Mateus 22
K'iche' Cantel NT, new spelling (QUC_NEW) vs NVT
1 Jumul chik ri Jesús xuchaplej ki tzijob'exik ri winaq kuk' taq k'utb'al, xub'ij chke:
1 Jesus lhes contou outras parábolas. Disse ele:
2 Ru taqanik ri Dios pa ki wi' ri winaq, junam ruk' jun nim taqanel ri xub'an jun nimaq'ij che ru k'ulanem ru k'ojol.
2 “O reino dos céus pode ser ilustrado com a história de um rei que preparou um grande banquete de casamento para seu filho.
3 Xeutaq b'i ri patänil taq re che ki sik'ixik loq ri winaq ri e sik'im pa ri k'ulanem, man xkaj tä k'u ri winaq xepetik.
3 Quando o banquete estava pronto, o rei enviou seus servos para avisar os convidados, mas todos se recusaram a vir.
4 Ri tata' xeutaq chi b'i nik'iaj chik patänil taq re, xub'ij b'i chke: “Chib'ij chke ri winaq ri e sik'im chi xutzir ri wa. Xintaqan che ki kämisaxik ri nu wakäx, ri awaj ri e nu q'ob'sam xepilitajik. Ronojel ri ulab'al k'o chik, sa'j alaq pa ri k'ulanem,” —kixcha chke.
4 “Então ele enviou outros servos para lhes dizer: ‘Já preparei o banquete; os bois e novilhos gordos foram abatidos, e tudo está pronto. Venham para a festa!’.
5 Are k'u ri winaq ri xesik'ix che ri k'ulanem man xeb'ok tä il che ri xub'ij ri nim taqanel. Xaq xkitzukuj jas xka'no. Jun xe' chusolixik ri rulew, jun chik xe' che k'ayinik.
5 Mas os convidados não lhes deram atenção e foram embora: um para sua fazenda, outro para seus negócios.
6 Ri nik'iaj chik xekichap ri u taqo'n ri nim taqanel, xka'n k'äx chke, xekikämisaj.
6 Outros, ainda, agarraram os mensageiros, os insultaram e os mataram.
7 Ri nim taqanel sib'alaj xpe royowal, xeutaq k'u b'i ru soldados che ki kämisaxik ri winaq ri xekämisan ru taqo'n. Xtaqan che ru poroxik ri ki tinimit.
7 “O rei ficou furioso e enviou seu exército para destruir os assassinos e queimar a cidade deles.
8 Xub'ij k'u chke ri patänil taq re: “Ronojel ri kajwataj che ri k'ulanem k'o chik, are k'u ri winaq ri xeqasik'ij che ri k'ulanem man taqal tä chke chi kepetik.
8 Disse a seus servos: ‘O banquete de casamento está pronto, e meus convidados não são dignos dessa honra.
9 Rumal ri' jix pa taq ri nim b'e, cheisik'ij loq konojel ri winaq ri keiriqo rech kepe pa ri k'ulanem,” —xcha chke.
9 Agora, saiam pelas esquinas e convidem todos que vocês encontrarem’.
10 Ru taqo'n xeb'el b'i che ki tzukuxik ri winaq pa taq ri b'e. Xekimulij k'u loq konojel ri xekiriqo, ri e utz xuquje' ri man e utz taj. Xnoj k'u ri ja kumal ri winaq.
10 Então os servos trouxeram todos que encontraram, tanto bons como maus, e o salão do banquete se encheu de convidados.
11 Xok b'i ri tata' che kilik konojel ri xesik'ix pa ri k'ulanem. Xril k'u jun achi chkixol ri winaq ri man u kojom tä atz'iaq re k'ulanem.
11 “Quando o rei entrou para recebê-los, notou um homem que não estava vestido de forma apropriada para um casamento
12 Xub'ij che: E k'u ri at, “¿Jas che xatok loq waral we man k'o tä awatz'iaq re k'ulanem?” —xcha che. Ri achi man k'o tä jas xub'ij.
12 e perguntou-lhe: ‘Amigo, como é que você se apresenta sem a roupa de casamento?’. O homem não teve o que responder.
13 Ri nim taqanel xub'ij chke ri ke'ilow ri mesa: “Chiyutu ri raqan u q'ab'. Jik'iäqa kan chrij ja pa ri q'equm. Chila' k'ut koq' wi na, kuquch'uch'ej na ru ware,” —xcha chke.
13 Então o rei disse: ‘Amarrem-lhe as mãos e os pés e lancem-no para fora, na escuridão, onde haverá choro e ranger de dentes’.
14 E k'ia k'u ri e sik'im, xaq k'u e kieb' oxib' ri e cha'talik, —xcha chke.
14 “Pois muitos são chamados, mas poucos são escolhidos”.
15 Xeb'e' k'u ri tata'ib' fariseos, xkitala ki no'j, xjunamataj k'u ki chomanik rech käkik'ot u chi' ri Jesús xaq rech kuya' käkib'ij chi k'o u mak.
15 Então os fariseus se reuniram para tramar um modo de levar Jesus a dizer algo que desse motivo para o prenderem.
16 Rumal ri' xekitaq b'i jujun chke ri kachi'l junam kuk' nik'iaj chik ri e rachi'l ri tat Herodes chub'ixik che ri Jesús: Ajtij, qetam chi jikom ri anima' la, xuquje' chi käk'ut la ru b'eyal ru rayib'al ri Dios chkiwäch konojel ri winaq. Man käxej tä ib' la chkiwäch ri winaq, pune k'o jas käkichomaj chij la, rumal chi man nim tä kil la jun winaq chuwäch ri jun chik.
16 Enviaram alguns de seus discípulos, junto com os partidários de Herodes, para se encontrarem com ele. Disseram: “Mestre, sabemos como o senhor é honesto e ensina o caminho de Deus de acordo com a verdade. É imparcial e não demonstra favoritismo.
17 B'ij b'a' la chqe jas ri kächomaj la: ¿A taqal chqe käqatoj alkab'al che ri César o man taqal taj? —xecha che.
17 Agora, diga-nos o que o senhor pensa a respeito disto: É certo pagar impostos a César ou não?”.
18 Ri Jesús xretamaj k'ut ri itzel taq ki chomanik, xub'ij chke: Xaq kieb' wäch alaq, ¿jas che käta' alaq wa' chwe? ¿A mat xa kaj alaq chi kinqaj pa q'ab' alaq?
18 Jesus, porém, sabia de sua má intenção e disse: “Hipócritas! Por que vocês tentam me apanhar numa armadilha?
19 K'amampe alaq loq jun puaq chnuwäch ri kätojb'ex re ri alkab'al, —xcha chke. Xkik'am k'u loq ri jun puaq.
19 Mostrem-me a moeda usada para pagar o imposto”. Quando lhe deram uma moeda de prata,
20 Aretaq ri Jesús xrilo, xub'ij chke: ¿Jachin ajchaq'el we kayeb'al ri', xuquje' we b'i'aj ri' ri tz'ib'tal chuwäch? —xcha chke.
20 ele disse: “De quem são a imagem e o título nela gravados?”.
21 Ri e are' xech'awik, xkib'ij: Are rech ri César, —xecha che. Xub'ij k'u ri Jesús chke: Ya b'a' alaq che ri César ri rech ri César. Ya k'u alaq che ri Dios ri rech ri Dios, —xcha chke.
21 “De César”, responderam. “Então deem a César o que pertence a César, e deem a Deus o que pertence a Deus”, disse ele.
22 Aretaq ri tata'ib' fariseos xkita ri xub'ij ri Jesús chke, sib'alaj xkikajmaj u wäch. Xkiya k'u kanoq, xeb'e'k.
22 Sua resposta os deixou admirados, e eles foram embora.
23 Pa ri q'ij ri' xeopan jujun tata'ib' saduceos ruk' ri Jesús. Ri tata'ib' ri' käkib'ij chi man kek'astaj tä chi na ri käminaqib'. Xkita' k'u che ri Jesús, xkib'ij:
23 No mesmo dia, vieram a Jesus alguns saduceus, líderes religiosos que afirmam não haver ressurreição dos mortos,
24 Ajtij, b'im kan chqe rumal ri qa mam Moisés chi we käkäm jun achi, käkanaj kan ri rixoqil pa malka'nil, man k'o tä k'u kan ralk'ual ruk', rajwaxik chi ri rachalal chaq'axel ri k'o kanoq käk'uli ruk' ri ixoq ri malka'n rech kek'oji ralk'ual ruk'. Ri ak'alab' ri' e je' ta ne rech ri käminaq.
24 e perguntaram: “Mestre, Moisés disse: ‘Se um homem morrer sem deixar filhos, o irmão dele deve se casar com a viúva e ter um filho, que dará continuidade ao nome do irmão’.
25 Chqaxol uj je' xk'ulmataj wa': Xek'oji wuqub' achijab' kachalal kib'. Ri nab'eal xk'uli'k, xkäm k'ut. Man k'o tä ralk'ual xk'oji kan ruk' ri rixoqil, xa je ri' xkanaj kan ri malka'n ixoq che rixoqil ri chaq'axel rachalal.
25 Numa família havia sete irmãos. O mais velho se casou e morreu sem deixar filhos, de modo que seu irmão se casou com a viúva.
26 Je' xk'ulmataj xuquje' ruk' ri ukab', ri urox rachalal, k'ä xek'is na ri wuqub' achalaxik.
26 O segundo irmão também morreu, e o terceiro irmão se casou com ela. E assim por diante, até o sétimo irmão.
27 E käminaq chik konojel, xkäm k'u b'i ri ixoq.
27 Por fim, a mulher também morreu.
28 Aretaq k'ut kek'astaj na ri käminaqib', ¿jachin chke wa' we wuqub' achijab' ri' käk'amow ri ixoq che rixoqil? Xk'oji k'u che kixoqil ri wuqub', —xecha che.
28 Diga-nos, de quem ela será esposa na ressurreição? Afinal, os sete se casaram com ela”.
29 Ri Jesús xch'awik, xub'ij chke: Ri alaq xa sachinaq alaq rumal chi man etam tä alaq ru Loq' Pixab' ri Dios ri Tz'ib'talik, man etam tä k'u alaq ru chuq'ab' ri Dios.
29 Jesus respondeu: “O erro de vocês está em não conhecerem as Escrituras nem o poder de Deus,
30 Aretaq ri käminaqib' kek'astajik, man kek'uli tä chik, man käkiya tä k'u ri kalk'ual che k'ulanem, xane xaq e junam chik kuk' ri ángeles rech ri Dios ri e k'o chila' chikaj, —xcha chke.
30 pois, quando os mortos ressuscitarem, não se casarão nem se darão em casamento. Nesse sentido, serão como os anjos do céu.
31 Chrij k'u wa' chi kek'astaj na ri käminaqib', k'o na ri kwaj kinb'ij chech alaq: ¿A mat sik'im alaq ri kub'ij wi ri Dios? Je wa' kub'ij:
31 “Agora, quanto a haver ressurreição dos mortos, vocês não leram a esse respeito nas Escrituras? Deus disse:
32 “In ri', in ru Dios ri Abraham, ru Dios ri Isaac, ru Dios ri Jacob,” —kächa'. Ri qa Dios man are tä Dios kech ri käminaqib', xane kech ri e k'ask'oj, —xcha ri Jesús chke ri tata'ib' saduceos.
32 ‘Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó’. Portanto, ele é o Deus dos vivos, e não dos mortos”.
33 Aretaq xkita ri winaq wa' ri xub'ij ri Jesús, konojel sib'alaj xkikajmaj ru tijonik.
33 Quando as multidões o ouviram, ficaram admiradas com seu ensino.
34 Aretaq ri tata'ib' fariseos xkito chi ri saduceos xtz'apix u pa ki chi' rumal ri Jesús, ri e are' xkimulij kib'.
34 Sabendo os fariseus que Jesus tinha calado os saduceus com essa resposta, reuniram-se novamente para interrogá-lo.
35 Jun k'u chke ri fariseos are tijonel re ri Pixab'. Xopan k'u ruk' ri Jesús rech kuk'am u pu chi', xub'ij che:
35 Um deles, especialista na lei, tentou apanhá-lo numa armadilha com a seguinte pergunta:
36 Ajtij, ¿jachike ri taqanik ri nim na u b'anik ri k'o pa ri Pixab'? —xcha che.
36 “Mestre, qual é o mandamento mais importante da lei de Moisés?”.
37 Ri Jesús xub'ij che: “Sib'alaj chiwaj ri i Dios, ri Iwajaw, chijikib'a ri i k'ux, chijikib'a ri iwanima' chrij, chikojo ri i chomanik chub'anik wa',” —xcha che.
37 Jesus respondeu: “‘Ame o Senhor, seu Deus, de todo o seu coração, de toda a sua alma e de toda a sua mente’.
38 Are wa' ri taqanik ri nim na u b'anik, ri nab'e chkiwäch konojel.
38 Este é o primeiro e o maior mandamento.
39 Ri ukab' taqanik ri nim na u b'anik ri junam ruk' ri nab'e are wa': “Cheiwaj ri i wach winaq, jas ri ix kiwaj iwib',” —xcha'.
39 O segundo é igualmente importante: ‘Ame o seu próximo como a si mesmo’.
40 We kieb' taqanik ri' e are wa' ri qas u k'ux ronojel ri Pixab' ri xutz'ib'aj ri qa mam Moisés, xuquje' e are wa' u k'ux ri ki tijonik ri q'alajisal taq re ru Loq' Pixab' ri Dios, —xcha che.
40 Toda a lei e todas as exigências dos profetas se baseiam nesses dois mandamentos”.
41 K'ä ki mulim kib' ri tata'ib' fariseos.
41 Então, rodeado pelos fariseus, Jesus lhes fez a seguinte pergunta:
42 Ri Jesús xuta' chke: ¿Jas kächomaj alaq chrij ri Cristo? ¿Ralk'ual jachinoq? —xcha chke. Ri e are' xkib'ij: Ri Cristo are ralk'ual kan ri qa mam David ojer, —xecha che.
42 “O que vocês pensam do Cristo? De quem ele é filho?”. Eles responderam: “É filho de Davi”.
43 Ri Jesús xub'ij chke: ¿Jas k'u che ri qa mam David ojer rumal ri Loq'alaj Espíritu xub'ij Qajaw che ri Cristo? Xub'ij k'ut:
43 Jesus perguntou: “Então por que Davi, falando por meio do Espírito, chama o Cristo de ‘meu Senhor’? Pois Davi disse:
44 Xub'ij ri Qajaw ri qa Dios che ri Wajaw:—xcha ri qa mam David.
44 ‘O Senhor disse ao meu Senhor: Sente-se no lugar de honra à minha direita até que eu humilhe seus inimigos debaixo de seus pés’.
45 ¿Jas ta ne che ri Cristo are ralk'ual kan ri David we ri qa mam David xub'ij Qajaw che ri Cristo? —xcha ri Jesús chke.
45 Portanto, se Davi chamou o Cristo de ‘meu Senhor’, como ele pode ser filho de Davi?”.
46 Man k'o tä chi k'u jachin jun xkowinik xch'awik, xub'ij ta chi jun tzij che ri Jesús. Pa taq k'u ri q'ij ri' xetani'k, man k'o tä chi jachin jun k'o jas xuta' che ri Jesús.
46 Ninguém conseguiu responder e, depois disso, não se atreveram a lhe fazer mais perguntas.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.