Mateus 26
Lipatanu Lya Syayi Kwa Wantu Woseri (POY) vs NTLH
1 Shipindi Yesu pakamalariti kufunda vitwatira vyoseri avi, kawagambiriti wafundwa wakuwi,
1 Quando Jesus acabou de ensinar essas coisas, disse aos discípulos:
2 “Pamashaka mawili muvimana, hapaweri na msambu gwa Pasaka, na Mwana gwa Muntu hawamkamuli su wampingiki mulupingika.” Msambu gwa Pasaka guweriti gwa kulihola ntambu Waisraeli pawawalopoziya kulawa muufalumi wa Farawu.
2 — Vocês sabem que daqui a dois dias vai ser comemorada a
3 Shakapanu watambika wakulu pamuhera na wazewi waliwoniti pamuhera muukumbi wa Kayafa, Mkulu gwa Watambika.
3 Os chefes dos sacerdotes e os líderes judeus se reuniram no palácio de Caifás, o Grande Sacerdote ,
4 Wasakuliti ntambu ya kumkamula Yesu kwa bada su wamlagi.
4 e fizeram um plano para prender Jesus em segredo e matá-lo.
5 Womberi watakuliti, “Shitwatira ashi nashitendeka shipindi sha msambu gwa Pasaka toziya wantu hawatendi ndewu.”
5 Eles diziam: — Não vamos fazer isso durante a festa, para não haver uma revolta no meio do povo.
6 Yesu kaweriti Betaniya, ukaya kwa Simoni, muntu yakalwaliti ungumbula.
6 — ausente —
7 Yesu pakaweriti kankuliya shiboga, mdala yumu kamgenderiti pakaweriti na supa ya alabasta yayimemiti utuli wa mpiya zivuwa, kammiminira mumtuwi mwakuwi.
7 — ausente —
8 Wafundwa wakuwi pawawoniti hangu, wakalala na wamkosiya, “Iwera ashi kwananga goseri aga?”
8 Ao verem aquilo, os discípulos ficaram zangados e disseram: — Que desperdício!
9 “Utuli awu meuwuzwi kwa mpiya zivuwa na kuwapanani wahushu!”
9 Esse perfume poderia ter sido vendido por uma fortuna, e o dinheiro, dado aos pobres.
10 Yesu kavimati shawashiyowera su kawagambira, “Iwera ashi mwankumgaziya mdala ayu? Shakantendiriti ndo shiherepa kwaneni.
10 Mas Jesus, sabendo o que eles diziam, disse:
11 Wantu wahushu mwanawu mashaka goseri, kumbuti neni hapeni hweri na mwenga mashaka goseri.
11 Pois os pobres estarão sempre com vocês, mas eu não.
12 Shakatenditi mdala ayu kumiminira utuli awu munshimba mwangu su katandira kusilwa kwaneni.
12 O que ela fez foi perfumar o meu corpo para o meu sepultamento.
13 Vinu nuwagambirani nakaka, poseri pawabwera Shisoweru Shiwagira pasi panu, shitwatira shakatenditi mdala ayu hashitakulwi, na wantu hawamuholi.”
13 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: em qualquer lugar do mundo onde o
14 Shakapanu yumu gwa wantumintumi lilongu na wawili, litawu lyakuwi Yuda Isikariyoti su kagenda kwa watambika wakulu
14 Então um dos doze discípulos, chamado Judas Iscariotes, foi falar com os chefes dos sacerdotes.
15 na kawakosiyiti, “Hamnupi shishi handa panumgalambuki Yesu kwa mwenga?” Womberi wamuwalangiriti magwala ga shaba malongu matatu na kumupa.
15 Ele disse: — Quanto vocês me pagam para eu lhes entregar Jesus? E eles lhe pagaram trinta moedas de prata.
16 Na kwanjira shipindi shilii Yuda kaweriti kankusakula lupenyu luherepa lwa kumgalambuka Yesu kwa womberi.
16 E daí em diante Judas ficou procurando uma oportunidade para entregar Jesus.
17 Lishaka lya kwanja pamberi pa msambu gwa mabumunda galekerwa ndiri simika, wafundwa wamgenderiti Yesu na kumkosiya, “Gufira twakakutandiri koshi shiboga sha Pasaka?”
17 No primeiro dia da Festa dos Pães sem Fermento , os discípulos chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Onde é que o senhor quer que a gente prepare o jantar da
18 Yesu kawagambira, “Mgendi mlushi kwa muntu yumu ayu mwakamgambiri, ‘Mfunda kalonga, Shipindi shangu shisoka, handiyi shiboga sha Pasaka pamuhera na wafundwa wangu, ukaya kwaku.’ ”
18 Ele respondeu:
19 Wafundwa watenda handa Yesu ntambu yakawagambiriti watandiri shiboga sha Pasaka.
19 Os discípulos fizeram como Jesus havia mandado e prepararam o jantar da Páscoa.
20 Shipindi payiweriti pamihi, Yesu na wantumini wakuwi lilongu na wawili walivaga kuliya shiboga.
20 Quando anoiteceu, Jesus e os doze discípulos sentaram para comer.
21 Pawaweriti wankuliya Yesu kalonga, “Nuwagambirani yumu gwenu hakang'alambuki.”
21 Durante o jantar Jesus disse:
22 Wantumini wahinginika nentu wanja kulikosiya yumu yumu, “Mtuwa hashi ndo neni?”
22 Eles ficaram muito tristes e, um por um, começaram a perguntar: — O senhor não está achando que sou eu; está?
23 Yesu kawankula, “Yakashwika ndolonji mubakuli pamuhera na neni ndo hakang'alambuki.
23 Jesus respondeu:
24 Mwana gwa Muntu hakahowi gambira Malembu Mananagala ntambu yagatakula, kumbuti oli wakuwi muntu ayu yakamgalambuka Mwana gwa Muntu! Iweri mbaka kwa muntu ayu handa mekayiwuki ndiri!”
24 Pois o
25 Yuda mgalambuka kamkosiya, “mfunda ndo neni?”
25 Então Judas, o traidor, perguntou: — Mestre, o senhor não está achando que sou eu; está? Jesus respondeu:
26 Pawaweriti wankuliya, Yesu katoliti libumunda, kalonga mayagashii Mlungu, kalimega na kawapanana wafundwa wakuwi, pakalonga, “Mtoli mlii, ayi ndo nshimba ya neni.”
26 Enquanto estavam comendo, Jesus pegou o pão e deu graças a Deus. Depois partiu o pão e o deu aos discípulos, dizendo:
27 Shakapanu katola shikombi na kalonga mayagashii Mlungu, kawapanani pakalonga, “Mlandi woseri mwenga,
27 Em seguida, pegou o cálice de vinho e agradeceu a Deus. Depois passou o cálice aos discípulos, dizendo:
28 agu ndo mwazi gwangu, gwagulanguziya lipatanu lya Mlungu kwa wantu wakuwi, mwazi gwaguyitika kwajili ya wantu wavuwa kuwalekiziya vidoda.
28 porque isto é o meu sangue, que é derramado em favor de muitos para o perdão dos pecados, o sangue que garante a
29 Nuwagambirani, hanandi kayi ndiri divayi ya mzyabibu mpaka lishaka lilii pananda divayi yasyayi pamuhera na mwenga Muufalumi wa Tati gwangu.”
29 Eu afirmo a vocês que nunca mais beberei deste vinho até o dia em que beber com vocês um vinho novo no
30 Shakapanu womberi wimbiti lwimbu na wawuka wagenditi kulugongu lwa Mizeyituni.
30 Então eles cantaram canções de louvor e foram para o monte das Oliveiras.
31 Shakapanu Yesu kawagambira, “Leru pashiru panu mawoseri mwenga hamtugi na kundeka neni, ntambu ya Malembu Mananagala galonga, ‘Mlungu kalonga, hakamlagi mlolera mifugu na wakondolu wa shipinga hawapalanganyiki.’
31 E Jesus disse aos discípulos:
32 Kumbiti panzyukaku, hanuwalongoleri kugenda ku Galilaya.”
32 Mas, depois que eu ressuscitar, irei adiante de vocês para a Galileia.
33 Peteru kamgambira Yesu, “Neni hapeni nukuleki gwenga ata woseri pawakulema!”
33 Então Pedro disse a Jesus: — Eu nunca abandonarei o senhor, mesmo que todos o abandonem.
34 Yesu kamgambira Peteru, “Nukugambira, pashiru pamberi njogolu hakeniwiki, hagunemi mala ntatu kuwera gumana ndiri neni.”
34 Mas Jesus lhe disse:
35 Peteru kamwankula, “Ata panfiruwa kuhowa pamuhera na gwenga, hapeni nukulemi nakamu!”
35 Pedro respondeu: — Eu nunca vou dizer que não o conheço, mesmo que eu tenha de morrer com o senhor! E todos os outros discípulos disseram a mesma coisa.
36 Shakapanu Yesu kagenditi pamuhera na wafundwa wakuwi pahala pawapashemapu Getisemani na kawagambira, “Mulivagi panu neni ng'enda palongolu palii na kuluwa.”
36 Jesus foi com os discípulos para um lugar chamado Getsêmani e lhes disse:
37 Kawatola Peteru na wana wawili wa Zebedayu, kanja kuhinginika na kushashatika,
37 Então Jesus foi, levando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu. Aí ele começou a sentir uma grande tristeza e aflição
38 na kawagambira womberi, “Moyu guntama nentu sambira nfuwi. Mulivagi panu na mwikali masu pamuhera naneni.”
38 e disse a eles:
39 Su kagenda kulongolu kidogu, kasuntama makukama na kuluwa, “Tati gwangu, handa payiwezekana, guwusiyi nkata ayi ya ndabiri kwaneni! Ntambu yanfira ndiri neni, kumbiti gutendi ntambu yagufira gumweni.”
39 Ele foi um pouco mais adiante, ajoelhou-se, encostou o rosto no chão e orou:
40 Shakapanu kawawuyira wafundwa watatu walii na kawawona wagonja mpota na kamgambira Peteru, “Muweza ndiri kulikala masu pamuhera na neni ata lisaa limu?
40 Depois voltou e encontrou os três discípulos dormindo. Então disse a Pedro:
41 Mlikali masu na mluwi namwingira mumajerwa. Moyu gwa muntu gufira gutenda gakafira Mlungu, kumbiti makakala ga muntu gatosha ndiri.”
41 Vigiem e orem para que não sejam tentados. É fácil querer resistir à tentação; o difícil mesmo é conseguir.
42 Yesu kagenditi kayi na kaluwa, “Tati gwangu, handa payiwezekana ndiri shikombi sha ndabiri shiwuki pota neni kushilanda, su nushirandi, su vyagufiriti guvitendi.”
42 Pela segunda vez Jesus foi e orou, dizendo:
43 Kawuyiti kayi na kuwawona wantumini wagonja mpota, masu gawu gaweriti gana mbota nentu.
43 Ele voltou de novo e encontrou os discípulos dormindo. Eles estavam com sono e não conseguiam ficar com os olhos abertos.
44 Yesu kawaleka kayi, kagenda zyakuwi na kuluwa mala ya tatu, pakaluwa ntambu iraa ilii.
44 Jesus tornou a sair de perto deles e orou pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Shakapanu kawawuyira wafundwa na kuwagambira, “Hashi mwankali mwakugonja mpota na kwoyera? Mloli! Lisaa lyeni lisoka lya Mwana gwa Muntu kukamulwa kwa makakala mumawoku ga wantu yawana vidoda.
45 Então voltou até onde os discípulos estavam e perguntou:
46 Mwimuki, tugendeni zyetu. Mloli, panu kwana muntu ulii yakafira kung'alambuka!”
46 Levantem-se, e vamos embora. Vejam! Aí vem chegando o homem que está me traindo!
47 Yesu kaweriti kankali kankutakula shipindi Yuda yumu gwa wantumini lilongu na wawili, pakasokiti. Liziti lipinga likulu lya wantu wavuwa yawawera na mapanga pamuhera na vindonga, womberi watumitwi na watambika wakulu pamuhera na wazewi.
47 Jesus ainda estava falando, quando chegou Judas, um dos doze discípulos. Vinha com ele uma grande multidão armada com espadas e porretes, que tinha sido mandada pelos chefes dos sacerdotes e pelos líderes judeus.
48 Yuda kawapiti lipinga lya wantu lilangaliru pakatakula, “Muntu yanumnona ndo yamumfira, su mumkamuli!”
48 O traidor tinha combinado com eles um sinal. Ele tinha dito: “Prendam o homem que eu beijar, pois é ele.”
49 Yuda kamgendera Yesu na kamlamsiya, “Mfunda, ponga iweri na gwenga, su kamnona.”
49 Judas foi até perto de Jesus e disse: — Mestre, que a paz esteja com o senhor! E o beijou.
50 Yesu kamgambira, “Ganja gutendi kanongola shagwiziriti!”
50 Jesus respondeu: Então eles chegaram, prenderam Jesus e o amarraram.
51 Yumu gwa wantumintumi wa Yesu kasomola upanga wakuwi na kamdumula likutu lya ntumintumi gwa Mtambika mkulu.
51 Mas um dos que estavam ali com Jesus tirou a espada, atacou um empregado do Grande Sacerdote e cortou uma orelha dele.
52 Yesu kamgambira, “Guwuziyi upanga waku mumuhaku, toziya yoseri yakautendera upanga, hakahowi kwa upanga.
52 Aí Jesus disse:
53 Muvimana ndiri kuwera neni menumluwi Tati gwangu kantangi, nayomberi mekanjegeri majeshi makulu malongu na mawili ga wantumintumi wa kumpindi kuntanga?
53 Você não sabe que, se eu pedisse ajuda ao meu Pai, ele me mandaria agora mesmo doze exércitos de anjos?
54 Kumbiti hagaweri hashi, nakaka Malembu Mananagala gagalembitwi kuwera gafiruwa kulawira?”
54 Mas, nesse caso, como poderia se cumprir aquilo que as
55 Shakapanu Yesu kaligambira lipinga lya wantu, “Iwera hashi munizira na mapanga na vindonga kunkamula gambira neni mkwapula? Kila lishaka nweriti Mnumba nkulu ya Mlungu panfunda na munkamula ndiri.
55 Depois Jesus disse para aquela gente:
56 Kumbiti goseri aga galawira su Malembu Mananagala ga wambuyi wa Mlungu gatendeki.”
56 Mas tudo isso está acontecendo para se cumprir o que os Então todos os discípulos abandonaram Jesus e fugiram.
57 Wantu awa yawamkamuliti Yesu wamjegeriti kunumba kwa Kayafa, Mtambika mkulu, wamjojinikira wafunda wa Malagaliru na wazewi.
57 Os homens que prenderam Jesus o levaram até a casa do Grande Sacerdote Caifás, onde estavam reunidos alguns mestres da Lei e alguns líderes judeus.
58 Peteru kamfwatiti kwa kutali mpaka kuluwaga lwa Mtambika mkulu na kingiriti kuzyetu pakutozera kalivaga pamuhera na walolera mlyangu, su kapati kulola vitwatira ntambu yaviwera.
58 Pedro seguiu Jesus de longe até o pátio da casa do Grande Sacerdote. Entrou e sentou-se com os guardas para ver como aquilo ia terminar.
59 Watambika wakulu na shiyotera motu shoseri sha Wayawudi, shisakuliti upitawu wa kupaya kuusu Yesu wapati kumlaga,
59 Os chefes dos sacerdotes e todo o Conselho Superior estavam procurando alguma acusação falsa contra Jesus a fim de o condenar à morte.
60 kumbiti wantu wavuwa watakuliti ukapitawu wa upayira kuusu yomberi. Pamuhera na hangu wapata ndiri shintu shoseri. Lupeleru wiziti wantu wawili
60 Mas não puderam encontrar nada contra ele, embora muitos se levantassem para dizer mentiras a respeito dele. Afinal dois homens se apresentaram
61 na walonga, “Muntu ayu katakuriti, ‘Weza kubomolanga Numba nkulu ya Mlungu na hanyawi kwa mashaka matatu.’ ”
61 e disseram: — Este homem afirmou: “Eu posso destruir o Templo de Deus e construí-lo de novo em três dias.”
62 Mtambika mkulu kagoloka na kamgambira Yesu, “Hashi, guwawankula ndiri wantu awa wakutakulira shishi gwenga?”
62 Aí o Grande Sacerdote se levantou e perguntou a Jesus: — Você não vai se defender desta acusação?
63 Kumbiti Yesu kanyamala jii. Mtambika mkulu kamgambira kayi, “Nukulapira kwa Mlungu mkomu, gutugambiri handa gwenga ndo gwa Kristu Mlopoziya, Mwana gwa Mlungu.”
63 Mas Jesus ficou calado. Então o Grande Sacerdote tornou a perguntar: — Em nome do Deus vivo, eu exijo que você diga para nós: você é o
64 Yesu kamwankula, “Yina, gwenga gutakula. Kumbiti nuwagambirani mwawoseri mwenga, kwanjira shipindi ashi hamumwoni Mwana gwa Muntu kalivaga uwega wa kumliwu wa Mlungu yakawera na makakala goseri na pakiza mumawundi ga kumpindi!”
64 Jesus respondeu:
65 Panu Mtambika mkulu kapapula nguwu yakuwi na katakula, “Kamuhigilanga Mlungu! Tufira ndiri ukapitawu umonga! Vinu mpikanira mayigiranga gakuwi!
65 Aí o Grande Sacerdote rasgou as suas próprias roupas e disse: — Ele
66 Mwenga mulihola hashi?”
66 Então, o que resolvem? Eles responderam: — Ele é culpado e deve morrer!
67 Shakapanu wamtemera mata kusheni na wamkoma na womberi wamuwakula.
67 Em seguida cuspiram no rosto de Jesus e deram bofetadas nele. E os que batiam nele
68 Na walonga, “Kristu gututungiri! Ndo gaa yakakuwakuliti!”
68 diziam: — Ei, Messias, adivinhe para nós quem foi que bateu em você!
69 Peteru kaweriti kalivagiti kunja kuzyetu ntumini mdala pakamgenderiti na kulonga “Gwenga guweriti pamuhera na Yesu gwa Galilaya.”
69 Pedro estava sentado lá fora no pátio, quando uma das empregadas chegou perto dele e disse: — Você também estava com Jesus da Galileia.
70 Kumbiti Peteru kabera palongolu pa woseri. Kalonga, “Nuvimana ndiri vintu vyagutakula.”
70 Mas ele negou diante de todos, dizendo: — Eu não sei do que é que você está falando.
71 Pakaweriti kankulawa pamlyangu gwa kuzyetu, ntumini mdala yumonga kamwona Peteru na kawagambira wantu yawaweriti paliya, “Muntu ayu kaweriti pamuhera na Yesu gwa Nazareti.”
71 Depois foi para a entrada do pátio. Outra empregada o viu e disse às pessoas que estavam ali: — Ele estava com Jesus de Nazaré.
72 Peteru kabera kayi na kuwankula, “Nulirapa kuwera nummana ndiri muntu ayu!”
72 Pedro negou outra vez, respondendo: — Juro que não conheço esse homem!
73 Katepu hera wantu yawaweriti wagoloka paliya wamgenderiti Peteru na watakula, “Nakaka ntambu yagutakula ilanguziya gwenga gwa muntu wa Galilaya!”
73 Pouco depois, os que estavam ali chegaram perto de Pedro e disseram: — O seu modo de falar mostra que, de fato, você também é um deles.
74 Shakapanu Peteru kalonga, “Nulirapa kuwera nuwagambirani nakaka! Mlungu gwangu kanazibu handa neni panuwapayira! Nummana ndiri muntu ayu!”
74 Então Pedro disse: — Juro que não conheço esse homem! Que Deus me castigue se não estou dizendo a verdade! Naquele instante o galo cantou,
75 na Peteru kaliholiti visoweru vyakagambiritwi na Yesu, “Pamberi pa njogolu keniwiki, hagunemi mala ntatu kuwera gumana ndiri neni.” Kalawa kunja na kagenda kulila nentu.
75 e Pedro lembrou que Jesus lhe tinha dito: “Antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.” Então Pedro saiu dali e chorou amargamente.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.