj äwas u b'anik ruk' ri rixoqil o ri rachajil jun winaq chik, ¿jas che je' kab'an at? We ri at kawetzelaj ki wäch ri tiox ri xa e b'anom kumal winaq, ¿jas che kawelaq'aj ri jastaq ri e k'o pa taq kachoch ri tiox ri'?
22 Se você diz que não se deve cometer adultério, por que é que você mesmo comete adultério? Você odeia os ídolos, mas rouba as coisas dos templos.
23 Pune ri at kab'an a nimal che ri Pixab', ri at k'ut man nim tä kawil wi ri Dios aretaq man kanimaj tä ri kub'ij ri Pixab'.
23 Você se orgulha de ter a lei de Deus, mas você é uma vergonha para Deus porque desobedece à sua lei.
24 Rumal ri' kub'ij ru Loq' Pixab' ri Dios ri Tz'ib'talik: “Ri winaq ri man e aj Israel taj käkib'ij ri sib'alaj äwas u b'ixik chrij ri Dios xa rumal iwech ix ri aj Israel,” —kächa ri Tz'ib'tal kanoq.
24 Pois as Escrituras Sagradas dizem: “Os não judeus falam mal de Deus por causa de vocês, os judeus.”
25 Ri retal ri ojer trato ri käb'ix circuncisión che ri kojom che ra cuerpo,qas tzij k'o u patän wa' chawe we kanimaj ri kub'ij ri Pixab'. We k'u man kanimaj ri kub'ij ri Pixab', man k'o tä u patän ri' ri retal ri ojer trato ri kojom chawe.
25 A circuncisão tem valor se você, que é judeu, obedecer à lei; porém, se não obedecer, é como se você não tivesse sido circuncidado.
26 We ri winaq ri man kojom tä ri retal ri ojer trato che, kunimaj ri kätaqan wi ri Pixab', ri winaq ri' je' ta ne kojom ri retal ri ojer trato che, pune man kojom taj.
26 E, se um homem que não foi circuncidado obedecer aos mandamentos da lei, Deus o tratará como se ele fosse circuncidado.
27 Ri winaq ri man kojom tä ri retal ri ojer trato che, ri kunimaj ri kub'ij ri Pixab', are ri' käq'atow na tzij pa wi' at ri man kanimaj tä ri kub'ij ri Pixab', pune k'o awe ri Pixab' ri Tz'ib'talik, pune kojom ri retal ri ojer trato che ra cuerpo.
27 Assim vocês, judeus, serão condenados pelos não judeus, pois vocês desobedecem à lei apesar de terem essa lei escrita e de serem circuncidados, enquanto que os não judeus obedecem à lei, embora não sejam circuncidados.
28 Ri qas winaq aj Israel man are tä ri' ri xa chrij kilitaj wi chi aj Israel. Ri kojom ri retal ri ojer trato che man are tä ri' ri xa käb'an chrij ru cuerpo.
28 Portanto, eu pergunto: quem é judeu de fato e circuncidado de verdade? É claro que não é aquele que é judeu somente por fora e circuncidado só no corpo.
29 Xane ri winaq ri qas aj Israel are ri' ri aj Israel wi pa ranima'. Ri qas retal ri ojer trato are ri' ri b'anom pa ranima' ri winaq, man rumal tä jun taqanik ri tz'ib'talik, xane rumal ri u b'anom ri Loq'alaj Espíritu. Ri winaq ri je' u b'anik wa', man käyi' tä u q'ij kumal ri winaq, xane rumal ri Dios.
29 Pelo contrário, o verdadeiro judeu é aquele que é judeu por dentro, aquele que tem o coração circuncidado; e isso é uma coisa que o Espírito de Deus faz e que a lei escrita não pode fazer. E o louvor que essa pessoa recebe não vem de seres humanos, mas vem de Deus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.