Marcos 3
K'iche' Cantel NT, new spelling (QUC_NEW) vs NVT
1 Xok chi jumul ri Jesús pa ri rachoch Dios, k'o k'u jun achi chila' ri käminaq jun u q'ab'.
1 Em outra ocasião, Jesus entrou na sinagoga e notou que havia ali um homem com uma das mãos deformada.
2 Kaluchi'x k'u ri Jesús kumal jujun tata'ib' che rilik we kärutzirisaj ru q'ab' ri achi pa ri q'ij re uxlanem rech kuya' käkib'ij chi k'o u mak ri Jesús.
2 Os inimigos de Jesus o observavam atentamente. Se ele curasse a mão do homem, planejavam acusá-lo, pois era sábado.
3 Xub'ij k'u ri Jesús che ri achi ri käminaq jun u q'ab': ¡Walij b'a' la! ¡Tak'al la chqawäch! —xcha che.
3 Jesus disse ao homem com a mão deformada: “Venha e fique diante de todos”.
4 Xub'ij k'u ri Jesús chke ri achijab' ri tajin käkaluchi'j: ¿Jachike ri man äwas tä u b'anik pa ri q'ij re uxlanem, ri u b'anik utzil o ri u b'anik etzelal? ¿A utz ru to'ik ru k'aslemal jun winaq o ru kämisaxik wa'? —xcha chke. Man xech'aw tä k'u ri tata'ib'.
4 Em seguida, voltou-se para seus críticos e perguntou: “O que a lei permite fazer no sábado? O bem ou o mal? Salvar uma vida ou destruí-la?”. Eles ficaram em silêncio.
5 Xpe royowal ri Jesús chke ri achijab' ri', keuka'yej konojel ri e k'o pa taq u xkut, kub'isoj ki wäch rumal chi sib'alaj ab'ajarinaq ri kanima'. Xub'ij k'u che ri achi: ¡Yuqu ri q'ab' la! —xcha che. Xuyuq k'ut, xutzir k'u ru q'ab'.
5 Jesus olhou para os que estavam ao seu redor, irado e muito triste pelo coração endurecido deles. Então disse ao homem: “Estenda a mão”. O homem estendeu a mão, e ela foi restaurada.
6 Xeb'el k'u b'i ri tata'ib' fariseos, chanim xkiriq kib' kuk' ri rachi'l ri tat Herodes, xkitala' ki no'j chb'il taq kib' jas ri käka'n chukämisaxik ri Jesús.
6 No mesmo instante, os fariseus saíram e se reuniram com os membros do partido de Herodes para tramar um modo de matá-lo.
7 Are k'u ri Jesús xe' apan chkiwäch ri winaq chuchi' ri mar, e rachi'l k'u ru tijoxelab'. Sib'alaj e k'ia ri winaq aj Galilea ri xeteri b'i chrij.
7 Jesus saiu para o mar com seus discípulos, e uma grande multidão os seguiu. Vinham de todas as partes da Galileia, da Judeia,
8 Xuquje' e k'ia ri winaq aj Judea xepetik. E k'o ri aj Jerusalén, xuquje' ri kepe pa Idumea. Nik'iaj kepe ch'äqäp che ri nima' Jordán, xuquje' pa taq ri tinimit Tiro, ri tinimit Sidón. Xa rumal chi xkita u tzijol ronojel ri tajin kub'an ri Jesús, xeopan k'u ruk'.
8 de Jerusalém, da Idumeia, do leste do rio Jordão e até de lugares distantes ao norte, como Tiro e Sidom. A notícia de seus milagres havia se espalhado para longe, e um grande número de pessoas vinha vê-lo.
9 Xub'ij k'u ri Jesús chke ru tijoxelab' chi xaq chk'ol jun barco ri käk'oji wi ri Are', rech man käpitz' tä kumal ri k'ialaj winaq. Je' xka'no.
9 Jesus instruiu seus discípulos a prepararem um barco para evitar que a multidão o esmagasse.
10 Are ri Jesús xeukunaj k'ia winaq, je ri' chi konojel ri yawab'ib' käkich'ikimij kib' chrij ri Jesús rech käkichap koq.
10 Havia curado muitos naquele dia, e os enfermos se empurravam para chegar até ele e tocá-lo.
11 Ri winaq ri e k'o itzelalaj taq espíritus chke, aretaq xkil ri Jesús, xetzaq k'u chuwäch, xkiraq ki chi', xkib'ij: ¡Lal ri' ri u K'ojol ri Dios! —xecha che.
11 E, sempre que o viam, os espíritos impuros se atiravam no chão na frente dele e gritavam: “Você é o Filho de Deus!”.
12 Ri Jesús sib'alaj xeupixb'aj ri itzelalaj taq espíritus chi mäkib'ij jachin ri Are'.
12 Jesus, porém, lhes dava ordens severas para que não revelassem quem ele era.
13 Xpaqi k'u ri Jesús puwi' jun juyub'. Are k'u chila' ri xeusik'ij wi jachin taq ri xraj xeucha'. Xeopan k'u ruk'.
13 Depois, Jesus subiu a um monte e chamou aqueles que ele desejava que o acompanhassem, e eles foram.
14 Xeukoj k'u kab'lajuj achijab' rech kek'oji ruk', rech keutaq b'i chutzijoxik ru Loq' Pixab' ri Dios.
14 Escolheu doze e os chamou seus apóstolos, para que o seguissem e fossem enviados para anunciar sua mensagem,
15 Xuquje' xuya chke chi käk'oji ki kuinem che ki kunaxik ri yawab'ib', xuquje' xuya taqanik pa ki q'ab' che kesaxik b'i ri itzel taq espíritus chke ri winaq.
15 e lhes deu autoridade para expulsar demônios.
16 E are k'u wa' ri kab'lajuj ri xeucha' ri Jesús: ri tat Simón ri käb'ix Pedro che rumal ri Jesús,
16 Estes foram os doze que ele escolheu: Simão, a quem ele chamou Pedro,
17 ri tat Jacobo u k'ojol ri tat Zebedeo, xuquje' ri tat Juan ru chaq' ri tat Jacobo. E are' wa' ri xkoj Boanerges che ki b'i' rumal ri Jesús. Ri b'i'aj ri' kel kub'ij chi e junam ruk' ri kiäqul ja.
17 Tiago e João, filhos de Zebedeu, aos quais deu o nome de Boanerges, que significa “filhos do trovão”,
18 Xeucha' xuquje' ri tat Andrés, ri tat Felipe, ri tat Bartolomé, ri tat Mateo, ri tat Tomás, ri tat Jacobo u k'ojol ri tat Alfeo, ri tat Tadeo, ri tat Simón ri käb'ix “u nimal tinimit” che.
18 André, Filipe, Bartolomeu, Mateus, Tomé, Tiago, filho de Alfeu, Tadeu, Simão, o cananeu,
19 Ri tat Judas Iscariote, ri xjachow ri Jesús, xuquje' xcha'ik rumal.
19 Judas Iscariotes, que depois o traiu.
20 Te k'u ri' xe' ri Jesús cho ja. Jumul chik xkimulij kib' k'ia winaq, je ri' chi ri Jesús e rachi'l ru tijoxelab' man kekowin tä ne kewi'k.
20 Certo dia, Jesus entrou numa casa, e as multidões começaram a se juntar outra vez. Logo, ele e seus discípulos não tinham tempo nem para comer.
21 Aretaq ri rachalal ri Jesús xkito chi k'o chila', xeb'e' chuchapik. ¡Xkib'ij k'ut chi ch'ujarinaq ri Are'!
21 Quando os familiares de Jesus souberam o que estava acontecendo, tentaram impedi-lo de continuar. “Está fora de si”, diziam.
22 Ri tijonelab' re ri Pixab' k'ut, ri e petinaq pa Jerusalén, käkib'ij chi k'o ri Beelzebú ruk' ri Jesús. (Ri Beelzebú are ki nimal ri itzel taq espíritus.) Käkib'ij chi xa rumal wa' ri Jesús käkowin che kesax b'i ri itzel taq espíritus, —kecha ri'.
22 Então os mestres da lei, que tinham vindo de Jerusalém, disseram: “Está possuído por Belzebu, príncipe dos demônios. É dele que recebe poder para expulsar demônios”.
23 Ri Jesús k'ut xeusik'ij ri winaq, xukoj jun k'utb'al chkiwäch, xub'ij: ¿Jas ta k'u lo kub'an ri Satanás che resaxik b'i rib'? —kächa chke.
23 Jesus os chamou e respondeu com uma comparação: “Como é possível Satanás expulsar Satanás?”, perguntou.
24 We jun q'atb'al tzij u b'anom kieb', ri juch'ob' q'atal taq tzij kuyak rib' chrij ri juch'ob' chik, kuk'is na u wäch ri q'atb'al tzij ri' chb'il rib'.
24 “Um reino dividido internamente será destruído.
25 Xuquje' we jun achalaxik u b'anom kieb', ri juch'ob' kuyak rib' chrij ri juch'ob' chik, kuk'is k'u na u wäch ri achalaxik ri' chb'il rib', —kächa'.
25 Da mesma forma, uma família dividida contra si mesma se desintegrará.
26 We ta u b'anom kieb' ri Satanás, kuyak k'u rib' chrij chb'il rib', man käkowin tä ri' chujeqb'axik rib', xane kuk'is k'u na rib' ri are', —kächa'.
26 E, se Satanás está dividido e luta contra si mesmo, não pode se manter de pé; está acabado.
27 Man k'o tä jun käkowinik kok pa ri rachoch jun achi ri sib'alaj k'o u chuq'ab', kerelaq'aj b'i ri jastaq re, we ta mat nab'e kuyut na ri achi ri k'o u chuq'ab', k'ä te k'u ri' käkowinik kerelaq'aj b'i ri k'o pa rachoch, —kächa ri Jesús chke.
27 Quem tem poder para entrar na casa de um homem forte e saquear seus bens? Somente alguém ainda mais forte, alguém capaz de amarrá-lo e saquear sua casa.
28 Qas tzij kinb'ij chech alaq chi konojel ri mak ri käka'n ri winaq kuya' kesachtaj na wa', xuquje' apachike ta ne ri äwas u b'ixik chrij ri Dios, ri käkib'ij ri winaq, —kächa'.
28 “Eu lhes digo a verdade: todo pecado e toda blasfêmia podem ser perdoados,
29 Apachin k'u ri kub'ij ri äwas u b'ixik chrij ri Loq'alaj Espíritu, man käsachtaj tä u mak ri' pa taq ri q'ij ri kepe na, rumal chi u b'anom jun mak ri man kuya' taj käsachtajik, —xcha chke.
29 mas quem blasfemar contra o Espírito Santo jamais será perdoado. Esse é um pecado com consequências eternas.”
30 Ri Jesús xub'ij wa' rumal chi ri winaq xkib'ij: K'o jun itzelalaj espíritu che ri Are', —xecha ri'.
30 Ele disse isso porque afirmavam: “Está possuído por um espírito impuro”.
31 Xopan k'u ru nan ri Jesús ruk', xuquje' taq ru chaq'. Ri e are' k'ut xa e tak'atoj apan chrij ri ja, xetaqan k'u chusik'ixik ri Jesús.
31 Então a mãe e os irmãos de Jesus foram vê-lo. Ficaram do lado de fora e mandaram alguém avisá-lo para sair e falar com eles.
32 E k'ia k'u ri winaq ri ki sutim rij ri Jesús, xkib'ij che ri Are': Ri nan la xuquje' taq ri chaq' la xaq e k'o apan cho ja, ketzukun che la, —xecha che.
32 Havia muitas pessoas sentadas ao seu redor, e alguém disse: “Sua mãe e seus irmãos estão lá fora e o procuram”.
33 Xch'aw ri Jesús, xub'ij chke: ¿Jachin ri nu nan, jachin k'u taq ri qas nu chaq'? —kächa'.
33 Jesus respondeu: “Quem é minha mãe? Quem são meus irmãos?”.
34 Xeuka'yej ri e t'uyut'oj pa taq u xkut, xub'ij: Cheiwilampe ri nu nan, xuquje' taq ri nu chaq'.
34 Então olhou para aqueles que estavam ao seu redor e disse: “Vejam, estes são minha mãe e meus irmãos.
35 Apachin ta ne ri käb'anow ru rayinik ri Dios, e are wa' ri qas wachalal, ri nu chaq', ri wanab', ri nu nan, —xcha ri Jesús chke.
35 Quem faz a vontade de Deus é meu irmão, minha irmã e minha mãe”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.